Ühiselt langetatud juhtimisotsused soodustavad turvalisuse küsimuste lahendamist, sealhulgas kohalikul tasandil turvalise elukeskkonna kujundamist ning riskirühma isikute ja perede probleemide kindlakstegemist.
Tegevuse sihtrühm on maavalitsuste, maakondlike ja piirkondlike omavalitsuste liitude, maakondlike arenduskeskuste, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti, kohalike omavalitsuste ja teiste asjaomaste asutuste esindajad ning maakondlikul tasandil turvalisuse loomises osalevate vabaühenduste ja nende üleriigiliste katusühenduste eestvedajad ja ettevõtete esindajad.
Maakondade turvalisuse nõukogud
Peale maavalitsuste tegevuse lõpetamist on maakonna rahvatervise ja turvalisuse valdkonna tegevused maakonnas kohalike omavalitsuste poolt ühiselt täidetavaks ülesandeks. Kohalike omavalitsuste volikogud otsustasid 2018. aasta alguses luua maakonna arenduse, rahvatervise ja turvalisuse valdkonna ülesannete täitja ehk maakondliku arendusorganisatsiooni (edaspidi MARO).
MARO-deks on kümne maakonna omavalitsusliidud, kolme maakonna arenduskeskused (Jõgeva-, Lääne- ja Võrumaa) ja kaks omavalitsust (Hiiumaa vald ja Saaremaa vald). 2018. aasta esimesel poolaastal moodustasid kõik MARO-d turvalisuse nõukogud samadel põhimõtetel varem toiminud maakondade turvalisuse nõukogudega, kinnitasid selle koosseisu ja tegevuspõhimõtted.
Võrgustikutöö arendamiseks turvalisuse suurendamisel maakonnas sõlmis Siseministeerium 2018. aasta esimesel poolaastal kõikide MARO-dega koostöölepingud maakondade turvalisuse nõukogude tegevuste elluviimiseks. 2018. aastal moodustati taas 15 turvalisuse nõukogu. Maakonna turvalisuse nõukogu moodustati maakondliku omavalitsuste liidu juhatuse otsusega, arenduskeskuse nõukogu korraldusega või vallavalitsuse korraldusega.
Maakonna tasandil on turvalisuse nõukogudel 245 alaliselt kaasatud liiget.
Lisaks maakondade turvalisuse nõukogude koordinaatoritele kuuluvad üleriigilisse turvalisuse nõukogu juhtrühma siseministeeriumi, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, rahandusministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Sotsiaalkindlustusameti, Tervise Arengu Instituudi esindajad.
2021 aastal valmis koostöös partneritega maakondade turvalisuse nõukogudest, maakondlikest arendusorganisatsioonidest, kohalikest omavalitsustest, Politsei- ja Piirivalveametist ning Tervise Arengu Instituudist, Justiitsministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, ning Rahandusministeeriumist kontseptsioon „Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse arendamine“, mis on aluseks turvalisuse valdkonna arengu toetamisele ja edendamisele KOV tasandil.
Kontseptsioon annab suuniseid, mis on abiks spetsialistidele, poliitikakujundajatele, otsusetegijatele jt, kellest sõltub turvalise elukeskkonna kujundamine kohalikul tasandil. Teisisõnu liigub Siseministeerium maakondlike võrgustikutöö edendamisest ja toetamisest edasi KOV tasandile.
Siseministeeriumi üleriigiline turvalisuse konverents
Kuidas leida muutunud julgeolekuolukorras uusi võimalusi siseturvalisuse hoidmiseks? Kuidas säilitada turvatunnet, kogukondade sidusust ja toimivust? Korraldasime hübriidkonverentsi „Turvaliste kogukondade Eesti, mis vastas sisuka päeva jooksul just neile, aga ka paljudele teistele küsimustele. Siit leiad pildigalerii ning saad järele vaadata ka kõlanud ettekandeid.
Loe veelMaakondade turvalisuse nõukogude viited
Lae alla tervikfail:
Maakondade turvalisuse nõukogude parima praktika kogumik 2021
Lae alla kogu ülevaade:
Projektiga sooviti kriisisündmuse sekkumismudeli ülesehitamisega luua hästi toimiv ja vastastikusel koostööl põhinev võrgustik, milles on oluline rõhk kohalikul omavalitsusel.
Psühhosotsiaalse kriisiabi vajalikkus on elementaarne, aga teadmine olemasolevatest teenuseosutajatest on puudulik.
Tähtis on teada, kuidas enesetapp inimesi puudutab, kuidas seda märgata ja kuidas aidata eluraskusi ületada.
Eestvedajad
Harjumaa turvalisuse nõukogu, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirkonnapolitseinikud ja noorsoopolitseinikud, prokuratuuri esindajad, Eesti Diakoonia, Sotsiaalkindlustusamet, MTÜ Peaasjad
Tulemused
Võrgustikukohtumiselt saadi hea alus edasisteks tegevusteks ja võrgustiku seisukohalt oluline lähtekoht keskenduda omavahelisele sotsiaaldialoogile, vastastikusele koostööle ja ühiste väärtushinnangute kujunemisele.
Võrgustiku loomise eesmärk on suurendada kohaliku piirkonna toimijate koostööd ning tugevdada mitmepoolset ja -tasandilist suhtlust.
- Luua tihedam kokkulepitud suhtlusviis toimijate vahel;
- võimaldada järjepidevalt kontaktandmete, info ja kogemuste vahetamist;
- hõlbustada tõhusamat teabevahetust ning veenduda, et olulised uudised ja ühist huvi pakkuvad teemad saavad arutatud ning pälvivad toimijate endi ja ka kohaliku omavalitsuse tähelepanu.
Võrgustiku seisukohalt on oluline keskenduda omavahelisele sotsiaaldialoogile, vastastikusele koostööle ja ühiste väärtushinnangute kujundamisele.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Võtmesõnad:
alaealine õigusrikkuja; taastav õigus; kannatanu ja kurjategija lepitamine ehk lepitusteenus ja conferencing-meetod; kogukond; Marshall B. Rosenbergi raamat „Vägivallatu suhtlemine“
Eestvedajad
Harjumaa turvalisuse nõukogu koordinaator Maie Liblik, Politsei- ja Piirivalveametist Roger Kumm ja Kristel-Liis Kaunismaa, Põhja ringkonnaprokuratuurist Annika Vanatoa, kohalike omavalitsuste Tallinna esindajad Sole-Riin Sepp ja Marko Ool, Sotsiaalkindlustusametist Kaja Rattas
Tulemused
1. Mis on teie piirkonna peamised probleemid alaealistega? Nimeta 3–5 peamist süütegu, mida alaealised teie piirkonnas toime panevad.
- Vargused, vandalism, alkohol, tubakas ja narkootikumid, hulkumine, füüsiline ja vaimne vägivald, sõltuvusprobleemid, sh nutisõltuvus, kooli- ja küberkiusamine, õppe- ja kooliprobleemid.
Mis võivad olla nende tegude peamised põhjused?
- Sotsiaalsed ja pereprobleemid (pere taust, lähisuhtevägivald, järelevalve puudumine); puudub pere tugi; kambavaim ja sõprade mõju; ealised iseärasused ja erinevused; tähelepanuvajadus ja puudulikud suhtlemisoskused; varajasel märkamisel ei ole abi olnud piisav; probleemid lasteasutustes (kool, lasteaed) ja koolikiusamine; meedia eeskuju ja virtuaalmeedia, nutiseadmed; puudulikud vaba aja sisustamise ja huvitegevuse võimalused; materiaalsed võimalused ja majanduslikud raskused; ühiskonna suhtumine ja suunitlused; piiride katsetamine ja ekstreemsuste otsimine, uudishimu; psüühikahäired ja erivajadused (diagnoos); keskkonnamõju, sh liberaalne suhtumine meelemürkide tarbimisse ja oskuste puudumine; stress, vastutustunde ja karistuse puudumine; apaatne suhtumine, alla 18-aastased ei taha midagi teha; kontrollivähesus ja teadmatus.
2. Mis on teie jaoks alaealiste õigusrikkujatega tegelemise parimad tavad (seni kasutatud või täna kuuldud)?
- Teole peab järgnema võimalikult kiiresti tagajärg, st vastutuse võtmine; väga oluline, et lapsevanemad teeksid koostööd ja võtaksid vastutuse, pikaajaline koostöö lapse ja perega, sh kohesed teenused; Mitmedimensionaalset pereteraapiat ja vanemlike oskuste arendamine, perekonna toetamine ja vajaduse korral psühholoogiline nõustamine, tugiisiku süsteem; alaealiste komisjon ja kiire reageerimine esmajuhtumitele; lastekaitse ja politsei infovahetus ja koostöö; toimiv võrgustikutöö ja tugivõrgustiku arendamine; sobiva huvitegevuse leidmine, treener või juhendaja kui usaldusisik; sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused; elukeskkonna parandamine; tegevused heategevuslikel eesmärkidel; võimalus pahategu heastada, ennetustegevused, varajane märkamine ja sekkumine; karjäärinõustamine; kaasamine tegevuste planeerimisse; kahju heastamine ja hüvitamine; vabandamine ja lepitamine, kohustuste määramine; essee kirjutamine, vestlused, loengud, töötoad; programmides osalemine (SPIN, „Puhas tulevik“, „Kaitse End ja Aita Teist“, „Imelised aastad“ jt) ja politsei töötoad; ärakuulamine ja vestlemine, õigete probleemkohtade avastamine, hukkamõist teo, mitte inimese üle; reageerimine koolis ja lasteaias; kogukondlikud väärtushinnangud.
3. Mis ressursid on teil praegu olemas, et alaealiste õigusrikkujatega tegeleda? Mida vajate juurde?
- Olemasolevad ressursid: inimesed; teadmised, oskused ja kogemused, tahe; toimivad koostöövõrgustikud; tugev kogukond ja valmisolek; sotsiaalprogrammid (SPIN, MDFT, „Puhas tulevik“); ennetustöö; ohvriabi; õigusaktid; ametiasutused ja riiklik struktuur; andmebaasid.
- Vajalikud lisaressursid: inimesed, sh spetsialistid, järelevaatajad; aeg; eestvedamine; hariduse, teadmiste ja oskuste kasv; tugiteenused (komplekstugiteenused) ja programmid; kohalike omavalitsuste valdkonna spetsialistide teadlikkuse ja suutlikkuse suurendamine, sh vajalike lisaressursside määramine; abivajaduse määratlusest ühtselt arusaamine; laiem võrgustikutöö; ühiskonna ja kogukonna üldine teadlikkuse suurendamine; vanematele mõeldud abisüsteem; rohkem noorsoopolitseinikke; abistajatele suurem otsustusõigus, n-ö sundabistamine; laste psühhiaatrid; kohaliku omavalitsuse rahastuse ja finantssuutlikkuse kasv; meditsiiniline abi ja selle kättesaadavuse paranemine; tänapäeva mõjutusvahendid; vabatahtlikud tugiisikud; teiste organisatsioonide kaasamine (noored kotkad, asendusteenistus, töötukassa); õigusaktide kohandamine; sotsiaalsete oskuste õpe koolides.
4. Kuidas saaksid huvitatud pooled parandada omavahelist koostööd?
- Ühise eesmärgi nimel töötamine ja teadvustamine, rohkem kollektiivsustunnet ja kollektiivset vastutust; tahe ja soov teha koostööd; abivajaduse määratlusest ühiselt arusaamine (politseil ja kohalikul omavalitsusel on erinev vaade ning õigusakte tõlgendatakse erinevalt); üksteise toetamine, motiveerimine, nõustamine; samas infoväljas olemine, kiire ja avatud infovahetus; koolitused, ühisüritused ja ümarlauad koostööpartneritega, supervisioonide elluviimine; õrgusta suurendamine; töömahu ratsionaalne jagamine; tagasiside andmine ja jagamine; avatud olek muutustele ja suutlikkus nendega kohaneda; taustajõudude ja juhtkonna tugi; koostöö probleemide tuumani jõudmisel ja parimate lahenduste leidmine; juhtumikorraldaja ehk eestvedaja olemasolu; ametiasutustevaheline sujuv infoliikumine.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Kuna me elame saarel, on oluline õpetada noortele elupäästvaid oskusi, mida võib merel vaja minna. Noored peavad olema teadlikud, kuidas ohte ennetada, kuidas ohtude korral käituda ja kuidas teisi aidata. Selline koolitustegevus peaks toimuma püsivalt aastast aastasse. Teemat ei käsitleta sellisel kujul üheski aines, kuigi viimaste aastate uppumissurmad on leidnud aset just kaldaäärsetes vetes.
Abiks teistele
Veeohutuskoolituse olulisus peitub kestlikkuses: kui keskenduda igal aastal kõigi maakonna koolilaste seas samale vanuserühmale, kes just hakkavad täiskasvanu järelevalveta merd avastama, vähenevad veekogudega seotud õnnetused kõigi noorte seas.
Hästi on toiminud kõigi Hiiumaa koolide kaasamine. Ka kool on huvitatud, et lapsed saaksid merel ja mere ääres hakkama.
Tulemused
Hiiumaa 7. klassi ja 11. klassi õpilased on teadlikud veekogudel varitsevatest ohtudest ning oskavad vältida õnnetusi ja aidata kaaslasi. Kõik osalejad on saanud oma teadmisi ja oskusi panna praktilistes harjutustes proovile.
Tulemus on mereohutuse oluline kasv just selles vanuses noorte seas, kes hakkavad täiskasvanu järelevalveta veetma veekogude ääres aega.
Aastate vältel ühe kindla vanuserühma koolitus annab kogukonnale kindluse et meie noored oskavad hätta sattudes ennast ise aidata ja on hakkajad ka teisi hädaolukorras aitama, kuna teavad, kuidas seda ennast ohtu seadmata teha.
Koolilapsed on kasvatustööks väga tänuväärne pinnas, ja kui juhatada neid õigete valikuteni, mõjub see laiemalt kodude kaudu ka ülejäänud kogukonnale.
Kokku on aastatel 2015–2020 läbinud veeohutuskoolituse ligi 500 Hiiumaa noort, igal aastal sadakond.
Lisaväärtus oli koolitajate koolitamine, mis annab parema võimaluse jätkata kohapeal selliste koolitustega ka tulevikus.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Et teha paremaid valikuid, on oluline, et turvalisuse valdkondade üle otsustajad teaksid üle-eestiliste turvalisuse võrgustiku osade ülesehitust, toimimist ja info liikumist.
Abiks teistele: Võrgustike omavaheline suhtlus on hindamatu väärtusega.
Tegevused
14. detsembril osalesime Läänemaa liikluskomisjoni koosolekul ning kuulasime Olav Osolini haaravat koolitust maakonna turvalisuse turundusest ja kommunikatsioonist. Kuidas panna turvalisus nii kogukonda kui ka ametiisikuid kõnetama ja kaasa mõtlema, on olnud küsimus aastaid.
14. detsembril saime Tallinnas ülevaate Häirekeskusest, merevalvekeskusest, lennusalgast ja lennujaama päästevõimest. Need on meie territoriaalset omaette olemist arvestades väga olulised pooled ja ettekujutus nende toimimisest aitab teha kohapeal olulisi otsuseid.
Tulemused
Hiiumaa turvalisuse võrgustiku õppereis oli suureks toeks järgmisel aastal, kui Hiiumaa pandi koroonapandeemia tõttu lukku.
Õppereis aitas mõista, kuidas info ja käsuliinid toimivad, mis võimalused on eriolukorras kiireloomulisteks logistilisteks toiminguteks jne. Näiteks tuli esimene vaktsiinipartii Hiiumaale lennukiga. Kaalusime ka lennusalga teenust, aga saime siiski regionaalreisiga hakkama. Abiks olid võrgustikutöö õppereisil saadud teadmised ja kontaktid.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Enamik bussipeatuseid, mis asuvad linnast väljas, on hämaras ja pimedal ajal valgustuseta. Bussijuht märkab peatuses olijat alles siis, kui on peatusele üsna lähedal. Ligikaudu 15 aastat tagasi paigaldati tollases Emmaste vallas peatustesse helkurkettad. Nii reisijad kui ka bussijuhid on tunnustavalt märkinud, et ketastest on liiklejate nähtavaks saamisel palju abi. MTÜ Kodukant Hiiumaa noppis kogemuse üles ja kirjutas kogu maakonda hõlmava projekti.
Abiks teistele: Helkurketas kui abivahend, millega muuta liiklus maapiirkondades turvalisemaks, on saanud väga head tagasisidet nii reisijatelt kui ka bussijuhtidelt.
Tulemused
Bussipeatustesse paigaldati helkurkettad, mille pöörlemise järgi on sõidukijuhtidel, eriti bussijuhtidel, kerge märgata, et peatuses on liiklejaid. Peatused, kuhu helkurketas kinnitati, valisid välja bussijuhid, kes teavad igapäevast olukorda kõige paremini.
Üle 60 Hiiumaa bussipeatuse on saanud liiklejate jaoks ohutumaks, kuna liiklejatel on võimalus anda oma kohalolust helkurketast pöörlema pannes märku. Ketas on lisaväärtus bussijuhtidele, kes saavad võimalikust reisijast varakult aimu ja jõuavad seetõttu valmistuda peatumismanöövriteks tavapärasest veelgi turvalisemalt.
lae alla kogu ülevaade
Seminaris käsitleti netiohte ning kiusamise, noorte turvalisuse ja vaimse tervise probleeme ning nende ennetamise võimalusi. Seminari eesmärke aitasid saavutada kutsutud esinejad: juutuuber Martti Hallik, Narva-Jõesuu linna menetlusteenistuse juhataja Marek Ranne, Elina Kivinukk MTÜst Peaasi, ettevõtja Errit Kuldkepp, Tiina Kallasmaa Välisministeeriumist ja veebikonstaabel Ville Ränik.
abiks teistele: Oluline on noori korraldamisse ja eestvedamisse kaasata ning anda neile juhiroll.
Tulemused
Seminari eesmärk sai saavutatud. Noored ja õpilased said oma ala spetsialistidelt vastused neid huvitavatele küsimustele, näiteks kuidas realiseerida oma ideid turvaliselt ja kartmata, sest just nii saavadki unistused teoks. Noored ja õpilased kaasati ka seminari korraldamisse: teabe jagamisse, teemapüstitusse jne. Samuti räägiti reisiohutusest ja tutvustati allikaid, kust leida iseseisvalt vajalikku infot. Räägiti, kui oluline on reisida targalt, mida võtta ebameeldivuste korral ette välismaal ja kuidas selliseid olukordi vältida.
Tänapäeval kardavad noored, et võib-olla ei pääse nad ülikooli või ei leia hea palgaga tööd. On eriti tähtis, et ühiskonnas räägitakse oma kogemustest, näitamaks, et maailm on erinev ja igaüks leiab oma tee. Selleks peab noor olema valmis ja oskama hirmudest vabaneda.
Seminar on kestlik, sest juba 2020. aastal planeerisime jätkuseminari, mis jäi COVID-19 piirangute tõttu ära. 2021. aasta oktoobris seminar koos messiga ikkagi toimus. 2019. aastal korraldasid noored ise seminari, mille tagasiside oli hea, ja seetõttu otsustati seminaridega jätkata. Kindlasti peab kaaluma, kas korraldada analoogseid seminare ka vene õppekeelega õpilastele.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Tihti ei ole KÜ juhatus teadlik, mis probleemidega ja kuhu pöörduda, kes saaks olla abiks probleemide lahendamisel, kes on piirkonnas piirkonnapolitseinik ja mis küsimustega saab tema poole pöörduda jne. Infopäeval andsime KÜ juhatusele ülevaate piirkonna kitsaskohtadest ja viisidest, kuidas nad saaksid olla abiks, et piirkonnas oleks turvalisem elada. Päästeamet rääkis ka gaasiohutusest ja valmisolekust hädaolukordades. Infopäevad on eriti olulised vene keelt kõnelevatele inimestele, kuna infot antakse nendele arusaadavas keeles.
abiks teistele: Ettevalmistusaeg peaks olema pikem ning teavitada tuleks eri kanalite ja sihtrühmade esindajate kaudu. KÜ juhatust võiks infopäevast nii KOVi kui ka piirkonnapolitseinike kaudu paremini informeerida.
Tegevused
Kutsuti Ida prefektuuri esindajad, Narva politseijaoskonna piirkonnavanem ja -politseinikud, Päästeameti ametnikud, Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini vanemarst ja KOVi esindaja.
Räägiti elektri- ja gaasipaigaldiste ohutusest, süütegude ennetamisest kortermajas, kohalikest probleemidest ja piirkonnapolitsei tööst. Sai esitada küsimusi, millele vastasid piirkonnapolitseinikud ja Päästeameti esindajad. Erakorralise meditsiiniosakonna vanemarst rääkis esmaabist ja kriisiaegsetest terviseohtudest ning selgitas, mida saavad inimesed enne professionaalse abi saabumist ise teha.
Infopäeva korraldamisel osutus probleemiks teavitustöö. Seetõttu aitasidki teavitada nii KOV kui ka piirkonnapolitseinikud.
Tulemused
KÜ infopäeval andsime vene keelt kõnelevatele inimestele ülevaate, kuidas saada ühendust piirkonnapolitseinikuga ja mis küsimustega tema poole pöörduda. KÜ esimehed rääkisid enda kogemustest politsei poole pöördumisel ja avaldasid selle kohta arvamust. Päästeamet keskendus rohkem selgitustööle: jagas ohutusnõuandeid, et suurendada elanikkonna teadlikkust, kuidas võimalikke ohuolukordi edukalt vältida või ületada, ning selgitas, kuhu vajaduse korral pöörduda.
Meditsiinivaldkonnas anti teadmisi esmaabivahenditest ja viisidest, kuidas enne abi saabumist toimida.
Tulemuse hindamisel lähtusime KÜ esimeeste tagasisidest, et infopäevad on vajalikud ja on tulemuslikum, kui need toimuvad Küde esindajatega igal aastal. Nii saaksid esimehed toimuvast parema ülevaate ja oleksid teadlikud, kuhu vajaduse korral pöörduda.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Parima praktikana on väga oluline tuua esile, kuidas maakonnad saavad teha koostööd ja vahetada kogemusi, kaasates sihtrühmi ja nii tsiviil- kui ka militaarasutusi. Näitena soovime tuua Ida- ja Lääne-Virumaa tervisenõukogu, turvalisuse nõukogu ja regionaalse kriisikomisjoni koostööseminari, terve ja turvalise Ida-Virumaa konverentsi ning Ida-Virumaa, Valgamaa ja Viljandimaa turvalisuse nõukogu liikmete koostööseminari koos praktilise õppega. Koostöövõrgustike korraldamise vormid näitavad, et konverentsi ja seminaride korraldamine on õppeviis, mille kaudu saab jagada kogemusi, mis võivad viia partnerlussuhete arendamise projektideni.
abiks teistele: Hea jutujuht ja aktuaalsed teemad aitavad osalejaid motiveerida ja tagada, et seminarist või konverentsist on kasu.
Tegevused
Seminare ja konverentse võib teha üks-kaks korda aastas, aga need peavad olema järjepidevad, eriti Ida-Viru maakonnas. Sellega saab kinnistada võrgustiku tegevust ja koostööd.
Seminarides analüüsiti ja konkretiseeriti kohalike omavalitsuste siseturvalisusülesandeid. Riskide ennetamiseks tehti nõukogusse kuuluvate riigiasutuste kaasabil praktilisi juhtumipõhiseid tegevusi. Seminari ja tegevuste käigus selgitati välja turvariskid, -ohud ja
-probleemid ning ennetusmeetmed ja -tegevused. Anti, omandati ja kinnistati teadmisi võrgustikutöö korraldamise ja kaasamise kohta. Planeeriti maakonna turvalisuskoostöö kestlikkuse tagamist ja turvalisusega seotud praktilisi tegevusi: ennetust, reageerimist ja kõrvaldamist.
Tulemused
Seminarid ja konverentsid soodustavad koostöövõrgustiku moodustamist: kui tead ja tunned inimesi, on lihtsam võrgustikku rajada ning tagada kestlik ja edukas koostöö.
Seminaril käsitleti eri teemasid. Huvirühmad ja praktikud said arutada näiteks turvalisuse mõju, analüüsida praegust olukorda ja teha ettepanekuid, kuidas turvalisust suurendada.
Seminarid ja konverentsid, kus arendatakse riigivalitsemise põhipädevust, annavad spetsialistidele ja tippjuhtidele motivatsiooni. Seminare ja konverentse korraldatakse selleks, et toetada tippjuhtide ja spetsialistide individuaalset arengut.
Püsiseminari või -konverentsi loomine võtab palju aega ja tööd, kuid see on väärt jõupingutus. Näiteks, kui korraldada turvalisus- või tervisekonverentse igal aastal, soodustab see regioonis sotsiaalseid ja poliitilisi muutusi.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Koostööseminari eesmärk oli valdkondlik infovahetus ja arutelu, et kujundada võrgustikutööd, ning koostöövõrgustiku tugevdamine, et ennetada laste riskikäitumist ja leida lahendusi. Teenuste tutvustus, spetsialistide tutvumine ja otsesuhtlus.
Abiks teistele: Isegi kui ei saa ise olla peakorraldajana kohal, tuleb võrgustikul lasta õrgustada. Jätkutegevuseks on vaja konkreetseid plaane, milles määratakse ka vastutus.
Tegevused
Politsei- ja Piirivalveamet andis ülevaate ennetustöö ja taastava õiguse põhimõtete rakendamisest alaealiste õigusrikkujate suhtes. Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör selgitas, kuidas menetletakse alaealiste õigusrikkujatega seotud toiminguid. Sotsiaalkindlustusameti teenuse juht avas kinnise lasteasutuse teenuse võimalusi ja põhimõtteid. Kohtu esindaja tutvustas alaealise õigusrikkuja menetlustoiminguid ja KOVide koostööviise. Sotsiaalkindlustusamet tutvustas 2019. aasta valdkondlikke tegevusi, prioriteete ning arendus- ja muid võrgustikutegevusi.
Tulemused
Arutelu ja kokkulepete tulemusena peeti selliseid kohtumisi vajalikeks ning tunnetati vajadust regulaarsete, üks-kaks korda aastas toimuvate kohtumiste järele.
Esmaeesmärk tutvuda teiste võrgustiku liikmetega ja soodustada koostööd on täitunud. Takistuseks on kujunenud koroonapandeemia, mistõttu ei sõlmitud järelkohtumiste korraldamiseks vastutuskokkuleppeid. Teemasid on arutatud sotsiaaltöötajate võrgustikus, kuid praegu on koostöös maakonna tervisenõukoguga eeskätt planeeritud, kuidas rakendada riskikäitumisega noortele mõeldud programme, ja muud lahendused ei ole suurt tähelepanu pälvinud.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Turvalisus algab meist endist, mistõttu on oluline kaasata kogukonnaliikmeid ja kujundada vastutusprotsesse. Tegevus tõi kogukonnaliikmetele lähemale võimaluse kaasa rääkida ning suurendas valla juhtide ja spetsialistide teadlikkust nende vajadustest ja tähelepanekutest. Nii tajuvad kodanikud, et mõned otsused ja teod on ka nende endi kätes.
Abiks teistele: Kohalikus omavalitsuses peab olema vastutaja. Muidu on tegevus tegevuse pärast või jääb teadmine vallajuhi või ametniku pähe ja järeltegevust on raske seirata.
Toimusid struktureeritud arutelud järgmistel teemadel:
- isiklik igapäevaelu
- avalik ruum
- liiklus
- operatiivteenuste abi
Otsiti vastuseid järgmistele küsimustele:
- Mis on probleem?
- Kes saab seda lahendada?
- Mis on probleemi lahendamiseks või leevendamiseks juba tehtud?
- Mida on vaja veel teha?
Tulemused
Valla kohta valmis kokkuvõte, milles käsitleti, mis on probleem ning mida saab ja on vaja veel teha.
Vastutuse tasandid: isiklik tasand, kodanikuühendused (MTÜd ja vabatahtlikud), KOV, politsei, pääste, Maanteeamet, ettevõtjad ja riik.
Kokkuvõtted jäid KOVidele tegutsemiseks ja ellu viimiseks. Tagasisidet rakendamise kohta ei ole.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Keskenduti kogukondade heaolule ja turvalisusele. Kes peab seisma selle teema eesotsas maakonna, omavalitsuse ja kogukonna tasandil? Mis on kellegi ülesanne ning mis maakondlik ühisosa ja arendusvõimalused? Selgitati maakonna turvalisuse nõukogu ülesandeid ja omavalitsuste osa selles. Anti võimalus teha ettepanekuid poliitikakujundajatele ja õigusloomega tegelejatele.
Abiks teistele: Oli kartus, et kohalike omavalitsuste juhid ei osale ja arutelu jääb kesiseks. Kuigi kõik omavalitsuste juhid tõesti ei osalenud, oli meeskondlik arutelu siiski sisukas.
Tulemused
Valmis ülevaade arutelust, mille tulemusena sõnastati esmaeesmärgid ja -tegevused.
Tegevused:
• nõukogu töö eesmärgistamine ja sihtide seadmine ning pikem planeerimine
• vaimne tervis, sh noored, ja inimestega töötavate spetsialistide tugi
• alkoholi tarvitamise vastane tegevus, narkootikumide tarvitamine ja noorte riskikäitumine, lahendused ja programmid
• kortermajade elanikkonnakaitse käsitlemine
• liiklusohutus: valgustatud ülekäigurajad ja bussipeatused (KOV)
• piirkondlike vajaduste kindlakstegemine ja tegevusplaanide koostamine
Projektid:
• vaimse tervise õe tegevuse laiendamine
• Murdepunkt, SPIN-programm
• koostöö koolidega, vaimne tervis
• Rajaleidja
• KOVi liiklusohutus
• kortermajad: ühislahendus (Kaitseliit, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, KOV jne)
Kokkuvõtte alusel saab luua maakonna turvalisuse nõukogu ja tervisenõukogu tegevusplaanidesse jätkutegevusi ning arendada lahendusi ja koostööd.
Jõgevamaa ootab, et riik reguleeriks rohkem. Meeskonna ettepanekul tuleks teemat käsitleda konkreetselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja seda mitte ainult kohustusena, vaid koos rahaliste vahenditega.
Heaoluvaldkonna prioriteedid ja tegevussuunad, näiteks vaimne tervis, noored, elanikkond, tugiteenuste olemasolu ja vaimse tervise õde, tuleb kavandada pikemale ajateljele. Need ei tohi sõltuda poliitilistest tõmbetuultest. Oluline rõhk tuleb panna teenuste laiendamisele.
Eri valdkondade osalejad tõid foorumil ühise juurprobleemina välja alkoholi liigtarvitamise. Paikkonnad peavad panema seljad kokku ja pidama aru, kuidas riiki mõjutada. SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse arenduse, tervisedenduse ja siseturvalisuse spetsialisti Maiu Veltbachi sõnul töötatakse kohalikul tasandil küll välja programmid, kuid tuleks mõelda, kuidas saaks tõhusamalt, et ei tekiks nii palju uusi sõltlasi.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Kohalikud omavalitsused vajavad koostööd nii kriisideks valmistudes kui ka neid lahendades. Selleks, et leppida kolleegidega eri valdkondades kokku koostöiseid plaane, tutvuda nende parimate tavadega ja arutada ühiselt sarnaseid probleeme, korraldati Järvamaa kolme omavalitsuse koostööseminar.
Abiks teistele: Sarnased koostööseminarid võiksid toimuda regulaarselt: vähemalt korra aastas, temaatilised koolitused ka kaks korda aastas.
Tegevused
Koostööseminar toimus Pärnus ja sisaldas nii ettekandeid kui ka ettekandejärgseid ühisarutelusid. Seminari esimesel päeval, 25. novembril pidasid Päästeametist ettekande Eva-Maria Rand teemal „Elanikkonna kriisideks valmisolek“ ja Viktor Saaremets teemal „Kriisikommunikatsioon“. Renee Tammet ja Vaiko Vatsfeld Päästeametist tegid ka staabitöö koolituse.
Seminari teisel päeval, 26. novembril tutvustas Järva vallavanem Rait Pihelgas äpi kriisiaegse kasutamise võimalusi. Kohtuti Pärnu maakonna turvalisuse nõukogu ja kriisimeeskonnaga. Maakondade turvalisuse nõukogud vahetasid kogemusi, toimus arutelu ja jagati parimaid tavasid.
Tulemused
Tänu seminarile kohtuti kolleegide ja teiste omavalitsuste valdkonnaspetsialistidega sageli esimest korda silmast silma ning räägiti teemast vahetult.
Jagati kogemusi ja lepiti kokku, mis puhkudel on võimalik üksteist kriisides toetada. Näiteks võiksid avalike suhete juhid jagada teavitustegevuse koormust, kui kriis on vaid ühes omavalitsuses ja inimesi napib.
Kriisikomisjonide liikmed said ettekujutuse naaberomavalitsustes toimuvast ja enda kinnitusel ka häid ideid, kuidas oma tegevust kavandada.
Ühiselt lepiti kokku algatada 2020. aastal ühisprojekt, et parandada elanikkonna ettevalmistamist kriisideks.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
KEAT laagrid on noorte ja juhendajate seas hinnatud ja oodatud. Koostööpartnerite Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti spetsialistid on professionaalsed ning suudavad alati pakkuda huvitava ja õpetliku tegevuse.
Järvamaa omavalitsused toetavad KEAT tegevusi ka edaspidi, kuna suur hulk lapsi saab neist vajalikke teadmisi: praktilistes ja mängulis-võistluslikes tegevustes omandatakse olulisi elupäästvaid teadmisi.
Abiks teistele: Peame sarnase tegevuse jätkamist väga oluliseks ja soovitame KEAT metoodika alusel laste ohutusteadmiste kinnistamist jätkata igas maakonnas.
Tulemused
KEAT laagrite tulemusena on kujunenud järjepidev ning oodatud ja laste seas heamaineline ohutuse koolitusprogramm, kus kõik 6. klassi lapsed saavad süsteemselt ohutusteadmisi ja kinnistavad varem õpitut. Ohutuslaagrid on suurendanud laste teadmisi, parandanud arusaamist ja kuvandit päästjate ja politsei tööst ning vähendanud riskikäitumist.
KEAT laagreid on Järvamaa koolinoortele korraldatud 19 aastat. 2019. aasta suvel toimus Paide linna maapiirkondades lisaks külade KEAT. Külarahva huvi asutuste, näiteks Politsei- ja Piirivalveameti, Punase Risti, Maanteeameti, Keskkonnaameti, Kaitseliidu, Maksu- ja Tolliameti, Häirekeskuse, Päästeameti ning KOVi töö vastu oli suur ning osalejate rahulolu ja hinnangud ettevõtmise vajalikkusele olid väga head.
Turvalisusteemaliste kogukonnakohtumiste korraldamist koostöös politsei ja kohalike omavalitsustega on hea tagasiside alusel jätkatud kõigis Järvamaa omavalitsustes.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Et olla võimalikeks kriisideks parimal võimalikul moel valmis, on ääretult oluline õppida teiste praktilistest kogemustest. Nii on loodud võimalus käituda sarnastes olukordades võimalikult tõhusalt. Nagu esmaabikoolituski peaks olema läbitud enne, kui anda kellelegi kiiresti esmaabi, peaks ka enne kõikvõimalikke kriise olema igasuguste teemade, kogemuste ja õppetundidega võimalikult hästi kursis. Võimalikult palju valdkondi peaks olema läbi arutatud, sest kokkulepped aitavad kriisi ajal kiiremini ja tõhusamalt tegutseda.
Abiks teistele: Kvaliteetselt korraldatud õppereisid tasuvad ennast igal juhul kuhjaga ära, nii et soovitame võimaluse korral korraldada korra aastas koos turvalisuse nõukoguga ühe õppereisi. Soovitame korraldamisse kaasata võimalikult palju liikmeid ja jagada ülesanded planeerimise käigus laiali.
Tulemused
Läänemaa turvalisuse nõukogu ja kriisikomisjoni liikmete teadmised on tänu Võru kriisi õppetundidele, praktilise kogemuse muljetele ja aruteludele suurenenud. Olulisi teemasid on arutatud nii omavahel kui ka teise maakonna inimestega. Sarnasesse olukorda sattudes on tõenäoliselt olemas tõhusamad lahenduskäigud. Koolituse teooria, praktiliste harjutuste ja ühise arutelu kaudu on saanud uusi teadmisi mõlema maakonna turvalisuse nõukogu ja kriisikomisjoni liikmed. Kuna teemad on läbi arutatud, on inimestel vajaduse korral ka lihtsam omavahel suhelda.
Kriisi temaatikaga tegelemine on suurendanud huvi valdkonda süvenemise ja veelgi rohkemate teadmiste poole püüdlemise vastu. Liikmetel tekkis suurem huvi ka valdkonna vastu, mistõttu kutsusime oma turvalisuse nõukogu ja kriisikomisjoni ühiskoosolekule Jõgeva abivallavanema kõnelema 2021. aasta aprillis toimunud Jõgeva kriisist.
Õppereisile lisas suurt väärtust ka see, et sihtpunkti jõudmiseks kulus umbes neli tundi, mis andis võimaluse arutada bussi vabas õhkkonnas läbi meie maakonna piirkonnapõhised probleemid ja tegevused. Kuna õhkkond oli vaba ja aega oli küllaga, olid arutelud palju julgemad ja sisukamad ning lahendused loomingulisemad kui laua taga peetud koosolekutel. Lisaks õpiti teineteist paremini tundma, tänu millele on liikmetel tööprobleemide või -mõtetega edaspidi lihtsam üksteise poole pöörduda.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Kirjutati projekt, mille jaoks saadud rahaga soetati ja paigaldati renoveeritud komandosse kaks õhksoojuspumpa: üks esimesele ja teine teisele korrusele.
Õhksoojuspumbad tagavad hoones ühtlase temperatuuri. See tagab omakorda aastaringse operatiivse valmisoleku, varustuse ja tehnika hea säilivuse ja hoiustamise ning ka äsja rekonstrueeritud hoone säilivuse. On võimalus korraldada aasta ringi koolitus- ja õppepäevi ning seda ka kasutatakse. Selle tulemusena suudetakse kogukonna turvalisusesse panustada palju rohkem ja suureneb märgatavalt ka organisatsiooni suutlikkus.
Palivere kogukonna vabatahtliku päästekomando rekonstrueerimine on tekitanud kogukonnas suurt huvi vabatahtliku pääste ja ohutuse vastu. On lisandunud uusi liikmeid ja on olemas kogukonna toetus. Samuti on toetus koostööpartneritelt, kellega koos panustatakse kogukonna turvalisusesse. Komando tegevust on toetanud ka eraettevõtted, mis näitab selgelt, et elukeskkonna turvalisus kõnetab aina rohkem ja seda tuleb edendada.
Projektiga panustati järgmistesse siseturvalisuse arengukava punktidesse.
6.1. Turvalisemad kogukonnad
6.2. Tõhusa päästevõimekuse tagamine
6.3. Kindlam ja kiirem abi korraldamine
6.4. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine
Jätkatakse päästeala noorteringi korraldamist Palivere kogukonnas, kasvatatakse liikmeskonda ja jätkatakse kodukülastustega, et teavitada inimesi neid ümbritsevatest ohtudest ning õpetada, kuidas käituda õnnetuse korral ja abistada inimest hädaolukorras.
Jätkatakse koostööd nii haridusasutustega kui ka erasektori ettevõtetega, et luua järjest turvalisem elu- ja töökeskkond.
Tulemused
- Palivere vabatahtliku päästekomando operatiivne valmisolek on aasta ringi kümme minutit.
- Tulekustutus- ja päästeteenus on kvaliteetsem ja kättesaadavam.
- Ühingu liikmete motiveeritus suurenes ja olmetingimused paranesid.
- Palivere kogukonnas on võimalik aasta ringi korraldada tule- ja veeohutuse koolitusi ja õppepäevi.
- Palivere kogukond muutub üha turvalisemaks ja ühistegevus on hoogustunud.
- Noorteringi on võimalik korraldada aasta ringi.
- Kodukülastused on kvaliteetsemad.
- Omavalitsusel on kriiside ja suurõnnetuste kõrvaldamisel kindel partner.
Nii vabatahtliku päästekomando liikmete kui ka teiste aidata soovijate ühistegevus liitis kogukonda ja tõi inimesed projekti raames lähemale kogukonna komandole. Kogukond sai paremaid teadmisi komando teenuste ja tegevuste kohta.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Sotsiaalkaitse koostööseminaridele kaasatakse kõik maakonna KOVid ja ministeeriumid ning käsitletakse maakonnas aktuaalseid sotsiaalkaitse valdkonna teemasid, nagu valdkondadevaheline ennetustöö kohalikul ja maakondlikul tasandil.
Abiks teistele: Teadlikkuse suurendamine sotsiaalkaitse valdkonna olulisusest ja koostööaspektidest, eriti otsustajate seas.
Tulemused
Koostööseminaril:
- saadakse koondatud ülevaade maakonna sotsiaalvaldkonna teenustest ja nende kättesaadavusest ning sotsiaalkaitse tegevuste mõjust üldisele turvalisusele;
- kujunevad seosed sotsiaalkaitse teenuste osutamise ja turvalise elukeskkonna tagamise vahel;
- selgitatakse välja võimelüngad ja seosed kahe valdkonna korraldamisel.
Sotsiaalkaitse komisjon võimaldab:
- tõhustada maakondadevahelist koostööd;
- parandada maakondadevahelist infoliikumist;
- teha maakondade ühisprojekte jne.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Abikts teistele: Elanikkonnakaitse õppused on saanud head tagasisidet: need suurendavad kogukondade teadlikkust kriisideks valmisolekust ja aitavad muuta elukeskkonna seeläbi turvalisemaks. Õppused arendavad kogukondade koostööoskust ja annavad neile aluse edaspidiseks ühiseks tegutsemiseks.
Tegevused
Elanikkonnakaitse õppuste ülesehitus on alljärgnev:
- sissejuhatus „Mis on kriis?“;
- lauaõppuse sissejuhatus, I kaasus;
- lauaõppuse II kaasus;
- seitsme ööpäeva kriisivaru tutvustus ja priimuste kasutamise ohutusloeng;
- praktiline õpe priimuste kasutamiseks;
- lauaõppuse III kaasus;
- koduse ravimivaru tutvustus;
- elupäästva esmaabi loeng ja praktiline õpe.
Ruum on õppuse alguses sätitud nii, et osalejad saavad ise valida omale sobiva istekoha ühes lauas, ja nad jagatakse selle järgi laudkondadeks. Üldjuhul tekib ühel õppusel viis kuni kümneliikmelist laudkonda (olenevalt osalejate arvust).
Kriisiõppepäevad toimuvad maakonnas kõikides omavalitsustes lauaõppuse meetodil, mis koosneb kolmest kaasusest. Kriisiõppuse raames saavad osalejad põhjalikud teadmised sellest, mis kitsaskohad kriisiolukordades neid oma kogukonnas ohustavad. Selguvad täpsemalt, mis on need valdkonnad, mis vajaksid kogukonnas käsitlemist, et kogukond oskaks kriisiolukordades läbimõeldult tegutseda ja saaks vajaduse korral hakkama ilma abi saabumiseta kuni seitse järjestikust ööpäeva.
Sealhulgas keskendutakse eraldi meditsiinilisele kaasusele, kus käsitletakse kodust ravimivaru ja elupäästvat esmaabi. Osalejad saavad kõiki vajalikke elupäästva esmaabi võtteid katsetada ka praktiliselt Rakvere Haigla ekspertide juhendamisel.
Kriisiõppepäeva ühe osana õpetatakse praktiliselt kasutama ka priimuseid, mille käigus saavad osalejad ise proovida valmistada toitu seitsme ööpäeva kriisivaru komplektide toodetest, ja arutletakse selle üle, milline peaks üks kodune kriisivaru täpsemalt olema, mis nüansse peaks arvestama pere, kes soetab omale kriisivaru koju, jne. Õppusel jagatakse igale laudkonnale üks kriisivaru komplekt, milles on toiduained, kodused esmatarbekaubad, akupank, taskulamp, patareidega raadio jne.
Laudkonnad arutavad ja tagasisidestavad, mis on komplektidest nende arvates puudu ja mida üks kriisivaru komplekt võiks kindlasti sisaldada. Iga laudkond saab enda kasutusse ka ühe priimuse. Päästeamet teeb põhjaliku sissejuhatuse, kuidas gaasiballooniga priimust ohutult kasutada, ja iga laudkond saab sättida priimuse kasutusvalmiks.
Õppus kestab kuus tundi ja selle jooksul osalejatele toitlustust ei pakuta. Õppusel osalejad valmistavad kriisivaru komplektide toiduainetest ise kogu päevaks toidu (teepausid jne).
Tulemused
Kogukonnad koostavad õppuse raames laudkondade kaupa kokkuvõtted ja käsitluse oma kogukonna valmisolekust ning vajadustest. Kogukondadel tekib ülevaade, mis kitsaskohad vajaksid parandamist, mis on kogukonnas vajaka, mis ressursid on juba olemas ning mis vajaksid kindlasti täiendamist, läbirääkimist ja kokkuleppimist jne.
Õppuse tulemusel tekivad elupäästva esmaabi andmise oskused ning suureneb teadlikkus koduse ravimivaru olemasolust ja selle korrastamisest. Omandatakse priimuste ning seitsme ööpäeva kriisivaru kasutamise praktilised oskused ja teadmised.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
MTÜdele antakse ülevaade kogukondliku turvalisuse toetusvooru tingimustest ja ootustest. Arutatakse kogukondade vajadusi: mis on ühes või teises kogukonnas probleemid, mis vajaksid kogukondlikku panust ja lahendusi?
Tegevused
MTÜdele antakse ülevaade kogukondliku turvalisuse toetusvooru tingimustest ja ootustest. Arutatakse kogukondade vajadusi: mis on ühes või teises kogukonnas probleemid, mis vajaksid kogukondlikku panust ja lahendusi?
Tulemused
Infopäev on hea meetod, kuidas suurendada teadlikkust kogukondliku turvalisuse projektitaotlusvoorust. Korraldame seda koos Lääne-Viru Arenduskeskusega koos KOP-vooru infopäevaga, et TUR-vooru info jõuaks rohkemate MTÜdeni. Tänu infopäevadele laekub meile igal aastal arvestatav kogus TUR-vooru taotlusi ja projekte.
Infopäevade ja tagasisideseminaride hea mõju on ka see, et mida rohkem on taotlejaid, seda rohkem tuleb hindajate ja taotlustega tegelevate poolte jaoks välja maakonna kitsas- ja murekohti, mida on märganud just kogukonnaliikmed ja mis on omakorda ka turvalisuse nõukogu töö alus. Tänu sellele on võimalik saada teada, kas kogukonnaliikmete murekohad maakonnas on sarnased nende valdkondade ja tegevustega, mis on prioriteetsed KOVide jaoks.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Põlvamaal, kus on spetsialistidest krooniline puudus ja olemasolevad on sageli ülekoormatud, on murekoht see, et kui märgatakse abivajavat last, mis saab olukorrast edasi. Kas hakkab pihta regulaarne järelevalve ja töö või kukub see juhtum n-ö laualt maha. Spetsialiste, õpetajaid ja tavakodanikke õpetatakse märkama, aga mis saab pärast märkamist edasi?
Abiks teistele: Väga ressursimahukas. Vajab mõtlemist, kas konverents oli selliselt nii tõhus, kui sooviti. Oluline oli, et konverentsi korraldasid mitu maakonda koos. Mõju ja ulatus olid suuremad.
Tegevused
Päeva jooksul pidasid ettekandeid oma ala spetsialistid. Päeva lõpus toimus vestlusring esinejatega. Et konverents saaks nii hea, kui sai, toimusid eelmise viie kuu jooksul maakondade turvalisuse koordinaatoritega planeerimiskoosolekud.
Päeva keskel toimusid elava raamatukogu meetodil vestlusringid, kus raamatu rollis spetsialistid avaldasid kuulajatele 15 minuti jooksul mõtlemapaneva tõsieluloo ja 10–15 minutit toimus arutelu. Elava raamatukogu teemadest saab ülevaate, avades lingi ja klõpsates paremal ülanurgas e-raamatul.
NB! 27. oktoobril 2019 oli Kagu-Eestis suur torm, ja kuna Kääriku Spordibaasis ei olnud elektrit, sattus ohtu ka konverentsi toimumine. Personali pingutustega leiti aga generaator ja mõne tunni pärast taastus ka elektriühendus.
Tulemused
Tegevusel oli tähtis kaudne mõju. Konverentsist räägitakse veel praegugi stiilis „mäletate, me juba seal rääkisime sellest“. Alguse sai ka mitu teist projekti ja koolitust.
Põlvamaal aktiveerus sotsiaaltöötajate ja lastekaitse võrgustik. Leiti, et on tarvis saada aeg-ajalt kokku ning jagada häid ja halbu kogemusi, et ühiselt õppida ja edasi liikuda.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Aasta-aastalt on kasvanud Põlvamaa perevägivalla ohvrite pöördumiste arv. Lähisuhtevägivalla ohvriks langenud isikutega puutuvad kokku eri ametkondade esindajad. Samas on institutsioonide arusaam üksteise funktsioonidest ebaühtlane ja süsteemne koostöö puudulik.
Tegevused
Projekti raames toimusid kaks pikka koolituspäeva, kus:
- esimesel päeval, 2. oktoobril 2018 keskenduti lähisuhtevägivalla olemusele ja mõjule eriti haavatavate sihtrühmade seas (lapsed, eakad);
- teisel koolituspäeval, 11. oktoobril 2018 anti teadmisi lähisuhtevägivallast eakate vastu ja võrgustikutöö põhimõtetest nende juhtumite puhul.
Oktoobri lõpus tehti tagasiside saamiseks e-küsitlus ja peeti koostöökohtumisi eri ametkondadega. Novembris ilmus kohalikus ajalehes lähisuhtevägivallast artikkel ja anti elanikkonnale teada, kuhu mure korral pöörduda.
Tulemused
Projekti tulemusena:
- on Põlvamaa võrgustikuspetsialistidel ühine teaduspõhine arusaam lähisuhtevägivallast;
- suurenenud on spetsialistide teadlikkus lähisuhtevägivalla mõjust lastele ja vägivallast eakate vastu;
- paranenud on oskus lähisuhtevägivalla juhtumeid edukalt lahendada, kasutades võrgustikutöö põhimõtteid.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Põlva maakonna suhtelise vaesuse määr on üks kõrgemaid Eestis. Laste huvitegevus on koondunud keskusesse, transpordiühendus ei vasta vajadustele ja hajaasustuse piirkonnas elaval noorel ei ole mingit võimalust osaleda huvitegevuses ning olla n-ö samas paadis ja samade võimalustega võrreldes samaealise linnas elava noorega.
Sestap otsustasime alustada noorteprogrammiga SPIN valla keskusest eemal, et pakkuda ka valla äärealade noortele huvitegevust, võimalust lävida eakaaslastega koolivälisel ajal ja veeta turvaliselt vaba aega.
Tegevused
Tegevused toimuvad õppeaasta jooksul kolm korda nädalas. Kahel päeval mängitakse treeneri juhendamisel jalgpalli ning üks kord nädalas õpitakse eluoskuste treeneri juhendamisel emotsionaalseid, sotsiaalseid ja muid eluks vajalikke oskusi (meeskonnatöö, teisega arvestamine jne).
Tulemused
Tegevuse tulemusena paranevad:
- koolikäitumine, mis on eeldus riskikäitumise vähenemiseks;
- õpitulemused;
- osalejate sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused;
- enesehinnang ja läbisaamine eakaaslastega.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Saarde ÖÖ-MARU võistlusmänguga suurendasime teadlikkust, toetasime hoiakute kujundamist ja panime kogukonna ohutusele mõtlema. Tugevdasime turvalisuse valdkonnas mitteametlike ühenduste ja kogukondade noortele suunatud koostööd (sh jõustruktuuridega).
Abiks teistele: Võistlusmängu ettevalmistamise ajal tehti muudatusi eelarveridades. Muudatused olid tingitud koostööpartnerite muutuvatest vajadustest, kontrollpunktide meeskonnaliikmete märkimisväärselt suurenenud arvust, soodsamatest hinnapakkumistest ja ürituse mahukusest.
Tegevused
Korraldati ohutusteemaline võistlusmäng, kus kontrollpunktides olid lavastatud realistlikult ohtlikud olukorrad, simulatsioonid ja nii individuaalsed kui ka meeskondlikud praktilised tegevused.
4–5-liikmeliste meeskondade ülesanne oli lahendada lavastatud olukorrad professionaalsel juhendamisel. See tähendab, et liiklusohutuspunkti tegevust korraldab politsei või Maanteeameti meeskond, lõhkekeha tuvastamist demineerija jne.
Pärast ülesande lahendamist andsid korraldajad võistkonnale soorituse kohta kohe tagasisidet. Igas võistluspunktis hinnati võistkonna sooritust ja paremusjärjestus selgus saadud punktide alusel. Parimaid tunnustati.
Kogu võistlusmängu kohta koondati tagasiside, mis näitab noortega töötavate inimeste teadmisi, oskusi ja praktilisi kogemusi ning nende tugevaid ja nõrku kohti ohuolukordades käitumisel ning annab aluse täiendkoolitusteks.
Tulemused
Üritusega aitasime kujundada tugevamat ja ohutusele orienteeritumat kogukonda.
Kujundasime lastega tegelevate projekti kaasatud inimeste, sealhulgas alus- ja üldharidustöötajate ning noorsootöötajate teadmisi ja hoiakuid sellest, et turvalisus algab igast inimesest endast ning tema otsustest ja käitumisest, mis omakorda mõjutavad tema lähedasi, keskkonda ja riiki.
Korraldasime Pärnumaal turvalisuse valdkonna maineürituse. Kontrollpunkti korraldajate abiga selgitasime välja ka osalejate ohutusteadmised ja -oskused. Võistkondade teadmised ja oskused erinesid suuresti.
Heana toodi välja:
- hea koostööoskus
- andmete ja info leidmine nutiseadmega
- hea juhtimisoskus
- head esmaabiteadmised
- argumenteerimisoskus
Arendamist vajavad:
- olemasoleva info kasutamine
- omavaheline suhtlus
- evakuatsiooni põhitõed
- veeohutusteadmised
- suhtlus pressiga
Saarde ÖÖ-MARU valiti 2020. aasta Pärnumaa haridusteoks.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Projekti tulemusena muutub kogukond turvalisemaks ja elukeskkond ohutumaks, kuna inimesed on vanusest olenemata teadlikumad ja oskuslikumad riskiolukordades käituma. Pärast mängu jäävad kestma suhted. Osalenud saavad jagada oma teadmisi ja oskusi neile, kellel puudus võimalus osaleda.
Tegevused
Võistkond pidi ettenähtud ajaga läbima kontrollpunktid: vastama küsimustele ja lahendama praktilisi ülesandeid. Nii oli võimalik teha praktiliselt läbi palju erinevaid turvalisusega seotud ülesandeid.
Turvalisus on alati elukorralduse väga tähtis osa ja mängu eesmärk oli tuletada taas meelde, kuidas käituda kriisiolukorras, anda esmaabi ja olla toeks inimestele, kes on sellisesse olukorda sattunud.
Projekti elluviimisse olid kaasatud 14 ametkonda, kes seisavad meie turvalisuse eest, lisaks korraldajad ja kogukondade esindajad ning 12 küla võistkonnad. Mängu võitis Libatse küla esindus, kes korraldab järgmise aasta mängu.
Tulemused
Projekti tulemusena muutub kogukond turvalisemaks ja elukeskkond ohutumaks, kuna inimesed on vanusest olenemata teadlikumad ja oskuslikumad riskiolukordades käituma. Pärast mängu jäävad kestma suhted. Osalenud saavad jagada oma teadmisi ja oskusi neile, kellel puudus võimalus osaleda. Projekt on kestlik: 2020. aasta mäng oli juba viies ja kindlasti jätkame sellega ka järgnevatel aastatel, sest inimestel on vaja teadmisi, mille nad mängul osaledes saavad.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Raplamaal on toimunud 6. klasside ohutusõppus „Kaitse end ja aita teist“ (KEAT) aastast 2008. See on populaarne laste seas ja pannud maakonnas aluse suurepärasele koostööle organisatsioonide vahel. 2019. aastal osalesid Raplamaa KEAT esindajad Pärnumaa ohutusõppusel „Saarde ÖÖ-MARU“, mis oli üles ehitatud samamoodi nagu KEAT ja innustas viima ka Raplamaal ellu KEATga sarnast õppust haridustöötajatele, eeskätt koolidele.
Tänapäeva koolis on palju probleeme, mida tuleb osata ennetada või millega tuleb saada hakkama. Praktiliste oskuste arendamise, ohuolukordade läbimängimise ja tagasisidestamise kaudu saab kinnistada, kuidas keerulistes olukordades käituda.
Abiks teistele: Kuna ohutusvaldkonna koostöö on kõikides maakondades olnud tänu KEAT-le pikka aega olemas, võib seda julgelt rakendada ka täiskasvanute peal.
Tegevused
Õppusele oli planeeritud nii mitu kontrollpunkti, kui tuleb võistkondi. Olime valmis võtma vastu kõik maakonna üldharidus- ja kutsehariduskoolide meeskonnad. Kohale saabus maakonna koolidest 11 võistkonda ja külalisvõistkonnana Jõgevamaa KEAT korraldusmeeskond. Õppus algas kell 14 ja lõppes kell 20. Ülesandepunkte läbiti jalgsi, pesa asus Rapla Kesklinna Koolis. Kontrollpunktid asusid kooli ümbruses ning ka päästeosakonna juures ligi 500 meetri kaugusel.
Osalejad said õppuse keskel süüa ja päev lõppes ohtrate auhindadega. Kõik osalejad said Rapla ÄKK meenega joogipudeli ja olid kohustatud kandma Rapla ÄKK logoga maski. Lisaks panid koostööpartnerid välja eriauhindu oma lemmikule ehk paremini hakkama saanud meeskonnale. Kokkuvõttes said eriauhindu kõik koolid. Ühtegi pingerida ei koostatud.
Kaasa mängisid ka lapsed! Olukorrad olid ehedad, sest õnnetused juhtuvad koolis ikka lastega. Lapsi oli kokku 30.
Kuna tegemist oli pandeemia esimese aastaga, võtsime võimalikke ohutusmeetmeid, et viirust vältida (koolimajas ja punktides maskid, paljud punktid olid õues jne).
Läbiti kontrollpunktid järgmiste olukordadega.
- Maanteeamet – pöörlev auto
- Ohvriabi – koolikotis asjad, mis viitavad lapse depressioonile, enesetapule vms
- Politsei, Maarja Punak – lapse või õpetaja kiusamine, internetikiusamine
- VERGE Eesti OÜ – kaklus koolis
- Politsei – äkkrünnak koolis
- Kaitseliit – mis asjad peaksid olema lastega metsa minnes kaasas, alajahtumine, veepuudus jms
- Naiskodukaitse – koordinaatide määramine, kui oled ära eksinud, äpi „Ole valmis!“ kasutamine
- Pääste – evakuatsioon, tule kustutamine, sh kui inimene on pannud ennast põlema või süttinud
- Raplamaa Omavalitsuste Liit – õpetaja kiusamine lapse poolt (halvasti käitumine tunnis, ülbitsemine, õpetaja enesekehtestamine ja käitumine)
- Uimastiennetusnõukogu – torubaar, suitsetamine (e-sigaretid), õpetajate enesekehtestamine, seaduste tundmine
- Politsei – klassiga teatris, bussireis lastega, õnnetusjuhtum, mida teha enne ja mida pärast
- Eesti Punase Risti Raplamaa Selts – esmaabi, minestamine ja elustamine, 112 helistamine
- Rapla Maakonna Psühholoogiateenistus, Urve Uusberg – kolleegi märkamine, väike vestlusring
Tulemused
Tulemuse kirjeldus 67% osalejatest ehk 23 inimest tulid sellepärast, et asi tundus põnev. Mitte keegi osalenutest ei vastanud, et tuli vastu tahtmist.
ÄKK õppust hinnati kümnepallisüsteemis väga hea 9,44-ga! Tegijad hindasid natuke tagasihoidlikumalt, ent siiski väga kõrgelt: 9,05!
Kõik vastanud (34) kinnitasid, et soovitavad tulla oma kolleegil kindlasti järgmisel aastal sellisele õppusele. Ka kõik tegijad vastasid, et teeme järgmisel aastal jälle!
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Rapla politseijaoskond alustas projektiga „Turvaline kogukond – turvaline küla“ juba 2016. aastal. 2018. aastal jätkus tegevus kohalikes omavalitsustes projektiga „Turvaline kogukond – turvaline omavalitsus“ ja alates 2019. aastast on olnud analoogne metoodika kasutusel koolide probleemide leidmisel ja lahendamisel.
Tegevust on vaja, et arendada kooliealiste lastega töötavate spetsialistide koostöövõrgustikku ja suurendada teadlikkust tänapäeva võimalustest.
Plaanitud oli korraldada kolme aastaga maakonna kõigis koolides arutelud. Pandeemia tõttu jäid 2020. aasta kevadest tegevused ära.
Arutelupäev on toimunud kaheksas koolis: Eidapere Kool, Juuru Eduard Vilde Kool, Kehtna Põhikool, Kohila Gümnaasium, Valgu Põhikool, Hagudi Põhikool, Rapla Kesklinna Kool ja Vana-Vigala Põhikool. Osalejaid on olnud kokku 260. Kõige rohkem osalejaid oli Kohila Gümnaasiumis, mis on maakonna suurim kool – 68 inimest.
Abiks teistele: Kindlasti oleks vaja selliseid kohtumisi korrata.
Tegevused
Kohtumised toimuvad maakonna koolides avatud ruumi meetodil. Protsessi juhtisid politseinikud. Osalised said esitada probleeme, mille tõstataja jäi ka n-ö oma teema juhiks. Osalised said liikuda teemade vahel ja pakkuda lahendusi, mille teemajuht suurele paberile seinale üles kirjutas. Kui probleeme tõstatati rohkem, võis olla ka teine vahetus. Päeva lõpuks hindasid osalised probleemid ja lahendused kümnepunktisüsteemis olulisuse järgi ära. Tekkis probleemide pingerida.
Tegime kindlaks sagedasemad probleemid ja lahendused.
1. Kuidas käituda vägivallajuhtumi puhul?
2. Mida teha, kui mind kiusatakse?
3. Milliste vahenditega parandada liiklusohutust?
4. Millistest lastega seotud juhtumitest teavitada ja keda teavitada?
5. Kuidas käituda, kui laps on endale või teistele ohtlik?
6. Kuidas märgata väärkoheldud last?
7. Kuidas tulla toime kaasava haridusega (palju erivajadusega õpilasi, tavalaste toetamine, õpetaja toetamine)?
8. Kuidas saada vanem koostööle?
9. Kuidas tulla koolis toime lastega, kes saavad vähe vanemlikku hoolitsust (teeb seda, mida tahab, lastevanematel ei käi jõud üle)?
10. Kuidas hoida probleemide tekkimisel koostööd kodu ja õppeasutuse vahel?
11. Kuidas tagada õpilaste turvalisus koolis?
12. Kuidas käituda allumatu lapsega?
13. Kuidas ennetada õpetajate ja õpilaste läbipõlemist?
14. Kuidas tagada igapäevaolukordades õpetajate ja õpilaste turvalisus?
Olenevalt koolist tekkisid erinevad põhiteemad, mida arutati täpsemalt ja mille jaoks mõeldi tegevusplaan. Jagati ka kontaktandmeid ja hiljem kaasati juba vajaduse järgi juhtumitesse spetsialiste.
Alguses, kui teemasid püstitati, oldi kartlikud ja ei julgetud arvamust avaldada. Pärast esimeste teemade püstitamist hakkasid aga õpetajad murekohtadest rääkima. Üks takistus oli koolisisene infosulg: ei teatud kontaktandmeid ega võimalusi, mis teemal ja kelle poole võib pöörduda väljaspool kooli. Lisaks andis selline ümarlaud lükke täiendada oma teadmisi koolitustel jms.
Tulemused
Kohtumisest valmis kõikidele osalejatele digitaalne kokkuvõte koos probleemide ja võimalike lahendustega (sh lahendajatega). Kokkuvõte sisaldas ka partnerite kontaktandmeid.
Tulevikus on plaanis koostada kõikide kohtumiste koondülevaade, mida saaks kasutada juhendmaterjalina. Novembris 2021 oli plaanitud koolijuhtidele kokkuvõttev seminar.
Kontaktandmete vahetus võimaldas spetsialistide vahel kiiremat infoliikumist.
Kohtumisel arutatud näidete põhjal julgeti abi saamiseks pöörduda rohkem ka kooliväliste spetsialistide poole (kiusamise, lähisuhtevägivalla kahtluse, koolikohustuse mittetäitjate, probleemsete vanemate jne korral).
Osati kahtlaste esemete korral koolis ise tegutseda.
Üks eesmärk oli kooliealiste lastega töötavate spetsialistide koostöövõrgustiku ühtne inforuum, mis sai saavutatud. Lisaks suurendasime teadlikkust tänapäeva võimalustest ja koostöövalmidusest, näiteks prokuröri või Sotsiaalkindlustusameti spetsialistide poole pöördumisest.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Raplamaa on vabatahtlike päästekomandode olemasolu ja aktiivsuse poolest Eestis üks edukamaid. Vabatahtlike katusorganisatsioon on MTÜ Raplamaa Tuletõrjekapital (www.ligimesekaitseks.ee). Maakonna vabatahtlikes päästekomandodes on 11 130 vabatahtlikku.
Kui Siseministeerium leidis võimaluse toetada maakondi siseturvalisuse arendamisel kogukondlike turvalisusprojektide kaudu, olid vabatahtlikud päästekomandod väga aktiivsed saama sellest rahast osa, sest väikesed MTÜd, keda toetavad kohalikud omavalitsused, peavad leidma kestlikkuse tagamiseks rahalisi vahendeid ka eri fondidest.
Abiks teistele: Julgustada kohalikke vabatahtlikke saama turvavoorust osa.
Tegevused
Raplamaal on aastatel 2014–2020 rahastatud kogukonna turvalisuse väikeprojektide voorudes 43 projekti summas 65 647 eurot. Neist päästeteemalised on olnud 35 summas 50 895 eurot.
Muid projekte on rahastatud kaheksa summas 5752 eurot. Rahastatud päästeprojektid moodustavad 81,4% projektidest ja 77,5% rahastusest.
Turvalisuse konkursile on projekte esitanud kõik komandod ja ka katusorganisatsioon: Kaiu (5), Lokuta (5), Lipa (Raikküla) (4), MTÜ Raplamaa Tuletõrjekapital (4), Vana-Vigala (3), Kehtna (3), Laukna (3), Käru (2), Kuimetsa (2), Vahastu (1), Varbola (1) ja Valgu (1).
Tulemused
Rapla maakonna vabatahtlikud päästekomandod on kasutanud turvalisuse projektikonkursi võimalusi väga aktiivselt ära ja lisarahastusega oma väikeseid komandosid jõudsalt arendanud.
Vabatahtlike päästekomandode suutlikkus on suurenenud järgmiste tegevuste ja vahendite soetamise kaudu:
- päästeautode renoveerimine, arendamine (2);
- depoode renoveerimine (2);
- veebidisain, tarkvara, trükised (2);
- üritused (tuletõrjevõistlus, ohutusõppus „Kaitse end ja aita teist“) (2);
- telk ja välimööbel (10);
- vajalikud vahendid: ujuvpump (3), generaator (2), mootorsaag, helitehnika, tulesimulaator, rasvapõletusmoodul, kaasaskantav tuletõrjebassein, päästjate eririietus, ülerõhuventilaator, kapid ja riiulid, suitsumasin, projektor, kerghaagis, kuivatuskapp.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Saare maakonna jaoks on mereohutus väga oluline siseturvalisuse valdkond. Oleme peale Hiiumaa ainuke Eesti maakond, mis on ümbritsetud merega, ja ainuke maakond, kus on mitu püsiasustusega väikesaart (suure Muhu kõrval Kõinastu, Ruhnu, Abruka ja Vilsandi). Seetõttu on väikesaarte vahel aktiivne mereliiklus, rannikumerel on palju nii kutseliste kui ka hobikalurite aluseid ja väikealused nii mujalt Eestist kui ka välismaalt kasutavad aktiivselt väikesadamaid. Üle kogu maakonna on 14 vabatahtliku merepääste üksust, kes on valmis sündmustele ööpäev ringi reageerima. Väga oluliseks peetakse oma tegevuses ka ennetus- ja teavitustööd, eelkõige saarte kogukondade liikmete seas.
Abiks teistele: Kuigi mereohutus on võib-olla tõesti kõige aktuaalsem just Saare maakonnas, peaksid sellele pöörama tähelepanu ning tegema ennetus- ja teavitustööd ka merepiirita maakonnad.
Tegevused
Kogukondliku turvalisuse programmi toel on vabatahtlikud merepäästjad parandanud oma merepäästealuste tehnilist seisukorda: ajakohastati Kuressaare üksuse alust, millele paigaldati radar, ning korrastati Ruhnu vana alust, paigaldati sellele uus tehnika ja anti üle Kungla üksusele jne.
2020. aastal toimus Vilsandi saarel esimene Saare maakonna vabatahtlike merepäästjate seminar/koolitus, millest võtsid lisaks kõikide saarte merepääste üksustele osa ka Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti ametnikud. 2021. aastal toimus Ruhnu saarel samalaadne suveseminar.
2021. aasta augustis korraldati suur meresõit, mille käigus tegid Saaremaa vabatahtlike merepäästjate üksused nädala jooksul tiiru peale kogu Saaremaale ning tutvusid maakonna sadamate ja randumisvõimalustega. Kokku külastati 35 sadamat ja randumiskohta. Kogu sõidu tegi kaasa 15 ja osa võttis üle 30 vabatahtliku merepäästja. Enne merepäeva publikuga kontserte harjutati väikesadamates abivajaja abistamist kaldalt, vette kukkumist ja enesepäästmist. Jagati infot ja kogemusi, kuidas olla merel võimalikult ohutult ja mida teha, kui tõesti on juhtunud õnnetus.
Üks suure meresõidu eesmärk oli ka see, et üksuste kaatrijuhid saaksid tuttavamaks teiste üksuste kaatrite ja inimestega.
Tulemused
Vabatahtlike merepäästjate ennetus- ja teavitustöö tulemusena on Saare maakonnas mereohutusteadmisi saanud suur hulk kogukonna liikmeid. Merepäästjatele korraldatud seminaride ja koolituste käigus saavad vabatahtlikud päästjad olulist infot riigi seisukohtadest merepääste vallas ning suhtlevad ja vahetavad kogemusi teiste üksustega.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Kohtumised teiste piirkondade ja maakondade kolleegidega on alati harivad. Oleme saanud häid ideid, mida oma maakonnas rakendada, ja jaganud kindlasti ka mõnda enda head kogemust. Alati on toimunud siseturvalisuse koolitus.
Abiks teistele: Maakondadevaheline suhtlemine on vajalik, et vaadata oma maakonna teemasid ja probleeme värskema pilguga ning korjata häid kogemusi.
Tegevused
Saare maakonna siseturvalisuse nõukogu on oma arendamiseks ja silmaringi laiendamiseks võtnud eesmärgi kohtuda teiste maakondade turvalisuse nõukogude inimestega ja tutvuda teiste maakondade probleemidega. Väljasõidul osaletakse ka ühel koolitusel.
2019. aastal kohtuti Põlvamaa turvalisuse nõukoguga ning käidi Kagu politseijaoskonnas ja Eesti riigipiiril. Koolituse korraldas Maanteeameti ennetustöö osakond. 2021. aastal toimus koolitus Lääne-Virumaa kolleegidega. Koolituse korraldasid Lääne-Virumaa siseturvalisuse inimesed.
2020. aastal takistasid maakondadevahelist suhtlemist koroonapiirangud. Loodame, et edaspidi saame reegleid järgides oma tegevust jätkata.
Tulemused
Maakondadevahelise suhtlemise eesmärk on info ja kogemuste vahetamine, teiste maakondade kolleegidega tutvumine ja ühiste koolituste korraldamine. Kuna siseturvalisuse nõukogu liikmete tegevus on vabatahtlik, on koostöö- ja koolitusreisid teistesse maakondadesse mingis mõttes ka motivatsiooni suurendamise väljasõidud.
Oleme jõudnud järeldusele, et maakondade siseturvalisuse olulised teemad on väga erinevad. Näiteks, merepääste, mis on meie maakonnas esimesel kohal, ei ole mõnes mandrimaakonnas üldse teemaks.
Jätkutegevusena planeerib Saare maakonna siseturvalisuse nõukogu kohtumisi mandrikolleegidega ka järgmistel aastatel.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Keskendusime koroonaajal, kui kontakttegevusele oli palju piiranguid, ennetustegevuses kommunikatsioonile. 2021. aastal oli tähelepanu all kaks teemat: lähisuhtevägivald ja liiklusohutus.
Abiks teistele: Ennetustöö ja elanikkonna teavitamine siseturvalisuse teemadel peab jätkuma ka piirangute ajal, kui kontakttegevus on keelatud.
Tegevused
Saare maakonna siseturvalisuse nõukogu eestvedamisel koostati lähisuhtevägivalla artiklisari (4 artiklit) ja liiklusohutuse (jalgratturite ohutuse) artiklisari (10 artiklit). Jalgratturitele mõeldud artiklisarjaga kaasnes ka lugejamäng: iga artikli lõpus esitasime ühe küsimuse ja auhinnad pani välja Transpordiameti ennetustöö osakond. Osalejate vanuse põhjal oli vastajaid eelkooliealistest kuni eakate liiklejateni. Lähisuhtevägivalla artiklisari oli ajendatud asjaolust, et ohvritel on tihti keelatud suhelda teiste inimestega ja kasutada internetti, ajalehte on aga neil siiski võimalik lugeda ja saada sealt abi saamiseks ja võimalikuks käitumiseks vajalik info kätte.
Tulemused
Artiklisarja avaldamise tulemusena teavitati nii liiklusohutusest kui ka lähisuhtevägivallast väga suurt hulka Saare maakonna inimesi. Politsei- ja Piirivalveamet on avaldanud soovi taasavaldada liiklusohutusartiklid oma Facebooki lehel, samuti on artikleid soovinud edaspidises töös kasutada Transpordiamet.
Saare maakonnas on ennetustöö väga oluline. Kui eelmistel aastatel olid valukohad küberkuritegevus, laste seksuaalne väärkohtlemine, liiklusohutus (helkuri kandmine), mereohutus ja koolibusside ohutus, siis 2021. aastal olid tähelepanu all lähisuhtevägivald, liiklusohutus ja relvaomanike teavitamine.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Kesk-Soome maakond on tuntud heaolumaakonnana, mille keskust Jyväskylät peetakse Soome küberturvalisuse pealinnaks. Jyväskylä on tuntud ka oma moto green wellbeing poolest. Väga suurt rõhku pannakse inimeste heaolu arengule, mille teenistuses on ka kohalik prioriteetne digimajandus. Tartumaa esindus soovis külastada Tallinnas Sisekaitseakadeemiat, et tutvuda meie turvalisuse eest seisvate ametnike väljaõppe võimalustega, ning saada Soomes ennetusvaldkonnast rahvusvahelisi kogemusi ja koostööpartnereid.
Abiks teistele: Väga huvitav programm, soovitame ka teiste maakondade ennetusvaldkonna esindajatele.
Tegevused
Soome suundudes külastati Tallinnas Sisekaitseakadeemiat.
17. oktoobril 2019 kohtuti Soomes Viitasaari linnavalitsuse esindajatega. Viitasaari linnapea Janne Kinnunen ja linna arendusjuht andsid põhjaliku ülevaate paikkonna arengust ning proovikividest. Pääste- ja politseiülemad tutvustasid oma valdkonna rõõme ning muresid. Samal päeval tutvuti veel Viitasari linna kohaliku lasteaia ja Keski-Suomen liitto ehk Kesk-Soome liidu volikogu esindusega Jyväskyläs. Saime ülevaate tervise ja turvalisuse koostööfoorumi ehk KeHo tegevuspõhimõtetest ning suurematest projektidest.
Lausa heas mõttes kadedaks tegid suurepärased koostöönäited, kuidas liikumisvõimaluste arendajad ja heaolufirmad on loonud elanikele liikumisvõimalusi nii harrastus- kui ka profitasemel.
Õhtul korraldasime arutelu, et selgitada välja Tartumaa võimalused ja uute ideede rakendamise võimalused kodumaal.
18. oktoobril 2019 toimus Kesk-Soome politseimajas delegatsiooni vastuvõtt. TETY ennetustalituse juht Sakari Tuminen andis põhjaliku ülevaate politsei struktuurist ja tegevussuundadest kogu Soomes. Saime kuulda, kuidas kohalikke probleeme Kesk-Soomes lahendatakse ja kui hästi on arenenud koostöö politsei ning noorsootöö- ja sotsiaalvõrgustiku vahel (OTO-võrgustik).
Teisele päevale mahtus veel kohtumine Jyväskylä linnavalitsuses, kus kohaliku heaolu koordinaator Sari Välimäki tutvustas heaolumeeskonna tegevust ning andis ülevaate heaoluaruandest ja selle põhitegevustest. Oluline märksõna oli „Heaolu tehakse KOOS!“. Jyväskylä riskide haldamise ja turvalisuse juht Saku Hämäläinen rääkis turvalisuskavast ja tutvustas linna kui Soome rallipealinna.
Taaskord kõlasid märksõnad, et turvalisuse eest vastutab iga kohalik omavalitsus, sest need teenused on vältimatud iga paikkonna elaniku jaoks. Kokkuvõttes tuleb hallata tavaelu ning omandada ja arendada oskusi reageerimiseks eriolukordades. Selleks on oluline, et oleks VÕRGUSTIK!
Tulemused
Osalejad said palju uusi kogemusi ja kinnituse, et tegutsetakse õigel suunal. Oluline märksõna oli meie jaoks ka võrgustikevaheline koostöö.
Kohalikud omavalitsused said uuendada oma kontakte Soomes ja võimaluse leida uusi koostööpartnereid.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Tegevuse eesmärk oli: saada teadmisi, kuidas toetada enda ja oma lähedaste vaimset tervist; saada oma tööks uusi ideid ja kontakte; jagada oma kogukonna või ametkonna parimaid tavasid.
Probleem oli maakondade koostöö ja selle võimestamine ennetusvaldkonnas. Keskenduti vaimsele tervisele.
Abiks teistele: Ka kriisiajal on võimalik uuenduslikke meetodeid kasutades viia ellu regionaalseid suurüritusi. Kuigi veebiühendus ei pruugi alati täielikult ootustele vastata, saab koostöös maakondadevahelisi tegevusi planeerida küll ja tunda õnnestunud eluviidust head meelt.
Tegevused
- I teematuba (02.11.2020): lapse heaolu ehk „Uus normaalsus COVID-iga ja laste heaolu: kuidas edasi?“ veebiseminarina.
Kevadine COVID-19-st tingitud eriolukord muutis üleöö kõikide inimeste senist harjumuspärast elurütmi. Ärevus, hirm, eraldatus, uute vajalike oskuste ebapiisavus, tihe elu kodukontoris või -koolis, kaugõpe ja kaugsõprus. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi laste heaolu uuringute rühma teadlased ja lastega töötavad praktikud arutlesid eriolukorrast tingitud uue tööpraktika üle ning küsisid, kuidas edasi. Rohkem veebiteenuseid? Mobiilsus teenuste osutamisel? Koolitused õpetajatele ja vanematele uue normaalsusega paremaks toimetulekuks? - II teematuba (11.11.2020): hariduse roll tervisekäitumise ja ohutusalaste hoiakute kujundamisel.
* Milline on praegu seis tervise ja turvalisuse õpetamisega lastele ja noortele?
* Kuidas lõimida tervise- ja ohutusteemat igapäevasesse õppetöösse ja koolielusse?
* Millised on meie head tavad?
Veebiseminari esimeses osas andsid eksperdid teemast ülevaate. Teises osas arutati tervise- ja ohutustemaatika olulisust, probleemkohti ja vajadusi selle käsitlemisel haridusasutustes ning võimalikke lahendusi. Teematoa valmistasid ette ja viisid ellu Aet Arula-Piir ja Ülla Kimmel Valgamaa Arenguagentuurist ning Kai Kuuspalu Transpordiametist. - III teematuba (25.11.2020): liikumine kui tervise võti.
Teematuba toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses ja veebiülekandena. Korraldas Tartumaa Spordiliit ja arutelu juhtis Priit Pullerits. - IV teematuba (15.01.2021): heaolu ja vaimne tervis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmis.
Arutleti, kuidas saaksime kultuuripealinn Tartu 2024 eesmärgistatud programmidega parandada meie inimeste sotsiaalset heaolu, tegeleda kunsti kaudu kiusuennetusega ja aidata edendada vaimset tervist. Osalesid projektid „Meeste garaaž“, „Luues lähedust. Kiusuennetus kunstimuuseumis“, „Varjatud maailmade avardumine“ ja „Stand Up For Your Mind“. - V teematuba (05.03.2021): turvalisuse edendamine – kas Kükametsa või Toompea asi?
Tähelepanu all olid kogukondade heaolu ja turvalisus: kes peab seisma selle teema eesotsas maakonna, omavalitsuse ja kogukonna tasandil? Foorumiga sooviti saada selgemaks riigi ootused piirkondlikule tervise- ja turvalisuse edendusele ning selle koordineerimisele. Lõuna-Eesti otsustajatel ja aktiivsetel sädeinimestel oli võimalus kaasa rääkida ning teha ettepanekuid poliitikakujundajatele ja õigusloomega tegelejatele. Vaatluse all olid muu hulgas järgmised küsimused.
* Kuidas võiks toimuda valdkondadevaheline ennetus piirkondlikul tasandil?
* Millised peaksid olema struktuurid?
* Kuidas peaks toimuma rahastus?
* Milliste uute algatustega võiks valdkonnas tegeleda?
Arutelul said kokku eri tasandite esindajad (riik, maakond, kohalik omavalitsus, vabakond), et rääkida selgemaks heaolu ja turvalisuse kujundamise sõlmkohad.
Tulemused
Praeguses kriisiolukorras arutati valdkondadevahelist ennetust: miks, kuidas, kellele ja milline on igaühe vastutusala meie ühise heaolu tagamisel.
Ettekannete osa täitsid Siseministeeriumi, Päästeameti ja politsei esindajad. Anti ülevaade riigi ootustest ja praegustest tegevustest siseturvalisuse valdkonnas. Ettekannetele järgnesid maakondlikud arutelutoad, kuhu kogunesid maakondlike tervise- ja turvalisuse nõukogude ning riigiasutuste esindajad. Arutati läbi piirkondliku tasandi ennetustegevuse kohalikud murekohad, takistused ja lahendamist vajavad ülesanded. Samas tehti ettepanekuid, kuidas parandada riigi ja regiooni tasandi koostööd.
Jõgevamaa ootab, et riik reguleeriks rohkem. Nende meeskonna ettepanekul tuleks teemat käsitleda konkreetselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja seda mitte ainult kohustusena, vaid koos rahaliste vahenditega.
Viljandimaa tõi esile vabatahtlike võrgustiku ja nende tegevuse. Vabatahtlikke on vaja koolitada, kuid samas hoida ka töös, et jaguks tegevust, poleks igav ja säiliks motivatsioon.
Valgamaa sõnum riigile on, et arvestataks regionaalsete eripäradega (rahvused, kultuurid). Üks turvalisuse märksõnu on teenuste, sh riigiteenuste kättesaadavus. Kui politseid kohapeal ei ole ja toimuvad suurüritused, võib tekkida probleeme. (Otepää)
Võrumaa Arenduskeskuse heaolu spetsialist Merilyn Viin võttis lühidalt kokku, et me kõik oleme väga erinevad. Kriisid, mis on pannud meid proovile, on samas meid ühendanud.
Meil on maakondlik plaan paigas. COVID-19 ajal on riigiasutuste ja omavalitsusjuhtide kommunikatsioon ühtne. Planeeritakse ühiseid õppusi KOVi ja riigiasutuste vahel eri teemadel, sel aastal kommunikatsiooniteemadel, näiteks kriisikommunikatsioon. Elanikkonnakaitse valdkonnas hakkab üks küla, kes on töötanud endale välja kriisikommunikatsiooniplaani, õpetama välja teisi kogukondi.
Põlvamaa: Päästeameti Lõuna päästekeskuse esindaja Peeter Tigas sõnas maakondlikuks kokkuvõtteks, et tervise- ja turvalisusteemade segunemine on laialdane. Tuleb muuta inimeste käitumisharjumusi rohujuure tasandil juba lasteaiast alates.
Tartumaa teematuba oli üks arvukamatest. Eri ametkondade ja struktuuride esindajad valgustasid oma vaadet turvalisusele. Mis on turvalisus? Millised on sihistatud eesmärgid, mida tahame muuta? Praegu tagavad heaolu ja turvalisust eri ametkonnad. Kokkuvõttes koorusid välja ühised juurprobleemid, millest nimetati peamistena alkoholism, lähisuhtevägivald, üksi elavad eakad, vaimne tervis ja psühholoogiline esmaabi.
Kuidas põimida maakonna tasandil ametkondlikud vaated kokku? Oluline märksõna on koostöö riigikaitse ennetusstruktuuride ja teiste ametkondlike tasandite vahel, et teaksime üksteise ressursse ja võimalusi ning tunneksime inimesi. Siseministeeriumi uus idee on, et turvalisuse nõukogud tuleksid kohalikesse omavalitsustesse, mis läheb loogilisemaks, kui tuua sisse elanikkonnakaitse. KOV on kohaliku elu korraldaja, kuid samas, kui tuleb tegeleda kõikide sihtrühmadega, kui palju aega jääb ennetustööks? Tõdeti, et maakonna tasandil peab andma laiema pildi, jagama häid tavasid ja koordineerima koostööd. Tartumaa otsustas minna reformimise teed ja luua ühise heaolu koostöökogu, et kaasata võimalikud heaolusse panustavad pooled ühisesse infovälja.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
MTÜ Parmu Ökoküla kogukonna liikmete talud asuvad Taheva piirkonnas Eesti-Läti piirialal viies külas: Hargla, Sooblase, Tsirgumäe, Kalliküla ja Laanemetsa. Eesti mõistes on siinne piirkond ääremaa ja sellest tuleneb ka hulk probleeme, mis võivad ohustada iga aastaga kasvava kogukonna turvalisust: puudulik taristu, üksteisest kaugel asuvad talud ja kesine juurdepääs neile ning kesine riigi finantseering. Olenemata sellest, milline on kriisiolukord, ei pruugi abi jõuda alati õigel ajal kohale ja seetõttu on väga oluline, et kogukond oleks kriisiolukorraks valmistunud – elanikkonnakaitse algab rohujuure tasandilt.
2015. aastal TNS Emori korraldatud uuringust „Elanike teadlikkus ja hoiakud turvateenuse ja turvaettevõtete suhtes“ selgus, et ligi poole elanike arvates peaks inimeste turvalisuse eest hoolitsemine olema kindlasti pigem politsei ja kutseliste päästjate ülesanne. Riikliku päästevõrgustiku järgi elab aga 7% Eesti elanikest abikaugetes piirkondades, mis tähendab seda, et kutseline abi ei pruugi jõuda kohale õigel ajal. Selleks, et oleks võimalik kogukonnana valmistuda võimalikeks ohuolukordadeks, kuhu riiklik abi ei pruugi jõuda, olgu tugeva tormi tagajärgedeks, viirusepuhanguks või sõjaliseks ohuks, on vaja kõigepealt teha kindlaks piirkonna turvalisuse kitsaskohad, saada aimu inimeste ja talude suutlikkusest ning selgitada välja, mis ennetustegevusi tuleks planeerida enne võimalikku kriisi.
Tegevused
MTÜ Estlander koolitus „Kogukonna ettevalmistus kestvaks kriisiks“. Kolmepäevasel koolitusel anti ülevaade esmaabist, hooldusest, hügieenist kriisis ning sellest, kuidas valmistuda kriisiks leibkonniti ja kogukonnana. Viimane osa oli jaotatud kaheks. Esimeses osas käsitleti õppevestlusena kogukondlikke vajadusi ja võimalusi kestva kriisiga toimetulekuks (vesi, jäätmed, käimlad, soojus, teabevahetus, liikuvus, teed, varjendid, säilituskohad, pääste, meditsiin, julgeolek, evakuatsioon) ning kriisikava koostamist. Teises osas keskenduti otseselt kogukonna vajadustele ja võimalustele: ühisel ringkäigul loodi alus kohaliku kriisikava koostamiseks, lähtudes kogukonna vajadustest, oludest ja võimalustest.
Selgitati välja MTÜ Parmu Ökoküla liikmete ja toetajaliikmete talude suutlikkus ning inimeste teadmised ja oskused. Seda tehti vabatahtlikkuse alusel ja talusid puudutav info on konfidentsiaalne (kättesaadav ainult MTÜ Parmu Ökoküla liikmetele ja liikmekandidaatidele). Kaasati kõik projektis osaleda soovinud Parmu Ökoküla kogukonna liikmed, juhised andis projektijuht. Inimeste ja talude suutlikkuse hindamise kriteeriumid kinnitati ühiselt Parmu Ökoküla koosolekul.
Koostati audit ja tegevuskava.
Tulemused
Projekt täitis püstitatud eesmärgi: loodi MTÜ Parmu Ökoküla kriisikomisjon ning määrati edasine tegevuskava, kuidas kogukonna turvalisust ja kriisiks valmistumist parandada.
MTÜ Estlander korraldatud koolitusel „Kogukonna ettevalmistus kestvaks kriisiks“ tutvuti võimalike kriisiolukordadega ja viisidega, kuidas nendeks valmistuda, tehti kindlaks kogukonna talude kriisiks valmistumise hetkeolukord ning selgitati välja, mis võiksid olla järgmised sammud olukorra edendamiseks.
Samuti saadi ülevaade, kuidas valmistutakse kriisiks omavalitsuse tasandil. Kogu koolituse haripunkt oli, et tehti kindlaks Parmu Ökoküla kogukonna ettevalmistus ja see, mis samme võtta, ehk koostati tegevuskava. Koolituse raames külastati kahte kogukonna talu ja hinnati nende potentsiaali kriisiga toimetulekuks. Pärast koolitust loodi MTÜ Parmu Ökoküla kriisikomisjon, paigas on tegevuskava järgmiste sammude võtmiseks ja jätkatakse alustatud auditi koostamisega.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Praegu, mil elame keerulises ja väga ebastabiilses maailmas, vajame üha rohkem teadmisi ja oskusi eriolukordades hakkamasaamiseks. Eesmärk on jagada koos ekspertidega elanikkonnale laiemalt ohutusteadmisi, et meie kõigi igapäevane turvalisus oleks suurem.
On vaja keskenduda üksikisiku oskuste ja hoiakute kujundamisele, sest iga inimese käitumine mõjutab tervikut: kogu ühiskonna turvalisust ja stabiilsust.
Abiks teistele: Kui kõnetada lapsi, tulevad nendega koos ka emad, isad ja vanavanemad. Meeskonnas peab olema vähemalt kolm inimest, et kõik tegevused oleksid juhendatud ja selgitatud. Oli olukordi, kus telgis oli korraga väga palju inimesi. Lisaks kõigele valvasime kriisivarusid, sest seal on väga väärtuslikke asju.
Üritustel oli võimalus kasutada Naiskodukaitse telki „Ole valmis!“ ja suurt reklaamiriba ning seega oli koolitajaid kaugelt näha ja tänu mikrofonile ka hästi kuulda. Väiksemal üritusel koolitust tehes oli märgata, et inimestel oli rohkem aega süveneda. Arutelud venisid päris pikaks. Lastega peresid kõnetasid väga ohutusmajad: maketid, kus saab näha vigu, mida palju tehakse, näiteks võti mati all, postkast täis, muruniiduk, jalgratas aias järelevalveta, lõke, mis põleb majale liiga lähedal, aken lahti ja redel selle all, kanalisatsiooniluuk avatud, korsten katki, toas põlevad küünlad, pistikupessa jäetud triikraud ning aknal kõõluv väikelaps. Ühiselt analüüsiti ja otsiti vigu. Lapsed olid väga elevil.
Tegevused
2021. aastal planeeriti korraldada igas Viljandimaa omavalitsuses kaks koolitust, aastas kokku kaheksa. COVID-19 põhjustatud olukorra tõttu on nüüdseks saadud teha kolm koolitust.
On püütud minna rahvale lähemale ja viia tegevused ellu seal, kus on inimesed. Telk „Ole valmis!“ avati Karksi jaanilaadal, Võhma Kesk-Eesti laadal ja Paistu esmamainimise 787. aastapäeva üritusel.
Naiskodukaitsjad tutvustasid kriisivarusid (kõigile silmaga hoomatavad ja käega katsutavad), jagati Päästeameti lendlehti ja voldikuid, õpetati praktiliselt kasutama tuletekki ning innustati märkama ja loetlema spetsiaalselt valmistatud ohutusmajades ohuolukordi. Tutvustati äppi „Ole valmis!“ ja aidati see alla laadida.
Kaasati vabatahtlikke päästjaid, koostöö oli ka Tamrexi esindajaga. Üritustel oli võimalus mikrofoniga tutvustada laadal viibivatele inimestele telgis tehtavaid tegevusi ja kutsuda inimesi naiskodukaitsjatega suhtlema. Telgis käidi kogu perega, lapsi köitsid ohutusmajad. Inimesed on avatud suhtlemisele ning uute teadmiste ja oskuste omandamisele või meeldetuletamisele.
Käsitletud teemad:
- üldised juhised hädaolukorraks
- kodu ja vara turvalisus
- turvareeglid teistes võimalikes hädaolukordades
- enesekaitse infokeskkonnas
- ohutusreeglid looduskeskkonnas
- tuleohutus
Tegevuste formaat on ennast õigustanud ja tegevusega jätkatakse!
Takistus on tervishoiukriis: keeruline on koolitusi pikalt planeerida.
Tulemused
On suurenenud inimeste toimevõime ning ühiskonna turvalisus ja stabiilsus nii tava- kui ka hädaolukordades.
Oleme turvaliste kogukondadega maakond, kus inimesed tunnetavad oma teadlikkuse ja oskuste kasvu ning oskavad turvalisusriske märgata ja nendele adekvaatselt reageerida.
Kodanikud on valmis korrakaitse- ja päästeasutuste kõrval andma turvalisuse tagamisse oma panuse. Tänu projektile ja teavitustööle osatakse ohuolukorra lahendamisel ja turvalisuse tagamisel ohuolukordi paremini vältida. Kodanikud mõistavad, et turvalisus algab neist endist ning sellest, et nad hoolivad endast, oma lähedastest ja riigist ning ümbritsevast keskkonnast. Igaüks mõistab oma osa ja kohta turvalisuse tagamisel ning on valmis aitama.
Tegevus on kestlik: 2021. aastal on planeeritud osaleda veel viiel üritusel ja võimaluse korral jätkatakse ka järgnevatel aastatel. Edaspidi tutvustavad naiskodukaitsjad üritustel ka evakuatsioonivarusid.
Samuti on võimalik teha koolitusi veebis. Seda praktiseeriti maakonnas maikuus, kui korraldati koduturvalisuse koolitus. See oli aga mõeldud ainult Kaitseliidu liikmetele ja nende peredele.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Maakondliku tervise ja heaolu tegevuskava esmaeesmärk on aidata luua turvalisem keskkond laste vaimse tervise arenguks.
Tervise ja heaolu tegevuskava tegevuse nr 1.3.3 „KOV-i laste tugivõrgustiku algatamine ja rakendamine“ raames koostatud laste ja noorte vaimse tervise probleemide varajase märkamise käsitlus ning Viljandi koolide esitatud täiendused aitavad mõista laste ja noorte vaimse tervise probleemide varajast märkamist terviklikumalt.
Käsitluse põhjal on võimalik teha ettepanekuid Viljandimaa laste ja noorte vaimse tervise probleemide varajase märkamise süsteemi parandamiseks ning edasiste sammude kavandamiseks.
Abiks teistele:
Kui on soov paikkonnas terviseprobleeme päriselt lahendada, on selle eeldus valmidus ja soov probleeme põhjalikult lahata. Sageli saab takistuseks see, et see ei ole kõigi otsustajate soov ning põhjalik probleemide analüüs on aja- ja ressursimahukas. Üldjuhul ei ole probleemid ilmselged ning võivad tuua kaasa täiesti uusi ja ootamatuid vaatenurki. Sestap on ülioluline, et teekonna algul pühendatakse piisavalt aega sellele, et selgitada põhjalikult välja töömaht, ning kirjeldatakse lahti ülesanded ja riskid, mis osalejaid protsessis ees ootavad.
Veel peab arvestama, et terviseprobleemide analüüsimine toob päevavalgele veel hulga teisi probleeme väga erinevates valdkondades. Rohkete probleemide ilmumine vähendab aga sageli meeskonna motivatsiooni tegutseda ja kõige lihtsam tundub teemast loobuda või paremal juhul valitakse lahendamiseks mugav probleem, mida asutakse näiliselt ja enamasti uuesti lahendama. Kindlasti aga ei too sellised lahendused terviseprobleemides soovitud muutusi.
Tegevused
I etapp: varajase märkamise käsitlus ning selle tugevad ja nõrgad küljed
24. septembril 2020 toimus arengupäev, kuhu oli palutud mitmekülgne töörühm. Rühma moodustamise lähtekoht oli, et kaasatud oleksid eri tüüpi lasteasutused, kooli eritasandiline esindus ning linna- ja maapiirkond.
Arengupäeva tööülesanne igale osalejale oli kirjeldada oma tööst lähtudes enda ideaalset tegutsemiskäiku, kui märkad ootamatult teistmoodi käituvat last. Seejärel tuli märgistada protsessi kõige nõrgemad ja tugevamad küljed ning neid kirjeldada. Lõpetuseks paluti osalejatelt ka ettepanekuid, kuidas märgatud nõrku külgi muuta.
II etapp: projekt / üleskutse koolidele „Varem on parem“
II etapis paluti kõigil Viljandimaa koolidel teha koos partneritega varajase märkamise inventuur. Tegevuskäik oli järgmine: 1) kool tutvus üleskutse ja juhendiga ning kutsus kokku paikkondliku ümarlaua; 2) kool korraldas ümarlaua või koosoleku; 3) koosolekul tehti etteantud küsimustiku põhjal varajase märkamise inventuur; 4) kirjeldati koos protsessi tugevaid ja nõrku külgi; 5) sõnastati ja otsustati koos paikkonnas vajalikud varajase märkamise muudatused ning 6) sõnastati varajase märkamise ühisarenduse vajadused ja teavitati neist maakonna tervise- või turvalisuse nõukogu.
III etapp: ülevaate koostamine
Koondati ja analüüsiti projektiga liitunud asutuste arvamusi. Analüüsi põhjal tehti ettepanekuid Viljandimaa laste ja noorte vaimse tervise probleemide varajase märkamise süsteemi parandamiseks.
Takistused
Hoolimata lubadustest projektiga liituda oli koolide osalemine kesine.
Tulemused
I etapp: varajase märkamise käsitlus ning selle tugevad ja nõrgad küljed
Oodatav tulemus oli kindel protsess, mida saaks rakendada katseprojektina „Ideaalne varajane märkamine“ ja/või vormistada pöördumisena (huvi)koolidele töö ümberkorraldamiseks, et varajast märkamist parandada. (Ideaal)protsess sai määratud, kuid leiti, et sisukamateks protsessi muutvateks ettepanekuteks oleks mõistlik kaasata suurem kvoorum asutusi ehk kõik lastele ja noortele teenuseid osutavad Viljandimaa omavalitsuste asutused.
II etapp: projekt / üleskutse koolidele „Varem on parem“
Oodatav tulemus oli, et koolides on tehtud üleskutse loogika põhjal inventuur, mis annab infot nii koolisisese kui ka -välise koostöö parandamiseks ja maakondlikeks ühisarendusprojektideks, et ennetada laste ja noorte vaimse tervise probleeme.
III etapp: ülevaate koostamine
Oodatav tulemus oli süsteemsem ja selgem info Viljandimaa laste ja noorte vaimse tervise probleemide kohta ning käsitluse andmete põhjal tehtud ettepanekud, kuidas varajast märkamist parandada.
Kogu protsess on olnud maakonna vaates väga teedrajav, kuna varajase märkamise temaatikaga on loodud uus paradigma: varajane märkamine koolis koostöös teiste kooliväliste lasteasutustega. Senini on koostöö olnud pigem (halbade) juhtumite põhine. Samas hoiaks ennetuskoostöö ära paljude probleemide süvenemise. Kuna mõte on kõikide poolte jaoks uus, on vaja selle toetuseks tulevasi arendusprojekte.
Protsess on eesmärgi täitnud, kuna maakonna tervisenõukogule on edastatud rida ettepanekuid, mille alusel on võimalik planeerida ja disainida teenuseid laste vaimse tervise probleemide varajaseks märkamiseks juba algaval õppeaastal ja ka edaspidi.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Tegevus oli ajendatud 2019. aasta oktoobritormist, mis jättis suure osa Kagu-Eesti elanikest kuni nädalaks elektrita.
2019. aasta Kagu-Eesti torm tõi ühe piirkonna kitsaskohana esile asjaolu, et ulatusliku elektrikatkestuse korral asuvad lähimad vedelkütuse tanklad Kambjas ja Pikasillas 70–100 km kaugusel.
Abiks teistele: Esmapilgul keerulistel probleemidel võivad olla oodatust lihtsamad lahendused.
Tegevused
Võru maakond esitas 5. juunil 2020 Vabariigi Valitsusele, Siseministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ametliku ühispöördumise. Üks üleskerkinud probleem oli see, et hoolimata arvestatava generaatoripargi olemasolust ei olnud võimalik saada Võru maakonnast elektrikatkestuse ajal generaatorite kütteks vajalikku vedelkütust. Näiteks pidi Võru linna piiril asuv Lõuna-Eesti Haigla tooma oma generaatorite jaoks vajalikku kütust 40 kilomeetri kauguselt Savernast, kus töötas tol hetkel lähim võrgutoitega kütusetankla. Majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. aasta määruse nr 35 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“ § 4 lõike 1 kohaselt on vedelkütuse müüjal kohustus elutähtsa teenuse osutamise tagamiseks varustada autonoomse elektritoitega üks tankla vähemalt kolmes maakonnas, millest üks tankla on Tallinnas või Harjumaal, ning sama määruse § 11 kohaselt tuleb kohustus täita 1. jaanuariks 2022.
Määruse nõue ei taga, et autonoomse elektritoitega tankla tuleb Võru maakonda määruses toodud tähtajaks. Kuna Võru maakonnas on suurte tuulte ja võrkude olukorra tõttu sagedased elektrikatkestused, mis takistavad elutähtsate teenuste osutamist kriisiolukorras.
Tulemused
Võru maakonna probleem sai lahendatud 2020. aasta oktoobris, kui Tartu Terminal Oil ehitas Võrru uue tanklaterminali, lisades korraga tanklale ka autonoomse elektritoite suutlikkuse.
Tegevusel oli suur mõju kogu piirkonna turvalisuse loomisele ja elutähtsate teenuste tagamisele kriisiolukordades. Üks piirkonna pudelikael leidis lahenduse erasektori, KOVide, maakonna ja riigi koostöös.
Majandus- ja taristuministri määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“ § 4 lõike 1 kohaselt on vedelkütuse müüjal kohustus elutähtsa teenuse osutamise tagamiseks varustada autonoomse elektritoitega üks tankla vähemalt kolmes maakonnas, millest üks tankla on Tallinnas või Harjumaal, ning sama määruse § 11 kohaselt tuleb kohustus täita 1. jaanuariks 2022.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Ümarlaud toimus 5. novembril 2020 kell 10–15 Võru kultuurimajas Kannel. Peamine eesmärk oli vaadelda, mis oli ühe aasta jooksul toimunud ja mis olid tormi õppetunnid. Kui toimepidevad on Kagu-Eesti elutähtsad teenused aastal 2020? Kas Kagu-Eesti elanikud on nüüd kriiside korral paremini kaitstud? Kuidas muuta inimesi vähem haavatavaks? Millised on elektri, mobiilside ja tanklate toimepidevuse suurendamise edasised kavad Kagu-Eestis?
Abiks teistele: Keerulistele küsimustele tuleks otsida lahendusi üheskoos.
Tegevused
Toimusid ettekanded ja arutelud elutähtsate teenuste üleriigiliste osutamise üle: elektri ja vedelkütusega varustamine ja mobiilside ning nende korraldus Põlva-, Valga- ja Võrumaal.
Tulemused
Tegevuse tulemus oli poolte ühine intensiivne teemakäsitlus.
Üks parimatest näidetest on sideteenuste kvaliteedi ja toimepidevuse tagamise kohtumised sideettevõtete ja KOVi juhtide vahel. Lahendusi otsitakse üheskoos.
Tegevus oli ajendatud 2019. aasta oktoobritormist, mis jättis suure osa Kagu-Eesti elanikest kuni nädalaks elektrita. Jätkutegevusena on plaanis korraldada igal aastal samasuguses formaadis ümarlaud, et aidata kaasa piirkonna arengule ja partnerorganisatsioonide koostööle.
LAE ALLA KOGU ÜLEVAADE:
Kogukondliku säilenõtkuse projekti eesmärk on suurendada Võru maakonna kogukondade, külade, külavanemate ja korteriühistute teadmisi elanikkonnakaitsest, turvalisuse hoidmisest ja kodustest varudest ning parandada kogukonna üldist kriisiteadlikkust ja valmisolekut.
Abiks teistele: Kogukonna ja vabaühenduste kaasamine on tulevikus esmatähtis.
Tegevused
Roosiku küla näitel korraldatakse koos külade ja kogukondade eestvedajatega Võru maakonnas 11 koolitust: viis küladele, viis kogukondade eestvedajatele ja üks korteriühistu esindajatele. Koolituse käigus räägitakse peamiselt elanikkonnakaitsest ja tehakse kindlaks iga sihtrühma vajadused, piirkondlikud eripärad ning kriisiolukorra lahendamise suutlikkus ja kitsaskohad.
Tulemused
Tegevusest võidavad eelkõige külaelanikud ja kogukondade eestvedajad, samuti kohalikud omavalitsused, kelle piirkonna elanikud on edaspidi teadlikumad ja kriisideks paremini valmis.
Järgnevatel aastatel arendame formaati edasi ja valmistame lühijuhend „Küla kriisiplaani koostamise ABC“.
28.-29. september 2021
Üleriigiline maakondade turvalisuse nõukogude esindajate koolitus
Ettekanded
- Soome siseministeerium, Ari Evwaraye: Soome kohaliku ja piirkondliku tasandi turvalisuse tegevuse põhimõtted ja töövahendid
- Siseturvalisuse-, kriisi-, rahvatervise- ja lastekaitsevaldkonna ühisosa ning olemus kohalikul tasandil:
- KOV-i turvalisuse indikaatorid kasutades terviseprofiili ja KOV võimekuse näitajaid:
7. märts 2019
Üleriigiline maakondade turvalisuse nõukogude koordineerijate koostööseminar
8. - 9. mai 2019
Üleriigiline maakondade turvalisuse nõukogude koordineerijate ja MARO juhtide koostööseminar
28. november 2019
Üleriigiline maakondade turvalisuse nõukogude koordineerijate koostööseminar
Viimati uuendatud 24.01.2024