Vabatahtlikuna tegutsemine

Tähtis on parandada nii eraisikute kui ettevõtjate teadlikkust ja oskusi, et kaitsta enda ja teiste vara nii lõhkumise ja varguste kui ka vee-, tule-, elektri- ja gaasiõnnetuste eest. Eelkõige tähendab see tõhusat teavitustööd ja asjatundjate kaasamist ohutuse suurendamisse, aga ka naabrivalve võimaluste parandamist, aktiivset järelevalvet ning igaühe ettevalmistust õnnetuste ärahoidmiseks või nendele reageerimiseks.

Kogu Eestit võrgustikuna katvad vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud, naabrivalve liikmed ja teised aktivistid täiendavad kutseliste päästjate ja korrakaitsjate tegevust, seovad kogukonda ja jõuametkondi ning aitavad lahendada ja ennetada õnnetusi ja korrarikkumisi.

Asendamatu ja ammendamatu panuse turvalisuse loomisel vabatahtlina annavad: vabatahtlikud päästjad päästeseltsides, abipolitseinikud politseijaoskondades, vabatahtlikud merepäästjad merepäästeseltsides, naabrivalve liikmed naabruskondades ja paljud teised, kes oma tegevusega elavdavad oma kogukonda.

Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse edendamiseks toetab siseministeerium koos ametitega vabatahtlike ühinguid ja tegevust rahaliselt, loob soodsat õiguskeskkonda ning tunnustab eeskujulikke tegijaid ja tegusid turvalisuse loomisel.

Siseturvalisuse vabatahtlikud

Päästevaldkonnas on vabatahtlike tegevus pikkade traditsioonidega ning annab märgatava panuse kogukonna turvatunde tagamisse ja kogu päästesüsteemi toimimisse.

Kuna vabatahtlikud tunnevad väga hästi kohalikke olusid, suudavad nad õnnetustele kiiresti reageerida, vähendada kahjusid või neid koguni ära hoida.

Vabatahtlike päästjate panus tõuseb

Eestis on 2020. aasta lõpu seisuga 117 vabatahtlikku päästekomandot. Lisaks vabatahtlikele komandodele tegutsevad reservpäästerühmad Harjumaal, Lääne-Eestis ja Virumaal. Praegu lööb vabatahtlikes päästeorganisatsioonides kaasa pea 2200 (seisuga 2020 - 2166) inimese. 

Enamus vabatahtlikke, kes tegelevad nii pääste- kui ennetustegevusega, ülejäänud vaid ca 350 vabatahtlikku päästjat tegelevad ainult ennetustegevusega. Vabatahtlikud päästjad osalevad pääste- või ennetustegevustes ühisvalveteenistuses koos kutseliste päästjatega või Päästeameti ja vabatahtlikke päästjaid koondavate mittetulundusühingute (edaspidi MTÜ) vahel sõlmitud lepingute alusel. MTÜ-dele makstakse lepingute alusel tasu, mille eest nad soetavad varustust (autod, riietus, isikukaitsevahendid), lisaks võib Päästeamet hüvitada juriidilisele isikule transpordi-, side- ja muud päästetööl või ennetustööl osalemisega kaasnevad vajalikud kulud.

Vabatahtlikud päästjad osalesid 2020. aastal kutseliste päästjatega ühisvalves 20 komandos, s.t vabatahtlik päästja tuleb komandosse 24-tunnisesse vahetusse. Ühisvalveteenistuses osalemise võimalust kasutas 71 vabatahtliku päästjat 309 korral. Kõige rohkem ühisvalves osalejaid oli Põhja päästekeskuses, kus 53 vabatahtlikku päästjat osalesid ühisvalves 242 korral.

2019. aastal teostasid vabatahtlike päästekomandode päästeautod kokku 3 570 väljasõitu. Vabatahtlikud päästjad olid esmareageerijad 1 537 (2018. aastal 1 425) väljakutsel, mis suurenes võrreldes 2018. aastaga 8% (VPK-de vaade on lisas 3-s).

2019. aastal teostasid 690 vabatahtlikku kokku 6 478 ennetusalast tegevust (suurenemine võrreldes 2018.a. vastavalt 7% ja 16%). Vabatahtlikud päästjad teostasid 2019. aastal 3 902 kodude nõustamist, mis moodustas 17% kõigist nõustatud kodudest. 

Toetus ja tunnustamine


Vabatahtlikud päästjad on oluline partner ka kohalikele omavalitsustele ja ettevõtetele, kes tõstavad vabatahtlikke toetades piirkonna turvatunnet ja edendavad kogukonna elu.

Viimastel aastatel on suurenenud ka riigi rahaline toetus vabatahtlikele päästjatele. Vabatahtliku pääste otsene toetus läbi Päästeameti eelarve 2020. aastal oli 1,92 miljonit eurot, millele lisandusid täiendavalt muud projektipõhised toetused. Jätkuvalt on eesmärk leida täiendavaid rahalisi vahendeid (nt projektitoetused, Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 välisabi toetused) vabatahtliku pääste arengu ja jätkusuutlikkuse soodustamiseks.

Samuti antakse vabatahtlike kasutusse vastavalt võimalustele tehnikat, varustust ja muid abivahendeid.

Igal aastal tunnustab siseminister aasta vabatahtlikku rühma ning vabatahtlike päästjate toetajaid, kelleks võib olla nii omavalitsus, eraettevõte kui muu organisatsioon, kes on andnud panuse ühiskonnas turvalisuse tõstmisesse ja vabatahtliku tegevuse arengusse siseturvalisuse valdkonnas.

Abipolitseinik on vabatahtlik avaliku korra tagaja, kes täidab ülesandeid oma vabast ajast.

Abipolitseinikud täidavad väga erinevaid ülesandeid alates patrullimisest, avaliku korra tagamisest ja ennetustööst kuni liiklusjärelevalve ja IT-alaste õigusrikkumiste avastamiseni välja.
 

Abipolitseinikud igasse kogukonda


Eesti abipolitseinike süsteem tähistas 2014. aastal oma 20. aastapäeva. Nende aastate jooksul on vabatahtlike korrakaitsjate arv üha kasvanud. Kõige suurem hüpe toimus 2007. ja 2008. aastal, mil paljud liitujad soovisid anda oma panuse juhuks, kui peaksid korduma sarnased sündmused nagu 2007. aasta aprillis. Järgnevad aastad osutusid üsna rahulikeks ja ka abipolitseinike reserv kahanes.

Samas on abipolitseinikud muutunud aktiivsemaks. 2014. aastal osales politsei tegevustes 610 abipolitseinikku, kes tegid kokku 79 360 tundi vabatahtlikku tööd. See on võrdne ühe keskmise politseijaoskonna töötundidega.
 

Vabatahtlike uued võimalused


Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti Abipolitseinike Kogu koostöös valmisid 2014. aastal ettepanekud abipolitseiniku seaduse muutmiseks, mis võttis Riigikogu 2015. aasta kevadel vastu seadusena. Seadusemuudatusega on politsei vabatahtlik tegevus avatud rohkematele huvilistele – lihtsustati abipolitseinikuks saamise protseduure ja tehti õppekorralduse paindlikumaks. Näiteks ei pea enam tervisekontrolli läbima abipolitseinikuks soovijad, kellel on relvaluba ja mootorsõiduki juhtimisõigus ning need, kes soovivad osaleda üksnes politsei ennetustöös. Samuti võimaldatakse väljaõppes senisest enam arvestada vabatahtlikuks soovija varasemat õpi- ja töökogemust.

Merepääste sündmuste arv kasvab

Merepääste- ja otsingutööde arv on umbes 250 juhtumit aastas, millest viimastel aastatel ligi kolmandikule reageerivad vabatahtlikud merepäästjad. 

Eestis on täna 34 lepingulist merepäästeühingut, mis asuvad Eesti rannikul ja piiriveekogude ääres. Ühingute all toimetavad vabatahtlikud merepäästeüksused. Vabatahtlikud merepäästjad aitavad Politsei- ja Piirivalveametit merel ja piiriveekogudel läbiviidavatel otsingu- ja päästetöödel. 

Vabatahtlikke merepäästeühingud koondavad MTÜ Päästeliit ja MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste ning eraldiseisvalt tegutseb MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts.

Merepäästetöödel osalemiseks tuleb läbida merepääste baaskoolitus, misjärel tunnustatakse koolitusel osalenut ja kõikidele seadusest tulenevatele nõuetele vastavat isikut vabatahtliku merepäästjana. Seisuga 1. veebruar 2021 on Eestis 446 tunnustatud vabatahtlikku merepäästjat.

Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest hüvitatakse merepäästetöödega seotud side- ja kütusekulud, lisaks on ühingutega sõlmitud erinevad toetuslepingud.

Siseturvalisuse vabatahtlike tunnustamine

Igal aastal tunnustame siseturvalisuse vabatahtlikke. Vabatahtlikud päästjad, merepäästjad või abipolitseinikud - annavad turvalise ühiskonna heaks olulise panuse, seda kõike oma vabast ajast ja tahtest.

Loe veel

Kodanikupäev

Kodanikupäeval tõstame esile tegusate ja ettevõtlike inimeste panust Eesti ühiskonna arengusse.

Loe veel

Viimati uuendatud 23.02.2021