Kogu Eestit võrgustikuna katavad vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud, naabrivalve liikmed ja teised aktivistid täiendavad kutseliste päästjate ja korrakaitsjate tegevust, seovad kogukonda ja jõuametkondi ning aitavad lahendada ja ennetada õnnetusi ja korrarikkumisi.
Asendamatu ja ammendamatu panuse turvalisuse loomisel vabatahtlikuna annavad: vabatahtlikud päästjad päästeseltsides, abipolitseinikud politseijaoskondades, vabatahtlikud merepäästjad merepäästeseltsides, naabrivalve liikmed naabruskondades ja paljud teised, kes oma tegevusega elavdavad oma kogukonda.
Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse edendamiseks toetab siseministeerium koos ametitega vabatahtlike ühinguid ja tegevust rahaliselt, loob soodsat õiguskeskkonda ning tunnustab eeskujulikke tegijaid ja tegusid turvalisuse loomisel.
Siseturvalisuse vabatahtlikud
Päästevaldkonnas on vabatahtlike tegevus pikkade traditsioonidega ning annab märgatava panuse kogukonna turvatunde tagamisse ja kogu päästesüsteemi toimimisse.
Kuna vabatahtlikud tunnevad väga hästi kohalikke olusid, suudavad nad õnnetustele kiiresti reageerida, vähendada kahjusid või neid koguni ära hoida.
Vabatahtlike päästjate panus tõuseb
Eestis on 2020. aasta lõpu seisuga 117 vabatahtlikku päästekomandot. Lisaks vabatahtlikele komandodele tegutsevad reservpäästerühmad Harjumaal, Lääne-Eestis ja Virumaal. Praegu lööb vabatahtlikes päästeorganisatsioonides kaasa pea 2200 (seisuga 2020 - 2166) inimese.
Enamus vabatahtlikke, kes tegelevad nii pääste- kui ennetustegevusega, ülejäänud vaid ca 350 vabatahtlikku päästjat tegelevad ainult ennetustegevusega. Vabatahtlikud päästjad osalevad pääste- või ennetustegevustes ühisvalveteenistuses koos kutseliste päästjatega või Päästeameti ja vabatahtlikke päästjaid koondavate mittetulundusühingute (edaspidi MTÜ) vahel sõlmitud lepingute alusel. MTÜ-dele makstakse lepingute alusel tasu, mille eest nad soetavad varustust (autod, riietus, isikukaitsevahendid), lisaks võib Päästeamet hüvitada juriidilisele isikule transpordi-, side- ja muud päästetööl või ennetustööl osalemisega kaasnevad vajalikud kulud.
Vabatahtlikud päästjad osalesid 2020. aastal kutseliste päästjatega ühisvalves 20 komandos, s.t vabatahtlik päästja tuleb komandosse 24-tunnisesse vahetusse. Ühisvalveteenistuses osalemise võimalust kasutas 71 vabatahtliku päästjat 309 korral. Kõige rohkem ühisvalves osalejaid oli Põhja päästekeskuses, kus 53 vabatahtlikku päästjat osalesid ühisvalves 242 korral.
2019. aastal teostasid vabatahtlike päästekomandode päästeautod kokku 3 570 väljasõitu. Vabatahtlikud päästjad olid esmareageerijad 1 537 (2018. aastal 1 425) väljakutsel, mis suurenes võrreldes 2018. aastaga 8% (VPK-de vaade on lisas 3-s).
2019. aastal teostasid 690 vabatahtlikku kokku 6 478 ennetusalast tegevust (suurenemine võrreldes 2018.a. vastavalt 7% ja 16%). Vabatahtlikud päästjad teostasid 2019. aastal 3 902 kodude nõustamist, mis moodustas 17% kõigist nõustatud kodudest.
Toetus ja tunnustamine
Vabatahtlikud päästjad on oluline partner ka kohalikele omavalitsustele ja ettevõtetele, kes tõstavad vabatahtlikke toetades piirkonna turvatunnet ja edendavad kogukonna elu.
Viimastel aastatel on suurenenud ka riigi rahaline toetus vabatahtlikele päästjatele. Vabatahtliku pääste otsene toetus läbi Päästeameti eelarve 2020. aastal oli 1,92 miljonit eurot, millele lisandusid täiendavalt muud projektipõhised toetused. Jätkuvalt on eesmärk leida täiendavaid rahalisi vahendeid (nt projektitoetused, Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 välisabi toetused) vabatahtliku pääste arengu ja jätkusuutlikkuse soodustamiseks.
Samuti antakse vabatahtlike kasutusse vastavalt võimalustele tehnikat, varustust ja muid abivahendeid.
Igal aastal tunnustab siseminister aasta vabatahtlikku rühma ning vabatahtlike päästjate toetajaid, kelleks võib olla nii omavalitsus, eraettevõte kui muu organisatsioon, kes on andnud panuse ühiskonnas turvalisuse tõstmisesse ja vabatahtliku tegevuse arengusse siseturvalisuse valdkonnas.
Abipolitseinik on inimene, kes vabatahtlikult oma vabast ajast tasu saamata aitab politsei ülesannete täitmist seaduses sätestatud alustel ja korras. Abipolitseinikud täidavad väga erinevaid ülesandeid. Abipolitseinikuks olemine ei tähenda ainult patrullimist tänaval. Lisaks patrullile saavad abipolitseinikud osaleda vastavalt piirkonna eripärale ja võimalustele ka teistes valdkondades nagu näiteks ennetustegevuses, piirkondlikus politseitöös, liiklusjärelevalves. Lisaks politseilistele tegevustele saavad abipolitseinikud osaleda erinevates politsei spordi-, vabaaja- ning organisatsioonikultuuri üritustele.
Eesti abipolitseinike süsteem tähistas 2024. aastal oma 30. aastapäeva. Nende aastate jooksul on vabatahtlike korrakaitsjate arv üha kasvanud. 2023 aasta lõpu seisuga on meil ca 1200 abipolitseinikku. Lisaks on abipolitseinikud muutunud aktiivsemaks. 2023. aastal abistasid abipolitseinikud politsei kokku 122 700 tundi. See on võrdne ühe keskmise politseijaoskonna töötundidega.
Vabatahtlike uued võimalused
Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti Abipolitseinike Kogu koostöös valmistavad ette uut abipolitseiniku seadust, mille eesmärgiks on luua rohkem ja paindlikumaid võimalusi abipolitseinikele politsei abistamiseks. Täna ei kasuta me täit vabatahtlike potentsiaali, nende teadmisi ja oskusi piisavalt ära. Abipolitseiniku seaduse muudatustega on kavas laiendada abipolitseiniku pädevust, mis tähendab, et abipolitseinik saaks edaspidi abistada politseid ka nendes tegevustes, kus see täna ei ole otseselt seaduse järgi võimalik. Edaspidi võiks abipolitseinikud abistada näiteks ka piirivalvamises ja kontrollimises, relvaomanike järelevalves, kommunikatsioonitegevustes, koolituste ning treeningute ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning arendustegevustest. Sellega tagaksime ka parema võimekuse kriisiolukordades toimetulekuks.
Väljatöötamise kavatsus esitati 2023. aasta sügisel eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Eelnõu on kavandatud 2025 aasta alguses saata I kooskõlastusele ning seaduse jõustumine 2026. aastal.
Rohekm informatsiooni:
- Kuidas abipolitseinikuks saada ja millistele nõuetele peab vastama, selle kohta leiab info siit.
- Abipolitseinike teemal avaldatud Siseturvalisuse taskuhäälingu saadet kuula siit.
- Raadiointervjuud eesootavatest muudatustest saad kuulata siit.
- Abipolitseiniku seadus on saadetud kooskõlastusringile. Tutvu eelnõuga siin.
Merepääste sündmuste arv kasvab
Merepääste- ja otsingutööde arv on umbes 250 juhtumit aastas, millest viimastel aastatel ligi kolmandikule reageerivad vabatahtlikud merepäästjad.
Eestis on täna 34 lepingulist merepäästeühingut, mis asuvad Eesti rannikul ja piiriveekogude ääres. Ühingute all toimetavad vabatahtlikud merepäästeüksused. Vabatahtlikud merepäästjad aitavad Politsei- ja Piirivalveametit merel ja piiriveekogudel läbiviidavatel otsingu- ja päästetöödel.
Vabatahtlikke merepäästeühingud koondavad MTÜ Päästeliit ja MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste ning eraldiseisvalt tegutseb MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts.
Merepäästetöödel osalemiseks tuleb läbida merepääste baaskoolitus, misjärel tunnustatakse koolitusel osalenut ja kõikidele seadusest tulenevatele nõuetele vastavat isikut vabatahtliku merepäästjana. Seisuga 1. veebruar 2021 on Eestis 446 tunnustatud vabatahtlikku merepäästjat.
Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest hüvitatakse merepäästetöödega seotud side- ja kütusekulud, lisaks on ühingutega sõlmitud erinevad toetuslepingud.
Häirekeskuse nimekirjas on 154 vabatahtlikku, kelle roll on vastata riigiinfo telefoni 1247 kõnedele kriisides või muudes erakorralistes olukordades, mil on vaja kaasata tavapärasest suuremaid lisajõudusid. Esmakordselt rakendati vabatahtlikke 2020. aasta kevadel koroonaviirusest tingitud eriolukorra välja kuulutamisega riigis. Inimeste infovajadus suurenes hüppeliselt ning infokõnede arv hädaabinumbrile 112 ja perearsti nõuandeliinile 1220 mitmekordistus kiiresti, ummistades hädaabiliini kiire abi vajajate jaoks. Et inimesed saaksid ametlikku infot eriolukorra piirangute ja koroonaviiruse kohta, käivitati 16. märtsil ehk neli päeva pärast eriolukorra väljakuulutamist riigiinfo telefon ning esimesed vabatahtlikud tulid appi 1247 kõnedele vastama.
2023. aastal kaasasime vabatahtlikke kahel korral. Veebruaris abistasime Politsei- ja Piirivalveametit, mil Häirekeskuse 1247 vabatahtlikud asusid helistama inimestele, kellele väljastatud ID- ja elamisloakaartide ning digitaalsete isikutunnistuste sertifikaadid tunnistati kehtetuks. Sügisel kutsusime vabatahtlikud välja suurõppusele CREVEX. 2024. aastal aitasid vabatahtlikud 1247 liinil teavet jagada seoses Lõuna Sild evakuatsiooniõppusega.
Häirekeskuse vabatahtlikuks sobib inimene, kellel on:
- Eesti kodakondsus;
- keskharidus;
- eesti keele oskus emakeelena või kõrgtasemel (C1);
- kiire reageerimisvõime, head koostöö- ning suhtlemisoskused;
- ning mis peamine, kes jagab Häirekeskuse väärtusi – asjatundlikkus, kiirus ja inimlikkus – ja kellel on soov inimesi aidata!
Siseturvalisuse vabatahtlike tunnustamine
Igal aastal tunnustame siseturvalisuse vabatahtlikke rühmi ja nende toetajaid. Vabatahtlikud päästjad, merepäästjad või abipolitseinikud - annavad turvalise ühiskonna heaks olulise panuse, seda kõike oma vabast ajast ja tahtest.
Loe veel
Kodanikupäev
Kodanikupäeval tõstame esile tegusate ja ettevõtlike inimeste panust Eesti ühiskonna arengusse.
Loe veelViimati uuendatud 29.09.2025
