Piirihaldus

Meie eesmärk on kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades ning rahvusvahelise ja siseriikliku koostöö kaudu lihtsustada inimeste ja kaupade liikumist, kaitsta välis- ja sisepiiride turvalisust, tõkestada ebaseaduslikku sisse- ja läbirännet ning ennetada ja ära hoida piiriülest kuritegevust.

EESTI VABARIIGI RIIGIPIIR ON 1448,6 KM PIKK

Piiripunktid Eesti-Vene piiril

NARVA PIIRIPUNKT

  • Narva maanteepiiripunkt
  • Narva raudteepiiripunkt
  • Narva jalakäijate piiripunkt

KAGU PIIRIPUNKT

  • Koidula piiripunkt
  • Koidula raudteepiiripunkt
  • Luhamaa piiripunkt

Piiritaristu rajamine

Eesti-Vene piir on 338,6 km pikk ning sellest 135 km paikneb raskesti läbitaval maastikul ja metsasel alal, 76 km on Narva jõgi ja 127 km on Peipsi järv.

Piiritaristu on kavas rajada maismaapiirile (kagupiirile) 115 km ulatuses. Osa maismaapiirist piirneb veekogudega ja sinna taristut ei rajata, sest veekogu toimib ise loodusliku tõkkena. Kagupiirist suurem osa paikneb raskesti läbitaval maastikul ja metsasel alal.

Piiri väljaehitamine on osa tervikust, kus taristu, valveseadmed ja piirivalvurite töö kogumina annab soovitud tulemuse – meie piiri kaitstuse. Idapiiri ehituse järel võetakse kogu välispiir sajaprotsendiliselt tehnilise valve alla.

Efektiivse piirivalvamise tagavad füüsiline tõke, seire- ja valvetehnika ning inimene

Piiri valvatakse tehniliste seireseadmete ja patrullimisega. Kohtades, kus võib olla lihtsam piiri ületada, kasutatakse viivitusaeda või teisi füüsilisi tõkkeid.

Maismaapiiri väljaehitamise arendustega alustati 2015. aastal ja reaalse ehitustegevusega 2020. aasta suvel. Ehitustegevusega alustati sealt, kus illegaalse piiriületuse tõenäosus on suurim.

Enne ehitustegevuse algust rajati maismaapiirile kaks katselõiku kogupikkusega 3,2 km. Katselõikude rajamise eesmärgiks oli välja selgitada, millised ehitustehnilised lahendused on kõige töökindlamad veega küllastunud, turbase ja vähese kandevõimega lõikudel. Katselõikude rajamisega alustati 2016. aasta lõpus ning viimane lõik valmis 2018. aasta kevadel. Katselõikude ehitamine andis kõikidele osapooltele vajalikud teadmised, millisel pinnasel tuleb töötada ning kuidas piiritaristu rajamisel ennetada  võimalike probleeme.

2021. aasta novembri seisuga on 63 km ehituslepingutega kaetud, sh viivitusaed ehitatud ligi 25 km-le.

Lõiketraadi paigaldamine on lisaks piiritaristu ehitusprotsessile ajutine lahendus. Selle eesmärk on ennetada ja tõkestada füüsilise takistusega ebaseaduslikku piiriületust.

Maismaa piiritaristu ehitus on jagatud viieks etapiks.

  • Esimesel piirilõigul (23,5 km) alustati ehitustegevusega 2020. aasta suvel. Töid tehakse graafikujärgselt ja tööd valmivad 2023. aasta kevadel.
  • 2021. aasta mais sõlmiti ehitusleping teise piirilõigu ehitamiseks (39,5 km), kus tööde valmimise tähtaeg on 2025. aasta kevadel.
  • Välja on kuulutatud ka kolmanda ja neljanda etapi projekteerimise hange, mille lepingud on plaanis sõlmida 2021. aasta lõpus.

EESMÄRK ON SAADA MAISMAAPIIRI EHITUSEGA VALMIS 2025. AASTAL.

Idapiiri väljaehitamise eelarve

  • 2015. aastal, kui idapiiri väljaehitamise arendustega alustati, prognoositi väljaehitamise maksumuseks 59,4 mln eurot (koos käibemaksuga 71,3 mln eurot). Idapiiri väljaehitamiseks viidi aastatel 2015-2017 läbi ehituse alustamiseks vajalik projekteerimine, mille järgselt prognoositi kogu idapiiri väljaehitamise maksumuseks 2017. aasta hindadega 156,7 mln eurot (koos käibemaksuga 188,1 mln eurot).
  • 2019. aastal vähendati idapiiri väljaehitamise ambitsiooni ning võeti eesmärgiks rajada maismaapiiri taristu maksumusega 88,8 mln eurot.
  • 2021. aastal laiendati uuesti idapiiri väljaehitamise skoopi ning suurendati tegevuste mahtu 22,5 mln euro ulatuses. Uuendatud idapiiri väljaehitamise eelarveks on 111,3 mln eurot.

Lisaks eelnimetatule on võimalik idapiiri väljaehitamist rahastada välisrahast, sh piirihalduse ja viisapoliitika rahastust 2021–2027 (BMVI) ca 19,2 mln euro ulatuses (koos käibemaksuga 23 mln eurot).

Idapiiri väljaehitamise rahastamine 

Vabariigi Valituse otsustega on idapiiri ehitust rahastatud järgmiselt:

  • 2014. aastal – 1,9 mln eurot (ilma käibemaksuta arvestuslikult 1,6 mln eurot). Siseminister Hanno Pevkur.

  • 2015. aastal – 22,0 mln eurot (ilma käibemaksuta arvestuslikult 18,6 mln eurot). Siseminister Hanno Pevkur.

  • 2016. aastal – 50,0 mln eurot (ilma käibemaksuta arvestuslikult 42,4 mln eurot). Siseminister Hanno Pevkur.

  • 2017. aastal – tehti otsus, et alates 2020. aastast eraldatakse riigieelarvest 3,0 mln eurot (ilma käibemaksuta arvestuslikult 2,5 mln eurot) igal aastal piiriehituseks. Siseminister Andres Anvelt.

  • 2018. aastal – vähendati ühekordselt 2019. aastaks eraldatud eelarvet 3,0 mln euro võrra (ilma käibemaksuta arvestuslikult 2,5 mln eurot). Siseminister Andres Anvelt.

  • 2019. aastal – 12,0 mln eurot (ilma käibemaksuta arvestuslikult 10,2 mln eurot). Siseminister Mart Helme.

  • 2021. aastal – 22,5 mln eurot (summa ilma käibemaksuta). Siseminister Kristian Jaani.

Seotud viited

Piiriületusinfo Peamised Schengeni põhimõtted Elektroonilise piirijärjekorra süsteem Reisiinfo

Viimati uuendatud 02.02.2023