Elanikkonnakaitse

Ohuteavitus on elanikkonnakaitse strateegiline tegevussuund, mille eesmärk on tagada elanikkonnale kriisiolukordades õigeaegne, usaldusväärne ja arusaadav teave, et vähendada ohtu elule ja tervisele ning toetada ühiskonna toimimise järjepidevust.

Ohuteavitus on kujundatud pidevalt areneva süsteemina. Siseministeerium kujundab ja koordineerib ohuteavituse arendamist riigis strateegilisel tasandil, luues selleks selge poliitika ja õigusliku raamistiku, mis määratleb osapoolte rollid ja vastutuse. Koostöös Päästeameti ja teiste asutustega arendatakse mitmekanalilist ohuteavituse süsteemi, et kriisiinfo jõuaks inimesteni kiiresti ja usaldusväärselt nii sireenide, mobiilsete teavituste, digikanalite kui ka meedia kaudu.

Siseministeerium peab oluliseks, et ohuteavitus ei piirduks üksnes informeerimisega, vaid sisaldaks ühtseid ja arusaadavaid tegevusjuhiseid, mis aitavad inimestel olukorras õigesti käituda. Samuti toetatakse ohuteavituse sidumist elanikkonnakaitse koolitustega, et suurendada inimeste valmisolekut saadud teabele adekvaatselt reageerida. Rahvusvahelise koostöö ja parimate praktikate ülevõtu kaudu tagatakse, et Eesti ohuteavitus vastaks kaasaegsetele standarditele ning arvestaks ka psühhosotsiaalse mõõtmega, pöörates tähelepanu sellele, kuidas kriisisõnumid mõjutavad inimeste stressitaset, turvatunnet ja käitumist.

2025. aasta oktoobrist kehtivad hädaolukorra seaduse muudatused, millega sai kogu ohuteavituse süsteem nime EE-ALARM.

Käimasolevad arendused

• Taskusireen (5G broadcast) on ringhäälinguvõrgu kaudu edastatavad teated jõuavad nutitelefonidesse hetkega ka siis, kui seade on lülitatud vaiksele režiimile või mobiilsidevõrk ei toimi. Praegu ei ole sellist lahendust veel kusagil maailmas kasutusel. Eesti eesmärk on innovatiivset tehnoloogiat testida ja sobivuse korral kasutusele võtta. Kasutusele saaks võtta vajalike kokkulepete saavutamisel 2030. aastal või isegi varem.
  
  Loe lisaks:
  Taskusireeni koduleht
  Taskusireen: kiire, täpne ja toimepidev ohuteavitus igaühe põues
  Uudised Taskusireeni kohta
• Cell broadcast on mobiilsidevõrkudel põhinev teavitamisviis, mis võimaldab saata ohuteavitusi kõigile kindlas piirkonnas viibivatele mobiiltelefonidele korraga, sõltumata sellest, kas kasutaja on end mõne teenuse juurde registreerinud. Cell Broadcast valmib 2027. aastal.
  
  Loe lisaks:
  Siseminister: suuname ligi 15 miljonit eurot ohuteavituse, varjumiskohtade ja droonivõimekuse arendamisesse
  Ohuteavituse välksõnumid hakkavad tööle 2027. aastal
• Mis on Taskusireen ja Cell broadcasti erinevus? Kuula Kriitilise intsidendi taskuhäälingust.
• Galileo on Euroopa Liidu satelliitnavigatsioonisüsteem, mis toetab ohuteavitust ja elanikkonnakaitset, suurendades riigi võimekust edastada ja ajastada ohuteavitusi ka keerulistes kriisiolukordades. See on Euroopa tsiviilkontrolli all olev süsteem, mis vähendab sõltuvust kolmandate riikide teenustest ning tugevdab riigi strateegilist autonoomiat. Mitmekanalilise ohuteavituse vaates on Galileo üks täiendav element, mis aitab suurendada riigi kindlustunnet, et elanikkond saab kriisiolukorras ohuteavet ka siis, kui muud tehnilised lahendused on piiratud või häiritud. Galileo kasutuselevõtt on planeeritud alates 2030. aastast.

Ulatuslik evakuatsioon on riigi vaates üks keerukamaid ja suurema mõjuga kriisimeetmeid, mille eesmärk on kaitsta inimelusid olukordades, kus oht ei võimalda elanikel ohupiirkonda jääda. Siseministeeriumi jaoks on ulatusliku evakuatsiooni planeerimine ja valmisoleku arendamine prioriteet, kuna sellised olukorrad eeldavad kiiret otsustamist, selget juhtimist ning sujuvat koostööd paljude osapoolte, sealhulgas elanike endi, vahel.

Siseministeerium kujundab evakuatsiooni korraldamise poliitikat ja õiguslikku raamistikku, määratledes selged rollid ja vastutused riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste partnerite vahel. Oluliseks peetakse evakuatsioonilahenduste süsteemset planeerimist, sealhulgas transpordi, ajutise majutuse, esmavajaduste tagamise ning haavatavate elanikkonnarühmade erivajadustega arvestamist. Ministeeriumi prioriteet on tagada, et evakuatsioon oleks inimkeskne, turvaline ja teostatav ka olukordades, kus kriis areneb kiiresti või kestab pikemat aega.

Samuti pöörab Siseministeerium tähelepanu sellele, et evakuatsioon oleks tihedalt seotud ohuteavituse ja elanikkonnakaitse koolitustega, et inimesed mõistaksid evakuatsiooni vajalikkust ning teaksid, kuidas sellistes olukordades käituda.

Rahvusvahelise koostöö ja kogemuste vahetuse kaudu arendatakse evakuatsioonivõimekust viisil, mis vastab muutunud julgeolekukeskkonnale ning toetab riigi üldist kriisivalmidust ja ühiskonna vastupanuvõimet. Inimeste massiline liikumine nõuab tõhusat koordineerimist ja valmisolekut, et tagada turvalisus ning vastupanuvõime kriisiolukordades. Massiline inimeste liikumine esitab riigile ja kogukonnale olulisi väljakutseid, mistõttu on rahvusvaheline koostöö ja kogemuste jagamine olulisel kohal.

Varjumine riigi tasandil on osa laiapõhjalistest strateegilistest kaitse- ja valmisolekumeetmetest, mille eesmärk on tagada elanikkonna turvalisus, vähendada kriiside mõju ühiskonnale ning tugevdada riigi võimet toime tulla ootamatute ohtude ja hädaolukordadega.

Siseministeeriumi eesmärk on, et 2034. aastaks oleks avalik varjumiskoht tagatud 20% Eesti elanikkonnast ning 50% korter- ja ärimajadest oleks varustatud varjumislahendusega. 2025. aasta lõpuks oli Eestis märgistatud 302 avalikku varjumiskohta, mis võimaldavad kaitset pakkuda ligi 18% elanikkonnast. Lisaks on kohandatud mitmeid mitteavalikke varjumiskohti, peamiselt kortermajades, kus saavad vajaduse korral varjuda hoone kasutajad.

Hädaolukorra seadus sätestab, millistes hoonetes tuleb alates 1. juulist 2026 rajada varjend ja koostada varjumisplaan. See nõue kehtib ainult uute, ehitatavate hoonete puhul. Olemasolevates hoonetes tuleb koostada varjumisplaan ning vajadusel kohandada sobivad ruumid varjumiskohtadeks.

Kuigi nii varjend kui varjumiskoht pakuvad kaitset sõjalise õhurünnaku korral, on nende põhimõtteline erinevus järgmine:

• Varjendid on spetsiaalselt rajatud hooneosad, kus inimene on kaitstud plahvatuse, lööklaine, laialipaiskuvate esemete ja õhusaaste eest.
• Varjumiskohad on olemasoleva hoone osad, mis on kohandatud varjumiseks ja mis kaitsevad inimesi vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuvate esemete eest.

Siseministeerium ja Päästeamet toetavad nii kohalikke omavalitsusi kui ka korteriühistuid varjumiskohtade kohandamisel:

• Aprillis 2025 avas Siseministeerium taotlusvooru, millest korteriühistud said taotleda toetust kriisivalmiduse suurendamiseks, st peamiselt soetada generaatoreid. Korteriühistutele mõeldud meetme eelarve oli 1 298 000 eurot ning seda rahastati Päästeameti eelarvest. Toetusvoor viidi läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse toel. 2026. aastal toetusvooru korratakse taas.
• Veebruaris 2025 avas Riigi Tugiteenuste Keskus toetusmeetme korteriühistutele varjumiskohtade kohandamiseks. 2026 aastal on rahastus ette nähtud 1 milj. eur ja 2027. aastaks 1 milj. eur (sh menetluse administratiivkulud).
• Siseministeerium eraldas 2025-2027 aastateks kokku 3 miljonit eurot kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse tõstmiseks. Sellega toetab riik näiteks kriisispetsialistide palkamist ning kasvatab ka Päästeameti võimekust kohaliku tasandi spetsialiste koolitada.

Rohkem infot varjumise, sh avalike varjumiskohtade kohta, leiab olevalmis.ee lehel.

Siseministeeriumi vaatest on nii 112 kui 1247 teenused oluline osa elanikkonnakaitsest ja riigi kriisivalmidusest. Tegemist on üleriigiliste hädaabi- ja infotelefonidega, mille kaudu saavad inimesed kriisiolukordades abi ning usaldusväärset ja ajakohast teavet. Siseministeerium pöörab sellele teadlikult tähelepanu, kuna kriisi ajal on inimestel suur vajadus kiire abi, selge ja ametliku info järele ning kõik ei pruugi kasutada digikanaleid.

Oluline fookus Siseministeeriumi jaoks on ka teenuse ligipääsetavus. Teenus peab olema kasutatav erinevate elanikkonnarühmade jaoks, sealhulgas inimestele, kellel puudub ligipääs internetile, kes eelistavad suulist suhtlust või vajavad lihtsas ja arusaadavas keeles selgitusi. Kriisiinfo arendamisel arvestatakse ka keeleliste ja erivajadustega, et võimalikult paljud inimesed saaksid kriisiolukorras vajalikku tuge. Koostöös Häirekeskusega arendatakse teenust järjepidevalt, et see vastaks muutuvatele riskidele ja elanikkonna vajadustele.

Rohkem infot leiab Häirekeskuse kodulehelt.

Merepäästesüsteem on terviklik tegevuste ja teenuste kogum, mille eesmärk on tagada tõhus reageerimine merel toimuvatele hädaolukordadele. Süsteemi põhifunktsioonid on hädateadete vastuvõtmine ja menetlemine, sidepidamine, ülevaate hoidmine päästeüksustest ja nende alarmeerimisvõimekusest ning otsingu- ja päästeoperatsioonide koordineerimine ja läbiviimine. Süsteem hõlmab strateegilise tasandi korraldamist ja planeerimist, päästekoordinatsioonikeskust, otsingu- ja päästeüksusi ning sidelahendusi.

Eestil on pikk rannajoon ja ulatuslik mereala ning merel tegutsemine on üha enam kujunemas loomulikuks osaks igapäevaelust. Tõhus merepäästesüsteem loob turvatunde ning suurendab usaldust mere kui elukeskkonna ja tööpaiga vastu. Kiire ja professionaalne reageerimine merel toimuvatele õnnetustele aitab ennetada raskeid tagajärgi ning vähendada kahjusid inimestele, varale ja looduskeskkonnale.

Rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt vastutab riik meresõidu ja lennunduse ohutuse ning inimeste päästmise eest kogu oma päästepiirkonnas, mis on riigi territooriumist ulatuslikum, tagades selle igas olukorras, sealhulgas kriiside ajal.

Sinimajanduse, sealhulgas mereturismi, laevanduse, kalanduse, meretuuleparkide, vesiviljeluse ja muu majandustegevuse, toimimise aluseks ja eelduseks on ohutu tegutsemine merel.

Riigi julgeoleku tagamisel on oluline roll merepäästesüsteemil, mis võimaldab otsingu- ja päästetegevuste pakkumist liitlaste õhuturbemissioonidele ning kõikidele veesõidukitele, sealhulgas sõjalaevadele, igal ajal ka kriisiolukordades. Ilma toimiva merepäästesüsteemita ei oleks selliste lendude ja tegevuste läbiviimine võimalik.

Elanikkonnakaitse kontekstis on merepääste osa riigi võimekusest kaitsta inimeste, eriti saarte- ja rannakogukondade, elu ja tervist nii igapäevastes olukordades kui ka suurõnnetuste ja kriiside korral.

Riik tagab merepäästesüsteemi toimimise selge õigusraamistiku, toimivate seire- ja sidesüsteemide ning hästi koolitatud merepäästjate abil, tehes samal ajal tihedat rahvusvahelist koostööd. Oluline roll on ka vabatahtlikel merepäästjatel ja kohalikel kogukondadel, kelle panus aitab suurendada turvalisust ning tugevdada kogukondlikku sidusust rannikualadel.

Elanikkonnakaitse vaates on pääste- ja demineerimistöö riigi esmane ja vältimatu panus inimeste elu ja tervise kaitsmisse ning ühiskonna toimepidevuse tagamisse. Siseministeerium kujundab ja koordineerib riigi elanikkonnakaitse poliitikat ning tagab, et pääste- ja demineerimisvõimekus oleks strateegiliselt arendatud, terviklik ja kestlik. Ministeeriumi panus seisneb eelkõige riiklike prioriteetide seadmises, õigusliku ja rahalise raamistiku loomises ning riigiasutuste ja partnerite koostöö koordineerimises.

Siseministeerium vastutab selle eest, et pääste- ja demineerimistöö oleks integreeritud riigi laiapindsesse riigikaitsesse ja kriisijuhtimissüsteemi ning toetaks ühiskonna toimepidevust nii rahuajal kui ka kriisi- ja sõjaajal.

Siseministeeriumi eestvedamisel arendatakse Päästeameti võimekust, sealhulgas kutseliste ja vabatahtlike päästjate valmisolekut, väljaõpet ja tehnilist varustatust. Samuti tagab ministeerium demineerimisvõime arendamise ja toimepidevuse, et vähendada lõhkekehadest ning keemia- ja kiirgusohust tulenevaid riske.

Lisaks suunab Siseministeerium elanikkonnakaitse arendamist koostöös teiste ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, erasektori ja rahvusvaheliste partneritega. See tagab, et pääste- ja demineerimistöö toetab terviklikult riigi julgeolekut, kriisivalmidust ja ohutu elukeskkonna säilimist.

Pääste- ja demineerimisvõimekus on osa riigi laiapindsest riigikaitsest ning elanikkonnakaitsest, toetades nii tsiviilühiskonna vastupanuvõimet kui ka riigi valmisolekut tegutseda erakorralistes olukordades.

Vabatahtlikel päästjatel on keskne roll riigi elanikkonnakaitse süsteemis. Nende kaasamine suurendab Päästeameti reageerimisvõimet üle riigi, tugevdab teenuse toimepidevust kriisiolukordades ning aitab kogukondadel kiiremini taastuda. Vabatahtlik tegevus toetab ka ühiskonna sidusust ja kriisiteadlikkust, mis on oluline osa riigi vastupidavusest.

Päästetöö strateegilised eesmärgid

Päästetöö eesmärk on tugevdada kutseliste ja vabatahtlike päästjate valmisolekut, oskusi ja tehnilist varustatust, et tagada tõhus reageerimine erinevatele ohtudele ning piirata inim- ja varakahjusid. Riiklik fookus on reageerimisvõime arendamisel üleujutuste ja varingute korral, tormikahjustuste likvideerimisel ning metsa- ja maastikutulekahjude kustutamisel.

Lisaks panustab riik päästetöö toimepidevuse suurendamisse, et tagada teenuse järjepidevus ka pikaajalistes või mitut piirkonda hõlmavates kriisides. See toetab riigi üldist kriisivalmidust ning elanikkonnakaitse süsteemi kestlikkust.

Demineerimistöö strateegilised eesmärgid

Demineerimistöö eesmärk on tugevdada riigi demineerimisvõimekust ja tagada selle toimepidevus, et vähendada lõhkekehadest tulenevat ohtu elanikkonnale ning toetada ohutu elukeskkonna taastamist. Demineerimisvõime on oluline nii ajalooliste lõhkekehadega seotud riskide maandamisel kui ka võimalike julgeolekuolukordade korral.

Demineerimisvõime arendamine toetab ka riigi valmisolekut tegutseda keemia- ja kiirgusohu ning keemia- ja kiirgusründe korral, olles seeläbi oluline osa riigi elanikkonnakaitsest ja laiapindsest julgeolekust.

Maailm muutub järjest keerukamaks ja ettearvamatumaks ning erinevad ohud võivad kiiresti kujuneda regionaalseteks või ülemaailmseteks kriisideks. Tänased riskid on mitmetahulised ja omavahel seotud, mistõttu on kriisideks valmistumine ning nendega toimetuleku võime elanikkonnakaitses üha olulisemad.

Nende väljakutsete leevendamiseks arendab Siseministeerium elanikkonnakaitset terviklikult, kaasates vabatahtlikke ning luues täiendavaid valmisoleku mehhanisme, sealhulgas kriisireservi. Juba täna panustab Siseministeeriumi haldusalas üle 5000 vabatahtliku, kes aitavad igapäevaselt kaasa turvalise ja kriisikindla ühiskonna kujundamisele.

• Häirekeskuse vabatahtlikud jagavad kriisis kontrollitud ja usaldusväärset riigi- ja kriisiinfot.
• Päästeameti vabatahtlikud päästjad ja abidemineerijad osalevad valdkondlike sündmuste lahendamises ja ennetustöös.
• Politsei- ja Piirivalveametis tegutsevad abipolitseinikud ja vabatahtlikud merepäästjad, kes samuti osalevad sündmuste lahendamises ja ennetustöös.

Siseministeerium kavandab siseturvalisuse vabatahtlikele ühist digikeskkonda, mis lihtsustab vabatahtlikuks saamist ja koondab eri ametite kasutuses olevad lahendused ühtsesse, kaasaegsesse keskkonda. Portaalist kujuneb kaasaegne töövahend, mis toetab vabatahtlike ja kriisireservi värbamist, haldamist ning tõhusat kaasamist. Arendatav vabatahtlike portaal koondab ühte keskkonda nii vabatahtlike koordinaatoreid kui ka vabatahtlikke, lihtsustades koostööd ja infovahetust. Vabatahtlike portaal on suunatud Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikele ja kriisireservile, mille arendustööd algavad orienteeruvalt 2027. aasta teises pooles.

Lähiaastatel tekib võimalus läbida baasväljaõppe e-vormis, mis võimaldab valmistuda panustamiseks mugavalt kodus. See annab valmisoleku toetada kriisiolukorras tegevusi, mis ei nõua eelnevat põhjalikku väljaõpet ning mida on võimalik teha juhendamise ja abimaterjalide toel. Tulevikus kriisiolukorras on võimalik panustada ka välkvabatahtlikuna, kus luuakse ühtne ja tsentraalne liitumistee, et vabatahtlikud saaksid kiiresti ja tõhusalt panustada just seal, kus abi on kõige enam vaja.

Sinu panus elanikkonnakaitses vabatahtlikuna

Hiljutised kriisid on näidanud, et inimestel on olemas valmisolek ja tahe kriisiolukordades üksteist aidata. Kriisireserv loob võimaluse panustada elanikkonnakaitsesse ja riigi toetamisse igaühele sobival viisil ja mahus.

Kriisireservis osalemine ei eelda ühtset rolli ega valmisoleku taset. Võimalik on liituda asutuse vabatahtlikuna, läbida põhjalikum väljaõpe ja osaleda õppustel ning igapäevases tegevuses, aga ka panustada vajaduse korral lihtsamates toetavates rollides. Selline paindlik lähenemine aitab tugevdada riigi valmisolekut ja tagada, et kriisiolukordades on abi kiiresti kättesaadav. Kriisireservis saab panustada mitmel erineval viisil, vastavalt oma võimalustele ja huvidele.

Lähemalt saab tutvuda vabatahtliku töö võimaluste ja nõuetega riigiportaalis eesti.ee.

Psühholoogiline toimetulek on elanikkonnakaitse oluline osa, kuna kriisid mõjutavad lisaks füüsilisele turvalisusele ka inimeste vaimset heaolu, otsustusvõimet ja tegutsemisvõimet. Hirm, teadmatus ja pikaajaline stress võivad kriisiolukordades suurendada haavatavust ning takistada tõhusat toimetulekut. See eeldab riigi, kohalike omavalitsuste, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ning kogukondade koostööd. Teadlikkuse suurendamine, selge ja usaldusväärne kriisikommunikatsioon ning ligipääs abile aitavad vähendada kriisidest tulenevat stressi ja toetavad ühiskonna sidusust.

Riigi eesmärk on tugevdada elanikkonna psühholoogilist vastupanuvõimet enne kriise, nende ajal ja järel. Selleks kujundab Sotsiaalministeerium poliitikaid ja koostöömehhanisme, mis toetavad vaimset tervist, kriisiabi kättesaadavust ning psühhosotsiaalse toe pakkumist nii kriisidest otseselt mõjutatud inimestele kui ka kogukondadele laiemalt. Siseministeerium on lahutamatu osa elanikkonnakaitsest, kus psühhosotsiaalne tugi moodustab olulise komponendi elanikkonna üldisest kaitse- ja vastupanuvõime tugevdamisest.

Siseministeerium on MHPSS-i (Mental Health and Psychosocial Support) koordinatsioonigrupi liige ning panustab selle raames elanikkonnakaitse arendamisse, pöörates senisest suuremat tähelepanu inimeste vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toimetuleku toetamisele kriisi- ja ohuolukordades. Koostöös partneritega lõimitakse MHPSS-i põhimõtted elanikkonnakaitse koolitustesse ja pädevusmudelisse, et tugevdada nii üksikisikute kui ka kogukondade vastupanuvõimet ja taastumisvõimet kriiside ajal ja järel.

Elanikkonnakaitse koolitus on riigi teadlik ja süsteemne tegevus, mille eesmärk on tõsta elanikkonna valmisolekut ja toimetulekut kriisi- ja ohuolukordades. Tegemist on olulise osaga riigi julgeoleku- ja kriisiennetuspoliitikast, mis toetab ühiskonna terviklikku vastupanuvõimet.

Selleks, et süsteemselt tõsta elanikkonna teadlikkust ja valmisolekut kriisi- ja ohuolukordadeks, on Siseministeerium koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi, Sisekaitseakadeemia, Päästeameti ning teiste partneritega välja töötanud elanikkonnakaitse koolitused ja neid toetava pädevusmudeli, mis loovad ühtse raamistiku teadmiste, oskuste ja rollide arendamiseks kogu avalikus sektoris ja laiemalt ühiskonnas.

Elanikkonnakaitse koolitus keskendub sellele, et iga inimene teaks oma rolli ja vastutust enne kriisi, kriisi ajal ja selle järel. Koolituse kaudu antakse selged ja ühtsed teadmised võimalike ohtude kohta ning praktilised juhised, kuidas kaitsta elu, tervist ja vara olukordades, kus tavapärane elukorraldus on häiritud. Päästeamet on läbi viinud mitmeid uuringuid elanike valmisolekust ja teadlikkusest. Uuringud asuvad Päästeameti uuringud avaneb uues vahekaardis.

Loe juurde siit:

• Elanikkonnakaitse pädevusmudel
• Kriisivalmidus saab hariduse osaks
• Kriisikindlust kasvatav hädaolukorra seaduse eelnõu liigub parlamenti
• Elanikkonnakaitse veebikoolitus õpetab kriisides hakkama saama

Riik peab vabatahtlike ja kogukondade panust vältimatuks osaks elanikkonnakaitsest, sest just koostöös riigi, kohalike omavalitsuste ja inimeste endiga kujuneb terviklik valmisolek, ilma milleta ei ole võimalik tagada ühiskonna toimimist ega kriisides edukalt toime tulla. Vabatahtlikud ja kogukonnad on elanikkonnakaitse oluline tugisammas. Vabatahtlike panus võimaldab suurendada reageerimiskiirust, toetada abi kättesaadavust ning tugevdada ühiskonna sidusust.

Riigi vaates on vabatahtlike organisatsioonide, sealhulgas Naiskodukaitse ja Päästeliidu roll oluline elanikkonnakaitse terviksüsteemi toimimisel. Nende tegevus toetab riigi valmisolekut eelkõige olukordades, kus kriiside ulatus ületab tavapärase reageerimisvõime, kus riigi ressursid on ajutiselt piiratud.

Elanikkonnakaitse eeldab ka inimeste endi valmisolekut panustada. Riik toetab vabatahtlikku tegevust ja kogukondlikku valmisolekut, et inimesed oskaksid kriisiolukordades üksteist aidata ja ametlikke juhiseid järgida. Naabrite vaheline koostöö ja vastastikune tugi aitavad kriisides paremini toime tulla ning vähendavad üksikisikute haavatavust.

Miks on rahvusvaheline koostöö elanikkonnakaitses oluline?

Kriisid ei tunne riigipiire, seetõttu on rahvusvaheline koostöö elanikkonnakaitses vältimatult oluline, kuna kriiside mõju võib kiiresti laieneda ühest riigist teistesse.

Elanikkonnakaitse on üks osa Siseministeeriumi laiemast rahvusvahelisest tegevusest, mille eesmärk on ennetada kriise, parandada valmisolekut ja tagada inimeste turvalisus. Siseministeerium korraldab ja koordineerib Eesti rahvusvahelist koostööd siseturvalisuse ja elanikkonnakaitse valdkonnas. See hõlmab koostööd Euroopa Liidu, NATO, naaberriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Kuidas Eesti teeb rahvusvahelist koostööd elanikkonnakaitses?

• Union Civil Protection Mechanism

Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanism ehk UCPM on Euroopa Liidu riikide koostööraamistik kriiside ja katastroofide ennetamiseks, neile reageerimiseks ja tagajärgede leevendamiseks, mis ühendab 27 liikmesriiki ja 10 partnerriiki. UCPM mehhanism põhineb solidaarsuspõhimõttel ja võimaldab liikmesriikidel ühiselt toetada üksteist loodusõnnetuste, tehnoloogiliste katastroofide või inimtekkeliste kriiside korral, näiteks tormid, üleujutused, tulekahjud või kemikaalide õnnetused. Siseministeerium on võtmeasutus, mis tagab, et Eesti oleks kriisideks valmis nii planeerimise faasis kui ka kriisi ajal, ja et EL tasandi mehhanismid oleksid operatiivselt kasutatavad.

• Põhjamaad ja Balti riigid

Siseministeerium teeb elanikkonnakaitse valdkonnas tihedat koostööd Läti ja Leedu ning Soome, Rootsi ja Poolaga, et ühiselt kavandada kriisiaegseid tegevusi ja tugevdada regionaalset vastupanuvõimet. Koostöö oluliseks verstapostiks on 2025. aasta juunis allkirjastatud Balti riikide siseministrite elanikkonnakaitse koostöömemorandum, millega lepiti kokku ühised põhimõtted piiriülese abi andmiseks, info kiireks vahetamiseks ning elanike toetamiseks erinevates kriisiolukordades.

Elanikkonnakaitse teemad said tugeva tähelepanu Põhjala-Balti ehk NB8 (Nordic-Baltic Eight) koostöös pärast 2025. aasta augustis toimunud kohtumist. Kohtumise järel rõhutasid NB8 riikide juhid oma ühisavalduses kriisivalmiduse, elanikkonnakaitse ja riigi toimepidevuse arendamise olulisust.

Koostöö süvendamiseks on kujunemas vastastikuse mõistmise memorandum. Sellised kokkulepped võimaldavad ühtlustada planeerimise protsesse, jagada usaldusväärset teavet ning arendada ühiseid lahendusi, mis vähendavad haavatavusi, suurendavad avalikku usaldust ja loovad paremad eeldused tõhusaks kriisireguleerimiseks.

• EL PROCIV on töörühm, kus Siseministeerium osaleb ja esindab Eesti seisukohti Euroopa Nõukogu elanikkonnakaitse töörühma (PROCIV) kohtumistel. Töörühma peamiseks ülesandeks on elanikkonnakaitse valdkonna õigusloome kujundamine EL-s.
• NATO Civil Protection Group (CPG) on töörühm, mis koordineerib tsiviilkaitset ja hädaolukordadeks valmisolekut NATO liikmesriikides ning toetab koostööd, et kaitsta tsiviilelanikke ja kriitilist taristut kriisiolukordades.
• NATO

Eesti teeb elanikkonnakaitse valdkonnas tihedat koostööd NATOga, käsitledes elanikkonnakaitset osana laiemast julgeolekust ja ühiskonna vastupanuvõimest. Koostöö keskendub tsiviilvalmiduse ja toimepidevuse tugevdamisele ning kriisideks ja konfliktideks valmistumisele kooskõlas NATO vastupanuvõime eesmärkidega.

NATOga tehtav koostöö täiendab Eesti regionaalset koostööd NB8 riikide ja Balti partneritega ning Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames tehtavaid tegevusi. Selline mitmetasandiline lähenemine aitab tugevdada elanikkonnakaitset nii riiklikul, regionaalsel kui ka rahvusvahelisel tasandil ning suurendab Eesti valmisolekut erinevateks kriisiolukordadeks.