Alates 2004, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga kehtib Eestis Euroopa Liidu ülene rahvusvahelise kaitse õigustik. Euroopa Liidu tasemel reguleerib valdkonda kuni 2026. aasta juunini 7 õigusakti – menetlustingimuste direktiiv (2013/32/EL), vastuvõtutingimuste direktiiv (2013/33/EL), kvalifikatsioonitingimuste direktiiv (2011/95/EL), ajutise kaitse direktiiv (2001/55/EÜ), vastutava liikmesriigi määramise e Dublini määrus (604/2013/EL), Eurodac sõrmejälgede kesksüsteemi määrus (603/2013/EL) ja Euroopa Varjupaiga Tugiameti määrus (2021/2303/EL).
Euroopa Liidu õigustik on Eesti õigustiku osa. Siseriiklikult reguleerib valdkonda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS).
2026. aastal rakenduva EL õigustikuga saab tutvuda siin.
VRKS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga saab tutvuda siin.
Kõik Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlused võetakse Eestis vastu ja menetletakse individuaalselt ning õiguspäraselt. Rahvusvahelise kaitse kohaldamisel juhindutakse Eestis järgmistest peamistest põhimõtetest:
- rahvusvaheline kaitse antakse kõigile neile välismaalastele, kes seda vajavad
- võimalikult kiiresti saadetakse tagasi need välismaalased, kes kaitset ei vaja või seda ei vääri
- vähendatakse võimalusi rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada
- menetlust korraldatakse efektiivselt, õiglaselt ja õiguspäraselt
Rahvusvahelise kaitse õigustiku reform
14. juunil 2024 võeti pärast kaheksat aastat kestnud läbirääkimisi vastu reformitud Euroopa Liidu ühtse varjupaigasüsteemi (Common European Asylum System ehk CEAS) õigustik. Reformi peamised eesmärgid on
- kindlamad Euroopa Liidu välispiirid;
- kiire, efektiivne ja ühetaoline rahvusvahelise kaitse- ja tagasisaatmise menetlus ning
- liikmesriikide vahelise solidaarse abistamise ja vastutuse tasakaal.
Uut õigustikku hakatakse Euroopa Liidus ja Eestis rakendama alates 12 juunist 2026. aastal.
Täpsemalt saab reformi põhjustest, kulgemisest ja ees ootavatest muutustest lugeda siit.
Reformi rakendamisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu rahastuse toel. Täpsemalt saab rahastatud tegevuste kohta lugeda /viide rakenduskavale EIS-s ja SIM lehel/
Lisainfot leiad:
- Eestis vastutab rahvusvahelise kaitse taotluste vastu võtmise ja õiguspärase menetluse eest Politsei-ja Piirivalveamet. Täpsemalt saab menetluse kohta lugeda Politsei - ja Piirivalveameti veebist ning nende olulised kontaktid leiab siit.
- Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja – saajate majutuse ja sellega seonduva vastuvõtu eest vastutab Sotsiaalkindlustusamet. Täpsemalt saab vastuvõtu kohta lugeda sotsiaalkindlustusameti veebist. Lisaks leiab infot ka varjupaigataotlejate majutuskeskusest Vaos.
- Rahvusvahelise kaitse saajate kohanemise ja integratsiooni teemade eest vastutab Kultuuriministeerium. Infot leiab nende veebist ning lehelt Settle in Estonia.
- Õigusabi ja esindamise eest vastutab Justiits - ja Digiministeerium ning Advokatuur,
- Kaebustega tegeleb Tallinna Halduskohus.
- Ohvriabi pakub Sotsiaalkindlustusamet.
- Tööhõive küsimustega tegeleb Töötukassa.
- ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet (UNHCR).
- Eesti Pagulasabi
- Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) toetab taotlejaid esmase nõustamisega varjupaiga- ja kinnipidamismenetluses, esindamisel ametiasutustes ja õigusabi taotlemisel.
- Põgenik – inimene, kes on sunnitud lahkuma oma kodakondsusjärgsest riigist või alalisest asukohast mõne erakorralise sündmuse (nt relvakonflikti, üldise vägivalla, inimõiguste rikkumise, looduskatastroofi) või tagakiusukartuse tõttu. Kui põgenik ei ületa rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiiri, siis on tegemist sisepõgenikuga.
- Rahvusvahelise kaitse taotleja – välismaalane, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille suhtes ei ole lõplikku otsust.
- Rahvusvahelise kaitse menetlus – PPA menetlus, mille käigus tuvastatakse, kas rahvusvahelise kaitse vajadus on põhjendatud. Menetluse käigus võetakse välismaalase sõrmejäljed, antakse intervjuu käigus võimalus kõikidest asjaoludest teada anda ning kontrollitakse saadud andmeid. Menetlus võib kesta kuni kuus kuud.
- Rahvusvahelise kaitse saaja – välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena või täiendava kaitse saajana ning kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba.
- Pagulane – välismaalane, kellele on antud 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonist tulenevalt rahvusvaheline kaitse. PPA annab välismaalasele pagulase staatuse juhul, kui tema põhjendatud tagakiusukartus on tingitud tema rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste vaadete tõttu. Pagulasele antakse elamisluba kolmeks aastaks, mida saab vajadusel pikendada samuti kolme aasta kaupa.
- Täiendava kaitse saaja – on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kes ei saa naasta päritoluriiki, sest sellega võib talle kaasneda tõsine oht: surmanuhtlus, piinamine, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside, sh vägivalla kasutamine rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. PPA annab täiendava kaitse saajale elamisluba kehtivusega üks aasta, mida saab vajadusel pikendada kahe aasta kaupa.
- Ajutise kaitse saaja – välismaalane, kellel on antud EL nõukogu rakendusotsuse alusel ajutine kaitse ja tähtajaline elamisluba.
2024. aasta Eestis
- 2024. aasta jooksul taotles Eestis rahvusvahelist kaitset 1355 inimest. Peamised taotlejate päritoluriigid olid Ukraina (1233), Venemaa (44), Valgevene (15) ja India (10).
- 2024. aastal anti rahvusvahelise kaitse staatus 1369 inimesele. Peamised kaitse saajate koduriigid olid Ukraina (1333) ja Venemaa (17).
- Kehtiv tähtajaline elamisluba Eestis 31.12.2024 seisuga oli 42 300 rahvusvahelise - ja ajutise kaitse saajal ning nende perekonnaliikmel, mis moodustas kõigist Eesti elanikest 3,1% ja Eestis elavatest välismaalastest 23%.
- Alates 1997 kuni 2024 on Eestis rahvusvahelise kaitse (edaspidi ka RVK) taotluse esitanud kokku 9684 inimest. Neist on kaitse ja/või tähtajaline elamisluba antud kokku 8159 inimesele. Neist said pagulase staatuse 506 (5,23 %) ja täiendava kaitse staatuse 7489 (77,33 %) inimest ja perekonnaliikme elamisloa 164 inimest. Täiendava kaitse andmise tavapärasest suurema arvu ja Euroopa Liidus ajutise kaitse rakendamise põhjuseks on Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukraina vastu.
Viimased 10 aastat Eestis
2022. aasta alguseni on samas suurusjärgus püsinud ka kaitse saajate arv, millele lisandus rändekava alusel vastu võetud rahvusvahelise kaitse vajadusega inimesed 2016-2019. aastal.
Alates 24.02.2022 on peamiseks sisserände mõjuteguriks Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukraina vastu. Enne seda püsis taotlejate arv stabiilselt madalana jäädes sarnaselt perioodile 1997 – 2013 alla saja taotleja aastas ning tõusis vaid korraks 2015. ja 2016. aastal. Ka selle tõusu põhjuseks oli Venemaa rünnak Ukraina vastu – Krimmi poolsaare annekteerimine ja relvastatud konflikt Donetski ja Luhanski oblastite hõivamisega.
Rahvusvahelise kaitse taotlejad, positiivsed ja negatiivsed otsused 2014 – 2024
|
Taotlused |
Rahvusvahelise kaitse |
Rahvusvahelise kaitse |
||
|
2014 |
147 |
23 |
37 |
|
|
2015 |
226 |
78 |
102 |
|
|
2016 |
84 |
65 |
67 |
|
|
2017 |
108 |
16 |
68 |
|
|
2018 |
90 |
17 |
62 |
|
|
2019 |
101 |
43 |
46 |
|
|
2020 |
46 |
27 |
49 |
|
|
2021 |
76 |
47 |
31 |
|
|
2022 |
2940 |
2106 |
115 |
|
|
2023 |
3980 |
3917 |
134 |
|
|
2024 |
1328 |
1369 |
114 |
Peamisteks taotlejate päritoluriikideks on perioodil 2014-2021 on olnud Ukraina, Venemaa, Afganistan, Sudaan, Süüria ja Türgi. 2019. aastal tõusis Türgi kodanikest taotlejate arv, mille põhjustas riigipöörde katse ning gülenistide tagakiusamine. 2020. aastal tõusis Venemaa kodanikest taotlejate arv. 2021. aastal esitasid enim taotlusi Afganistani kodanikud, mis oli tingitud Talibani võimuletulekust ning osaliselt ka Vabariigi Valitsuse (edaspidi ka VV) 19.08.2021 otsusest ümberasustada või ümberpaigutada Afganistanist Eestisse kuni 30 rahvusvahelist kaitset vajavat ning liitlasvägedega koostööd teinud afgaani. Otsuse alusel saabus Eestisse 24 inimest. 2022. aastast on suurimaks rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate rühmaks Ukraina kodanikud. Sellele lisandub 2022. aastal esimest korda EL-s rakendatud ajutise kaitse mehhanismi alusel tähtajalise elamisloa saajad. Nagu märgitud, siis on selle põhjuseks Venemaa Föderatsiooni täiemahuline agressioonisõda Ukraina vastu, mille käigus on 2024. aastalõpu seisuga sunnitud 6,9 miljonit ukrainlast elama paguluses ning lisaks on sunnitud siseriiklikult ümber paiknema 3,6 miljonit inimest.
2022. aastast on ukrainlaste osakaal kõigist taotlejatest püsinud 88-94% vahel.
Välismaalaste vastu võtmine 2015. aastal puhkenud Euroopa randekriisi ajal
Ümberasustamine (resettlement) on rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste vastuvõtmine ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) juhtimisel kolmandatest riikidest. Ümberpaigutamine (relocation) on 2015. aastal esmakordselt EL Nõukogu otsusega vastu võetud solidaarsusmeede, mis tähendab rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste EL sisest ümberpaigutamist.
2015. aastal puhkenud Euroopa rändekriisi leevendamiseks on Eesti 2015 – 2018. aastate EL rändekava raames ning EK 2017. aasta üleskutse ja VV 14.12.2017 otsuse alusel vastu võtnud kokku 213 inimest. Neist 66 inimest on ümber asustatud Türgist ning 147 inimest on ümber paigutatud Kreekast (141) ja Itaaliast (6).
Seega on Eesti:
- täitnud 100% (20) 20.07.2015 kokkulepitud Türgist ümberasustamise hulgast ( kokkuleppe kohaselt 20 inimest);
- täitnud 43% (141) 14.09.2015 kokkulepitud Itaaliast ja Kreekast ümberpaigutamise (kokkuleppe kohaselt 329);
- täitnud 6% (10) 18.03.2016 sõlmitud EL-Türgi ühisavaldusest lähtuvast ümberasustamise hulgast Türgist (kokkuleppe kohaselt 160);
- täitnud 31.07.2019 seisuga 8,75% (7) EK 2017. aasta üleskutse ning VV 14.12.2017 otsuse alusel kokkulepitud ümberasustamise hulgast Türgist (kokkuleppe kohaselt 80).
Eesti luges 2019. aastal ümberasustamise ja ümberpaigutamise tegevused lõppenuks ning ei ole teiste EL riikide rändesurve olukorra leevendamiseks välismaalaste vastu võtmisega panustanud.
Ümberpaigutamises ja –asustamises osalemiseks kutsus Eesti 2015. aastal kokku ametkondade vahelise töörühma ning koostas tegevuskava. Lisaks toimusid perioodiliselt sotsiaalpartnerite kohtumised, kus vabaühenduste esindajatega arutati ümberasustamise ja ümberpaigutamise arenguid. Kõik nimetatud koostööformaadid toimivad ka praegu, kuid teemade fookus on muutunud.
Seoses rahvusvaheliste vägede väljatoomisega Afganistanist ja Talibani võimuletulekuga, mis järsult muutis Afganistanis julgeolekuolukorda, otsustas VV 19.08.2021 ümber asustada kuni 30 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest, kes on teinud koostööd liitlasvägedega. Afganistanist Eestisse saabusid 24 inimest.
Ajutine kaitse
Tulenevalt 24.02.2022 Venemaa Föderatsiooni alustatud täiemahulisest agressioonissõjast Ukraina vastu, tegi Euroopa Liidu Nõukogu 04.03.2022. aastal esimest korda otsuse ajutise kaitse direktiivi rakendamiseks, et kaitsta Ukrainast lahkuvaid sõjapõgenikke ja vältida liikmesriikide varjupaigasüsteemide ülekoormamist. Vabariigi Valitsus kinnitas Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse andmise juba 8. märtsil 2022. aastal korraldusega „Ajutise kaitse kohaldamine. Ajutise kaitse direktiivi kohaselt pikenes kohaldamine automaatselt kuni 4. märts 2024.
Kuna Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu jätkub, siis 25. juunil 2024 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu otsuse pikendada ajutise kaitse rakendamise tähtaega kuni 2026. aasta märtsini. 15. juulil 2025 võttis Euroopa Liidu Nõukogu taas vastu otsuse pikendada ajutise kaitse direktiivi kohaldamist ja Ukraina põgenikele elamislubade andmist kuni 2027. aasta 4. märtsini.
Täpsemalt saab ajutise kaitse (edaspidi ka AJK) õigustiku ja selle kohaldamise kohta lugeda inglise keeles Euroopa Komisjoni teemalehel: Temporary protection - European Commission
Ajutise kaitse saajad 2022-2024
|
2022 |
2023 |
2024 |
|
|
AJK saajad |
41 871 |
8782 |
6094 |
Kokku on 2024. aasta seisuga Eestist ajutist kaitset saanud 56 747 Ukraina sõjapõgenikku. 2024. aastalõpu seisuga oli 35 439 kehtivat tähtajalist ajutise kaitse elamisluba.
Täiendava statistika saamiseks palun pöörduge PPA poole aadressil: [email protected]
16-64-aastaste ajutise kaitse saanute tööhõive andmed 2024.
69% ajutise kaitse saanutest töötab, 10% on töötud ja 21% tegeleb muuga, näiteks õpib, hooldab eakaid lähedasi või kasvatab väikest last. Lisaks toodi 2023. aastal tehtud uuringus välja, et ukrainlased moodustavad üle poole Eesti välistööjõust. 22% ajutise kaitse saajatest Eestis on üksikemad lastega ning 31% on lapsed. 93% ajutise kaitse saanud kooliealistest lastest (vanuses 7-16) käis 2023/2024 õppeaastal koolis. Neist, kes Eestis koolis ei käinud, olid enamik juba kooli lõpetanud või läbisid e-õpet mõnes Ukraina koolis.
2024. aastalõpu seisuga on kehtetuks tunnistatud 6 844 AJK elamisluba. Neist 6 566 inimese enda soovil, 269 teises riigis elama asumise tõttu, üheksal juhul muudel põhjustel.
Info Ukraina sõjapõgenikele: Info Ukraina sõjapõgenikele | Kriis
Viimati uuendatud 09.04.2026
