Siseturvalisuse vabatahtlike rühmade ja nende toetajate tunnustamine

Aasta vabatahtlik päästekomando – Tõrvandi vabatahtlik päästekomando (Tõrvandi Päästeselts MTÜ)

Tõrvandi vabatahtlik päästekomando (VPK) on kujunenud üheks silmapaistvamaks vabatahtlikuks päästeüksuseks Eestis, olles oma piirkonnas oluline turvalisuse tagaja. Selts reageerib aastas keskmiselt 250–300 päästesündmusele ning paistab silma kiire reageerimisvõimega – vabatahtlikud jõuavad sageli sündmuskohale enne kutselisi päästjaid. Lisaks tavapärasele päästetööle on selts arendanud erivõimekusi, sealhulgas mobiilset kriisivaru aga ka liiklusavariidele reageerimise ning suitsusukeldumise võimekusi. Tõrvandi Päästeselts MTÜ all tegutsevate Tõrvandi ja Kambja vabatahtlike päästekomandode koostöö on oluliselt tugevdanud piirkondlikku kriisivalmidust.

Tõrvandi VPK paistab silma ka tugeva algatusvõimega, investeerides järjepidevalt tehnikasse ja varustusse ning arendades oma võimekust ka piiratud ressursside tingimustes. Uuenduslikest lahendustest väärib esiletoomist viipekeelsete kaartide loomine päästesündmustel info edastamiseks. Oluline roll on ennetustööl – viiakse läbi kodunõustamisi, tehakse tihedat koostööd kohaliku omavalitsusega ning panustatakse kogukonna teadlikkuse tõstmisse. Samuti kasvatatakse järelkasvu noorteringi kaudu. Tõrvandi VPK on oma tegevusega tõestanud, et tugev vabatahtlik päästeüksus on kogukonna jaoks asendamatu partner.

Aasta abipolitseinike rühm – Põhja prefektuuri kriminaalpolitsei abipolitseinike rühm 

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo abipolitseinike rühm on silmapaistvalt professionaalne, motiveeritud ja ühtehoidev meeskond, kelle pühendumus ja tegutsemistahe paistavad selgelt silma. Tegemist on partneritega, kellele saab loota. Nende võimekus ja kindel tegutsemine on tulnud esile mitmes olulises sündmuses.

Näiteks panustasid nad Koplis toimunud traagilise plahvatuse ja sellele järgnenud tulekahju järeltegevustesse, kus nende ülesandeks oli sündmuskoha turvamine ning kriminalistide töö toetamine keerulistes ja pingelistes tingimustes. Sellistes olukordades on rühm korduvalt näidanud üles erakordset vastupidavust. Kiire reageerimisvõime ja hea koostööoskus on omadused, mis iseloomustavad nende tegutsemist igal tasandil.

Igapäevaselt annavad abipolitseinikud olulise panuse kriminaalpolitsei töösse, osaledes nii ennetustegevustes kui ka kogukonnaga suhtlemises. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo abipolitseinike rühm on oma panusega tõestanud, et pühendumus, vaprus ja tugev meeskonnavaim on nende igapäevase tegutsemise aluseks.

Aasta parim vabatahtlik merepäästeühing – Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing

Prangli vabatahtlike panus ulatub märksa kaugemale operatiivsest päästetegevusest maal ja merel. Nad täidavad keskset rolli saareelanike turvatunde kujundamisel, tugevdades samal ajal saare varustuskindlust ning võimaldades inimeste transporti olukordades, kus tavapärane ühendus mandriga on häiritud või katkenud.

Prangli saare asukoht Soome lahes, mandrist eemal, eeldab kiiret ja iseseisvat reageerimisvõimet merel toimuvatele õnnetustele ning abi andmist kohapeal. Koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeametiga on järjepidevalt arendatud nii merepääste kui ka päästetööde võimekust saarel. Lisaks operatiivtegevusele osaletakse aktiivselt õppustel ning panustatakse sihipäraselt ennetustöösse – korraldatakse avalikke üritusi, viiakse läbi kodukülastusi ning koolitatakse kohalikke elanikke nii mere- kui ka tuleohutuse teemadel.

Merepäästesündmustele ollakse valmis reageerima varakevadest kuni esimese jääni. 2025. aastal alarmeeris lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus Prangli Vabatahtliku Merepäästeühingu üksust 17 korral, millest kaheksa juhtumit olid seotud kiirabi- või patsienditranspordiga. See kinnitab ühingu asendamatut rolli Prangli saare igapäevase turvalisuse tagamisel.

Viimase aasta jooksul on ühingu liikmeskond märgatavalt kasvanud, peegeldades kogukonna tugevat kaasatust ja usaldust ning tugevdades oluliselt Prangli saare päästevõimekust.

Aasta vabatahtlike toetajad

Vabatahtlike päästjate toetaja – MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Setomaa vald

• Vabatahtlike päästjate elujõulisus ja areng on Rohelise Jõemaa Koostöökogule olnud oluline alates selle tegevuse algusest. Koostöökogu eestvedajad Aino Viinapuu ja Annika Parm on olnud avatud piirkonna vabatahtlike päästjate mõtetele, arvamustele, arenguplaanidele ja soovidele ning aidanud need eesmärgid kinnistada RJK strateegias. See on võimaldanud toetada mitme vabatahtliku päästekomando tegevust Leader-programmi vahenditest.
  
  Rohelise Jõemaa Koostöökogu peab vabatahtlikke päästjaid kogukonna oluliseks alustalaks. Seda kinnitab ka asjaolu, et taotlusvoorudes on kogukonnateenuste omafinantseering hoitud minimaalsel, 10% tasemel. Ligi kahekümne aasta jooksul on erinevate taotlusvoorude kaudu toetatud vabatahtlike päästjate hoonete ehitamist, remonti ja parendamist sadade tuhandete eurode ulatuses. Samuti on aidatud valmistuda kriisideks ning toetatud päästetehnika ja varustuse ajakohastamist. Toetust on saanud ka mitmed konkreetsed vabatahtliku pääste ettevõtmised: Taali vabatahtliku päästekomando hoone ehitus, Are vabatahtliku päästekomando päästeauto soetamine ning Pärnu-Jaagupi vabatahtliku päästekomando hoone rekonstrueerimine. Lisaks on toetatud kriisivalmiduse tõstmist, kultuuri- ja spordipargi rajamist ning hooldustehnika soetamist.
   
• Setomaa vald on toetanud Luhamaa Nulga päästekomando riigihanke koostamist ja esitamist. Samuti on vald katnud pritsimaja kommunaalkulud kahe aasta jooksul ning pakkunud tuge nii nõu kui ka jõuga.

Vabatahtlike päästjate ja merepäästjate toetaja – Viimsi vald

Viimsi vald on järjekindlalt panustanud sellesse, et Prangli ja Naissaare vabatahtlikud päästjad saaksid tegutseda turvaliselt ja tõhusalt. Tänu valla toetusele on paranenud päästevõimekus nii maal kui merel ning suurenenud saarte elanike turvalisus.

Prangli vabatahtlik päästevõimekus on arendatud tasemele, mis on võrreldav parimate mandri komandodega, ning Naissaarel jätkub arendustöö. Vald on loonud toimiva süsteemi: suuremad päästevahendid ja hooned kuuluvad vallale ning on antud seltside kasutusse, väiksemate vahendite soetamist on samuti toetatud. Pärast varasemate seltside tegevuse lõppemist toetas vald uute ühingute loomist ning varustas need vajaliku tehnika ja varustusega.

Prangli saarel, kus 2023. aastal puudus reageeriv üksus, aitas valla aktiivne tegutsemine sõlmida 2025. aastal koostöölepingu Päästeametiga ning tagada päästevõimekus. Tänu sellele on Prangli vabatahtlikud päästjad saanud tugeva hoo sisse, tegutsevad aktiivselt ning kaasavad üha rohkem kogukonnaliikmeid. Viimsi vald väärib „Aasta vabatahtlike toetaja“ tunnustust järjepideva ja mõjusa panuse eest.

Abipolitseinike toetaja – Lõuna-Eesti Postimees

Lõuna-Eesti Postimees paistab silma suurepärase partnerina, kelle järjepidev ja sisukas kajastus on aidanud tuua abipolitseinike tegevuse laiema avalikkuse ette. Tegemist on väljaandega, kes ei kajasta pelgalt sündmusi, vaid loob tähendust – avades lugude kaudu vabatahtlike panuse sisu, väärtused ja mõju kogukonna turvalisusele. Ajakirjanikud Maarius Suviste ja Mati Määrits on korduvalt haaranud initsiatiivi, tulnud kaasa ideedega ning kajastanud abipolitseinike tegevust professionaalselt ja tasakaalustatult. Sageli on nad tulnud lugusid jäädvustama oma vabast ajast, panustades sellesse samasuguse pühendumusega nagu abipolitseinikud ise. 

Aastate jooksul on Lõuna-Eesti Postimees avaldanud arvukalt lugusid, mis toovad esile vabatahtlike igapäevase töö, pühendumuse ja isiklikud lood. Selline järjepidev kajastus on aidanud suurendada kogukonna teadlikkust, väärtustada vabatahtlikku panust ning innustada uusi inimesi abipolitseinike ridadesse astuma. Selle mõju on ka selgelt tuntav – mitmed uued abipolitseinikud on toonud välja, et just Lõuna-Eesti Postimehes loetud lood äratasid neis huvi ja andsid tõuke liitumiseks. Lõuna-Eesti Postimees on oma järjepideva ja sisuka tööga tõestanud, et kvaliteetne ajakirjandus saab olla oluline partner turvalisema ühiskonna loomisel.

Aasta uuendaja – Risto Roomet

Risto Roomet on Päästeliidu tehnilise pääste üksuse juht ja Palivere vabatahtliku päästekomando pealik. Tema eestvedamisel on loodud ja arendatud üleriigiline Päästeliidu tehnilise pääste üksus – vabatahtlikest koosnev võimekus, mille eesmärk on leevendada suurõnnetuste ja kriiside tagajärgi ning täita olulist lünka elanikkonnakaitses. Üksuse pädevusse kuulub muu hulgas üleujutuste, tormide, lumetormide ja varingute tagajärgede likvideerimine. Tegemist on toimiva ja kiiresti rakendatava süsteemiga, mis koondab eri piirkondade vabatahtlikud ühtseks operatiivseks võrgustikuks. See võimaldab kriisiolukordades kiiresti mobiliseerida nii vajaliku tehnika kui ka koolitatud inimesed ning suunata abi sinna, kus seda kõige enam vajatakse. Selline lähenemine tugevdab vabatahtlike rolli siseturvalisuses ning loob neile võimaluse oma oskusi praktiliselt rakendada. Üksus on oma võimekust tõestanud ka reaalses olukorras. Näiteks reageeriti Loo alevikus ja Põltsamaal tekkinud üleujutusohutule, kus kiire tegutsemine aitas ennetada varakahjusid ja kinnitas loodud süsteemi vajalikkust nii kogukondadele, kohalikele omavalitsustele kui ka riigile.

Aasta vabatahtlike tugisammas – Viktor Eksi ja Holger Enok

• Viktor Eksi on PPA Põhja prefektuuri silmapaistev ja pühendunud patrullpolitseinik, kelle professionaalsus ning suhtumine teevad temast hinnatud kolleegi ja eeskuju. Ta alustas oma teekonda abipolitseinikuna ning on ka pärast patrullpolitseinikuks saamist jäänud sellele valdkonnale truuks, panustades järjepidevalt vabatahtlike kaasamisse ja arengusse. Viktor peab oluliseks, et abipolitseinikud oleksid päriselt kaasatud ja saaksid väärtuslikke kogemusi. Ta võtab nad regulaarselt patrulli kaasa ning jagab oma teadmisi rahulikult, selgelt ja toetavalt. Tema juhendamine ei ole pelgalt formaalne, vaid sisuline ja arendav – selline, millest on abipolitseinikel reaalselt kasu. Ka pingelistes situatsioonides ei unusta ta hetkekski abipolitseinike rolli, vaid kaasab neid teadlikult ja läbimõeldult. Eriti väärib esile tõstmist Viktori suhtumine – ta kohtleb abipolitseinikke austusega ning näeb neis võrdseid partnereid. Just selline hoiak loob usaldust, tugevdab meeskonnatunnet ning innustab vabatahtlikke oma panust jätkama ja arendama.
   
• Holger Enok töötab Päästeameti Põhja päästekeskuse Lilleküla päästekomandos meeskonnavanemana ning paistab silma pühendunud ja toetava juhina. Tema vahetuses osaleb ühisvalveteenistuses kõige rohkem vabatahtlikke päästjaid, kellele ta pakub nii igapäevast tuge kui ka võimalusi enesearenguks läbi päästealaste koolituste ja harjutuste. Holger on alati valmis abistama vabatahtlikke päästjaid ka kõige keerukamate tehniliste küsimuste lahendamisel, jagades oma põhjalikke teadmisi ja kogemusi. Samavõrd oluline on tema oskus olla toeks ka psühholoogiliselt rasketel hetkedel, näiteks pärast keerulisi ja raskeid päästesündmusi. Tema süsteemne mõtlemine, kaasav juhtimisstiil ja väga hea suhtlemisoskus loovad usaldusliku ja toetava keskkonna ühisvalveteenistuses osalevatele vabatahtlikele päästjatele. 

Siseministri tänukirjad:

• Semako Romulad OÜ – vabatahtlike päästjate toetamise eest.
• Rockwool OÜ – MTÜ Jõgevamaa Päästjad toetamise eest.
• Estonian Plywood AS – MTÜ Jõgevamaa Päästjad toetamise eest.
• Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanikud Maarius Suviste ja Mati Määrits – silmapaistva ja pühendunud panuse eest abipolitseinike tegevuse kajastamisel ning kogukonna turvatunde ja teadlikkuse suurendamisel.
• MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu juhatuse liige Aino Viinapuu ja projektijuht Annika Parm – vabatahtlike päästjate toetamise eest.

Aasta vabatahtlik päästekomando – Kadrina vabatahtlik päästekomando

100. aastase ajalooga Kadrina vabatahtliku päästekomando vabatahtlikud väärtustavad turvalisust ja hoiavad oma kogukonda.

Kadrina vabatahtlikud on eeskujulik näide, kuidas üks vabatahtlik päästekomando on kogukonna süda, kes on läbi põimunud oma kogukonna kultuuriga, kes teeb koostööd kohaliku omavalituse, ettevõtjate ja  kogukonnaühendustega. Kadrina vabatahtlikud päästjad aitavad alati leida lahendusi ja võtavad kogukonnaga koos ette erinevaid algatusi. VPK liikmete entusiasm, eneseohverdus, kutsealane pühendumus, soov panustada ja energia millega nad seda kõike teevad, ei ole tavapärane - nad kõik on südamega asja juures ja silm särab seda kõike tehes. Neil on tugev ühtekuuluvustunne ja oma traditsioonid.

Vabatahtlikke liikmeid kokku 26. Tegelevad ennetus-ja päästetööga. Erivõimekusena pakub Kadrina vabatahtlik päästekomando ka elupäästevõimekusega päästeteenust. Eelmisel aastal olid valves 2/3 ajast. 2024.a. reageeriti päästesündmustele 84 korral, millest 35 korral oldi esimesena sündmuskohal. Keskmine reageerimise kiirus päästesündmustele oli 3 minutit, päästetöödega oldi hõivatud kokku natuke üle 105 tunni.

Tegeletakse tule-, vee- ja kriisialastes ennetustegevuses, õppustel, koolitustel ja läbi aktiivse kogukonnategevuse on suurendanud märkimisväärselt Kadrina ja selle lähiümbruse elanike turvalisust. 2024. aastal, lisaks pääste- ja ennetustööl osalemisele, ehitati välja komandohoone II korrus, kus paikneb komando õppeklass, mida saab kasutada toimepideva kriisiabikeskusena. Jätkati Ukraina abistamist. Kuuendat korda järjest võideti Ida päästekeskuse vabatahtlike eliitkomando esikoht ning tähistati nädala pikkuse ürituste maratoniga enda 100-aastast juubelit, mis tipnes suurejoonelise kontsert-aktusega. Nad osalesid Võidupüha paraadil Narvas, Tõrva Challenge, II Firefighter Challenge ja Kõrghoone Kuninga võistlustel. Nad on aktiivsed ohutuse ja elanikkonnakaitse sõnumite levitajad sotsiaalmeedias ning tihedad koostööpartnerid Päästeametile, PPA-le, Kaitseliidule ja Kadrina valla asutustele. Traditsiooniliselt viiakse koduloomade varjupaika loomadele toitu, viimati 250 kg. Osaleti võidupüha paraadil Narvas. Aidati läbi viia Lääne-Virumaa Kodutütarde vabariiklike patrullvõistlusi „Ernake“. Kadrina VPK 100 sünnipäevanädalal viidi läbi kogukonnale esmaabi töötoad, komando lahtiste uste päev, tutvustati oma vana tehnikat, tehti 100 kingitust kogukonnale, toimus uhke päästjate paraad. Pidustused kulmineerusid juubeliaktusega, esinejate/tantsijate rollis olid vabatahtlikud päästjad ise.

Kadrina vabatahtlikud tegelevad pühendunult noorte järelkasvu kasvatamisega läbi kahe päästeala noorteringi, kasvatades seeläbi teadlikke kodanikke ja tulevasi päästjaid.

Aasta abipolitseinike rühm – Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna abipolitseinike rühm

Haapsalu abipolitseinikud on oma pühendumuse ja koostöövalmidusega andnud märkimisväärse panuse avaliku korra ja turvalisuse tagamisse. Tänu tugevale organiseeritusele on rühmas välja kujunenud valvesüsteem, mis tagab igapäevase valmisoleku reageerida erinevatele sündmustele. Grupp tegutseb aktiivselt, korraldades koostöös prefektuuri eriettevalmistuse instruktoritega regulaarselt treeninguid abipolitseinikele. Abipolitseinike suurim panus langeb nädalavahetustele ja suvistele suurüritustele, mil politsei nähtavus ja kiire reageerimisvõimekus on eriti oluline.Tänu grupijuhtide algatusele on tõhus koostöö kujunenud ka Kaitseliidu Lääne malevaga. Haapsalu rühm osaleb vabatahtlikult politseitöös üle Eesti – Pärnus, saartel, Tallinnas, samuti rahvarohketel sündmustel nagu Eesti Vabariigi aastapäev, 9. mai ja Võidupüha paraadid. Kuigi 2024. aastal kuulus rühma vaid 19 abipolitseinikku, oli nende tööpanus suurim Eestis – keskmiselt 340 tundi abipolitseiniku kohta. Kõik see kinnitab, et Haapsalu abipolitseinikud väärivad tunnustust oma silmapaistva töö ja pühendumuse eest Eesti turvalisuse tagamisel.

Aasta parim vabatahtlik merepäästeühing - Watergratt Pirita MTÜ

Watergratt Pirita MTÜ on üks Eesti aktiivsemaid ja silmapaistvamaid vabatahtlikke merepäästeühinguid, kelle tegevus on jätnud olulise jälje mereturvalisuse ja veeohutuse edendamisse.

Kiire reageerimisvõime ja pidev valmisolek abi osutada teevad neist usaldusväärse tegutseja Tallinna lahel. Tegemist on professionaalse ja motiveeritud vabatahtlike üksusega, kes osaleb aktiivselt nii päästeoperatsioonides kui ka koolitustes, õppustel ja võistlustel. 2024. aastal reageeris ühing 21 väljakutsele, mis moodustas viiendiku kõikidest vabatahtlike väljakutsetest Eestis. Sama aasta merepäästevõistlustel saavutas meeskond teise koha vabatahtlike seas.

Lisaks päästeoperatsioonidele panustab Watergratt oluliselt ennetustegevusse. Ainuüksi 2024. aastal koolitati üle 1500 inimese ning ennetusüritused jõudsid rohkem kui 5000 inimeseni. Ühing korraldab Pirita Mereohutuspäeva, osaleb aktiivselt Tallinna Merepäevadel ning veab eest rahvusvahelist veeohutusprogrammi noortele. Samuti paistab ühing silma päästevõimekuse arendamisega püüdes leida uusi lahendusi ja koostöövõimalusi.

Watergratt on ka tunnustatud merenduskultuuri edendaja – 2024. aastal pälviti Kliimaministeeriumilt vastav tiitel, esmakordselt vabatahtliku merepäästeühinguna. Samal aastal tähistati ka organisatsiooni 10. sünnipäeva.

Oma pühendumuse, tulemuslikkuse ja kogukonnakeskse lähenemisega väärib Watergratt Pirita MTÜ kahtlemata 2024. aasta vabatahtliku merepäästeühingu tiitlit.

AASTA VABATAHTLIKE TOETAJAD

Vabatahtlike päästjate toetaja aunimetuse said:

• Indrek Reisenbuk, Tiit Nilson ja Priit Nilson kes toetasid oma ettevõtega ja eraisikutena Pala vabatahtliku päästekomando ehitust.
• Rae Vallavalitsus, kes toetas Rae vabatahtlikku päästekomandot. Rae vallavalitsus on pikki aastaid toetanud nii rahaliselt kui hoonete kasutusõigusega vallas tegutsevaid vabatahtlikke päästjaid, luues sel moel Rae vabatahtlikule päästekomandole stabiilsust ja toetades püsivalt vabatahtlikku tegevust ja ohutuskultuuri arendamist. 2024 oli Rae vabatahtlikele päästjatele eriline aasta, sest peale kutseliste päästjate kolimist Jüri komando hoonesse, andis Rae vald kutselistelt päästjatelt vabanenud päästehoone Rae vabatahtlike päästjate kasutusse ja muutis päästehoone olme ja töötingimused varasemaga võrreldes kvalitatiivselt oluliselt paremaks. Uus päästehoone võimaldab vabatahtlikel päästjatel paremini panustada ka elanikkonnakaitse alastesse tegevustesse ja loob tingimused piirkonna kerksuskeskuse rajamiseks.
• Ülar Sarapuu, kes toetas Luhamaa vabatahtlikke päästjaid, päästehoone ehitusel. Ü.Sarapuu on aktiivne kogukonna liige Luhamaa piirkonnas. Luhamaa vabatahtlike  pritsikuuri ehituse sisetöödel, eriti meeskonnaruumide valmimist oli ta nõus rahaliselt toetama. Aktiivse kogukonna liikmena, tunneb ta väga hästi kui oluline on vabatahtlike töö kaugel eestimaa kagunurgas.
• Tammer OÜ, kes toetas Päästeliidu vabatahtlikke päästjaid. Tammer OÜ on Baltimaade suurim metallustetootja ja Päästeliidu pikaajaline toetaja. Tammeri juhtkond on pidanud oluliseks olla toeks vabatahtlikele päästjatele nii materiaalselt, kui oma ruumide kasutamiseks andmisega. Tammeri Akadeemia nime kandvas õppekeskuses on saanud paljud vabatahtlikud päästjad osaleda erinevatel koolitustel. Vabatahtlikel päästjatel on võimalus teha katseid spetsiaalsel sissemurdmiskatsete pingil, mis aitab päästjaid kriisi situatsioonides uste avamiseks ette valmistada. Tammer OÜ erineb ka teistest toetajatest selle poolest, et nad ise tunnevad siiralt huvi vabatahtlike käekäigu vastu ning soovivad ka ise oma töötajatega panustada siseturvalisusesse.

Abipolitseinike toetaja (Eesti Abipolitseinike Kogu ja Põhja prefektuuri abipolitseinike toetaja) aunimetuse sai: RGB Baltic OÜ

RGB Baltic OÜ-le on juba üle viie aasta aktiivselt, järjepidevalt ja pühendumusega toetanud abipolitseinike tegevust. RGB Baltic OÜ panus on olnud märkimisväärne – nende toel on igal aastal saanud toimuda Põhja prefektuuris abipolitseinike tänuüritused ning uute liikmete pidulikud vastuvõtud. Ettevõte on pakkunud sündmuste õnnestumiseks vajalikku tehnilist tuge ja praktilist abi, mille tulemusel on kõik üritused professionaalselt ja väärikalt läbi viidud. Lisaks eeltoodule on RGB Baltic OÜ aastaid toetanud ka MTÜ Eesti Abipolitseinike Kogu abipolitseinike suvepäevade läbiviimisel. RGB Baltic OÜ-d iseloomustab siiras soov panustada ühiskonna turvalisusesse ning vabatahtliku tegevuse väärtustamisse.

AASTA UUENDAJA JA AASTA VABATAHTLIKE TUGISAMMAS

Aasta uuendaja aunimetuse sai Indrek Siitan (abipolitseinik)

Indrek Siitan, kes on  pika staažiga abipolitseinik, on vabatahtlikult loonud ja arendanud digilahenduse, mis on muutnud patrulltöö kiiremaks, lihtsamaks ja kättesaadavamaks kogu Eestis. Valminud on töövahend, mida kasutavad abipolitseinikud, politseinikud ja kadetid nii patrullautodes, piiripunktides kui ka e-politsei töölaual. Lahenduse koondab kogu vajaliku info ühte kohta – olulised telefoninumbrid, juhendid, migratsioonikalkulaator, registrid jms – ning on PIN-koodiga turvatud. Indrek täiendab rakendust pidevalt, reageerides kasutajate tagasisidele. Tegu on praktilise lahendusega, mis sündis otse „põllult“ – päris töö vajadusest –, ja mille mõju ulatub Narvast Saaremaani. See on silmapaistev algatus, mis toetab kogu organisatsiooni ning väärib tunnustust kui eeskujulik, tulevikku suunatud uuendus.

Aasta vabatahtlike tugisamba aunimetuse sai  Anu-Signe Parviainen (PPA)

Anu-Signe Parviainen töötab Põhja prefektuuri piirivalvebüroos Tallinna piiripunktis eksperdina. Tema pühendumus abipolitseinike toetamisel on olnud hindamatu juba alates Tallinna Lennujaama abipolitseinike rühma loomisest 2016. aastal. Aastate jooksul on Anu-Signe olnud pidev tugi nii rühmajuhtidele kui ka abipolitseinikele, asendades korduvalt rühmajuhte ja toetades uusi liikmeid oma teadmiste ja kogemustega. Ta aitab igapäevaselt koordineerida abipolitseinike kaasamist piiripunkti töösse ning suhtleb nendega vahetult ja hoolivalt. Tema kaudu jõuab oluline info õigel ajal õigete inimesteni ning just tema algatusel on paljud abipolitseinikud leidnud endale tähendusrikka koha piiripunkti töös.

Anu-Signe paistab silma erilise empaatia ja koostöövalmidusega. Ta kuulab, toetab ja otsib lahendusi – olgu tegemist isiklike murede või töökorralduslike küsimustega. Ta loob turvalise keskkonna, kuhu tullakse rõõmuga ning kust lahkutakse tugevamana. Tema oskus näha inimest ning pakkuda tuge ka oma põhitöö kõrvalt teeb temast tõelise tugisamba kogu vabatahtlike võrgustikule. Anu-Signe ei ole pelgalt politseiametnik – ta on inimene, kes oma sooja suhtumise ja pühendumusega muudab piiripunkti töökeskkonna inimlikumaks ja tugevamaks. Tema panus väärib siirast tunnustust.

Aasta vabatahtlik päästekomando - Saue Vabatahtlik Tuletõrjeühing MTÜ

Saue Vabatahtlik Tuletõrjeühing MTÜ on väga noor, kuid tegus. Aastast 2022 tegutsev 26 vabatahtliku päästjaga MTÜ panustas möödunud aastal 3214 valvetunniga kutselistes päästekomandodes ja reageeris 221 väljakutsele. Lisaks viiakse läbi koolitusi ja ennetustegevusi – koolitatakse noori ja tehakse kodukülastusi ja ollakse valmis tulema kogukonnale appi kriisides. Koostöös Saue vallaga plaanitakse vabatahtlikele rajada uut komandohoonet.

Aasta abipolitseinike rühm – Jõhvi politseijaoskonna abipolitseinike rühm

Politsei- ja Piirivalveameti Jõhvi politseijaoskonna abipolitseinike 53-liikmeline rühm panustab aktiivselt ja mitmekülgselt turvalisuse tagamisse. Osaledes muuhulgas Virumaa pääste- ja Sisekaitseakadeemia laagrite läbiviimisel ning uute abipolitseinike värbamisel. Jõhvi rühma abipolitseinikud aitavad tugevdada politsei ja kogukonna suhteid ning suurendavad politsei kättesaadavust erinevate olukordade lahendamisel. Nende pühendumus teenib austust ning nende panus politseitöösse aitab luua turvalisemat keskkonda.

Aasta parim naabrivalve piirkond - Obinitsa Naabrivalve sektor

2022. aasta lõpus loodud Obinitsa Naabrivalve sektorisse kuulub  28 majapidamist, mille hulgas on ka Setomaa Muuseumid. Ühiselt on aidatud leida kodust lahkud last, jaganud infot piirivalvele võimalike illegaalselt riiki sisenejate osas, takistatud hulkuvate koerte rünnakuid, panustanud heakorda ja tuleohutuse tagamisse. Sektoris toimuvad regulaarselt õppepäevad, koolitused ja infopäevad. Sektor on osalenud ja aidanud korraldada ka vabariigi aastapäeva tähistamisele pühendatud paraadil Obinitsas.

Aasta parim vabatahtlik merepäästeühing - Hiiumaa Vabatahtlik Merepääste Selts

2011. aastal loodud Hiiumaa Vabatahtlik Merepääste Seltsi kuulub 27 merepäästjat.  Silma paistab ühing oma mitmekülgse tegevusega kodusaarel ja seda ümbritseval merel turvalisuse loomisel. Lisaks valmisolekule tõtata appi merel hätta sattunutele panustavad seltsi liikmed erinevatel viisidel kogukonna harimisele läbi ennetustöö ja koolituste kaudu rannarahvale vajalike oskuste jagamise. Koostööpartner PPA toob välja ühingu aktiivse osalemise igal aastal toimuva merepäästevõistluse korraldusmeeskonnas ja kokkulepitust kiirema reageerimise merepäästesündmustele. 

AASTA VABATAHTLIKE TOETAJAD

Vabatahtlike päästjate toetaja aunimetuse said:

• Jõelähtme vald ehitas 2024.aastal avatud Kostivere Vabatahtlike päästjate ja Noortekeskuse hoone, mida kasutatakse ka valla kerksuskeskusena. Jõelähtme vallas  toimib edukalt elanikkonnakaitse selts ja selle eestvedamisel ka valla elanikkonnakaitse komisjon.
• Elva vald on aastaid toetanud vabatahtliku päästeteenuse arengut piirkonnas. 2024. aastal alanud Rõngu Vabatahtliku Päästeseltsi uue depoohoone ehitus, sai võimalikuks vaid täna Elva valla toele.
• Andres Puusepp- on Põhja päästekeskuses tegutsev vabatahtlik päästja, kes Lisaks aktiivsele valves käimisele panustab hulgaliselt aega ning energiat ka vabatahlikkuse populariseerimisse laiemalt. Oma igapäeva tööga jõuab ta paljude raadiokuulajateni, mistõttu tema tugevus kajastada kutseliste ja vabatahtlike tegevust. Andrese innustav kaasamine on suure väärtusega uute vabatahtlike päästjate värbamisel ja ühtse päästevõrgustiku tutvustamisel. Andrese eestvedamisel on loodud Nõmme vabatahtlik päästeselts, kuhu on koondunud vabatahtlikud päästjad,.
• Vabatahtlike merepäästjate toetaja aunimetuse sai Jaan Manitski, kes juba 10 aastat Viinistu kunstisadamas baseeruva Pärispea Vabatahtlike Päästeseltsi toetaja. Sadama omanikuna võimaldab ta merepäästjatel tasuta kasutada nii sadamat kui sadamas olevaid hooneid. Jaan Manitski on kodukoha entusiast, kes väsimatult edendab kohalikku merekultuuri ja samal ajal hoolitseb läbi vabatahtlike merepäästjate toetamise ka merekultuuri nautijate turvalisuse eest.

Vabatahtlike päästjate ja merepäästjate toetaja aunimetuse said

• ERGO Insurance SE-  vabatahtlikud päästjad ja merepäästjad on esile tõstnud ERGO kindlustuse olulist rolli vabatahtlikele päästjatele õnnetusjuhtumikindlustuse pakkumisel. Juba teist aastat järjest on ERGO olnud toetav partner vabatahtlike päästjate ja merepäästjate esindusorganisatsioonile Päästeliidule ja selle liikmetele, tagades vabatahtlikele vajaliku kindlustunde ja turvatunde nende igapäevatöös.
• Kuku Raadio „Kuku pärastlõuna“- Üks olulisemaid osasid vabatahtlike valdkonna arengus on kaasata laiemat üldsust, mille puhul on võrreldamatu panuse andnud Kuku Pärastlõuna meeskond. Kukus mõistetakse vabatahtlike maa- ja merepäästjate olulisust, mistõttu on vabatahtlik pääste ja merepääste Kuku raadios alati teretulnud. Kogu Kuku Pärastlõuna meeskond väärib tunnustust.

AASTA UUENDAJA JA AASTA VABATAHTLIKE TUGISAMMAS

Aasta uuendaja aunimetuse sai Hendrik Veenpere Päästeametist.

Hendrik on Ohutusportaal.ee eestvedaja ja arendaja ning lõi sinna veebipõhise vabatahtliku taotluse vormi. Ohutusportaali vabatahtliku päästja taotluse vorm on oluliselt kergendanud uute vabatahtlike taotluste vastuvõtmist ja muutnud vabatahtlike valdkonna asjaajamist efektiivsemaks.

Aasta vabatahtlike tugisamba aunimetuse sai Gert Teder.

Gert Teder on Päästeameti välijuht ja ekspert kriiside juhtimises. Lisaks on Gert aktiivne vabatahtliku pääste arendaja ning on toetanud vabatahtlike päästjate ja merepäästjate esindusorganisatsiooni Päästeliidu tehnilise pääste üksuse loomist, olles oma kogemusega selle algatusgrupi olulisim liige.

Gert on panustanud märkimisväärselt vabatahtlike koolitamisse. Tema abiga on saanud üle 150 Päästeliitu kuuluva vabatahtliku päästja uusi oskusi. Lisaks on ta elustamisaparaadi projekti „AED igasse vabatahtlikusse päästekomandosse" kaasinitsiaator.

Aasta vabatahtlik päästekomando - Kehtna vabatahtlik päästekomando

Kehtna vabatahtlikud on pika ajalooga päästekomando tehnoparki viimastel aastatel jõudsalt uuendanud ja saatnud päästeauto ka Ukraina rindele. Komando liikmed panustavad vabatahtlikuna aastas lausa 200 päeval ja pakuvad piirkonnale nii kiiret reageerimist päästesündmustel kui ka suur panust ennetustöösse.

Aasta abipolitseinike rühm – Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna abipolitseinike rühm

Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonnas on 134 liikmega vabatahtlike rühm, kus panustatakse aastas ligi 18 000 töötundi. Tegemist on Politsei- ja Piirivalveameti suurima abipolitseinike rühmaga ning sealsed vabatahtlikud parandavad oma valmisolekut järjepidevalt ka enda initsiatiivil. Liikmed veavad eest paljusid teemapõhiseid gruppe ning aitavad iseseisva pädevusega tagada turvalisust nii Tallinnas kui Harjumaal.

Aasta parim naabrivalve piirkond - Teenuse küla naabrivalvepiirkond

Raplamaa Teenuse külas on aktiivne naabrivalvepiirkond, kus tihedalt suhtlev kogukond tagab üheskoos küla igapäevaelu turvalisuse ja üheskoos ollakse valmis tegutsema ka suuremate kriiside korral. Nad on tõeliseks eeskujuks tervele Eestile nii kriisideks valmistumisel kui kogukonna suhtluse ülevalhoidmisega.

Aasta parim vabatahtlik merepäästeühing - Pärispea Vabatahtlike Päästeselts

Pärispea vabatahtlikud on kogukonnas olulised veeohutuse teadlikkuse tõstjad. Nad on väga pädevad, motiveeritud ja õpihimulised merepäästjad, kes koolitavad ka teisi merelisi. 

Aasta vabatahtlike toetajad

Vabatahtlike toetaja aunimetuse sai Eesti Töötukassa abipolitiseinike tegevuse teadvustamise, soosimise ja toetamise eest nii oma personali kui ka klientide seas.

Vabatahtlike toetaja aunimetuse sai Põlva Vallavalitsus abipolitseinike töö toetamise, aktiivse üritustele kaasamise ning abipolitseinike panuse tunnustamise eest.

aasta vabatahtlike tugisammas

Aasta vabatahtlike tugisamba aunimetuse sai Irina Lukjanovitš, Häirekeskusest. Ta on olnud Häirekeskuse vabatahtlikele tark sõber, kes märkab, hoolib ja toetab kõiki valdkonna vabatahtlikke. Kuna vabatahtlike kaasamine on sageli lühikese ette teatamisega ja tööle asudes tuleb kiiresti ennast kurssi viia uue infoga siis osakb Irina olla kõigile toeks ja abiks. Tal on positiivne ja avatud meel ning valmisolek uutes olukordades alati lahendusi leida. Tema panus Häirekeskuse vabatahtlike kaasamisel ja hoidmisel on suure väärtusega, seda enam, et vabatahtlikega toimetamine ei ole olnud tema põhitöö. 

Aasta vabatahtlike tugisamba aunimetuse sai Katrin Link, Politsei-ja Piirivalveametist. Tema panust vabatahtlike toetamisel on märganud nii kolleegid politseist kui abipolitseinikud ise. Ta on lahendustele keskendunud inimene, kes suhtub oma töösse suure pühendumisega. Ta on oma südameasjaks võtnud selle, et abipolitseinikud oleks koolitatud, riietatud ja varustatud parimal võimalikul moel. Ta on alati abiks abipolitseinikele, kolleegidele ja Siseministeeriumile. Ta teeb oma tööd hingega, pakub ideid ja aitab neid teostada.

Aasta vabatahtlik päästekomando - Palivere vabatahtlik päästekomando

Aasta vabatahtliku päästekomando aunimetuse sai Palivere vabatahtlik päästekomando, mis on viimastel aastatel silma paistnud suure arengu ja panuse tõttu kogukonna turvalisemaks muutmisele. 2021 aastal valmis liikmete ühisel pingutusel ja mitmete projektide toel uus kaasaegne päästekomando hoone, soetati Sloveeniast kõrgendatud läbivusega maastikukustutusauto ja värvatud on uusi komandoliikmeid. Kogukonna turvalisusesse panustab komando väga aktiivse ennetus- ja teavitustegevusega.

Aasta abipolitseinike rühm – Põhja prefektuuri operatiivkeskuse abipolitseinike rühm

Aasta abipolitseinike rühm on  Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivkeskuse abipolitseinike rühm, mille 62 liiget on kahe aasta jooksul panustanud enam kui 26 720 tundi patrullis, piirkonnatöös kui ka erinevatel politseioperatsioonidel ning taganud turvalisust avalikel üritustel.

Aasta parim naabrivalve piirkond - Hara naabrivalve piirkond

Aasta parimaks naabrivalvepiirkonnaks tunnistati Hara naabrivalve piirkond, mis on juba 12 aastat olnud eeskujulik naabrivalve piirkond, kus kogukond süsteemselt ja regulaarselt panustab turvalisuse tagamisse kodukohas.

Aasta parim vabatahtlik merepäästeühing - MTÜ Toila Merepääste

Aasta vabatahtliku merepäästeühingu aunimetuse sai MTÜ Toila Merepääste, mis merehädaliste abistamise kõrval korraldab üritusi tuues sellega inimesi sadamasse ning kogukonna kaasabil soetati hiljuti ka uus merepäästekaater.

Aasta vabatahtlike toetajad

Vabatahtlike päästjate toetaja aunimetuse sai Põhja-Pärnumaa vald (MTÜ Pärnu-Jaagupi Tuletõrjeseltsi toetamise eest) ja Vinni vallavanem Rauno Võrno (MTÜ Roela Tuletõrje Selts toetamise eest).

Vabatahtlike merepäästjate toetaja aunimetuse sai Gert Tartlan, kes sai tunnustuse MTÜ Toila Merepääste toetamise eest ja Ruhnu vald MTÜ Saaremaa Vabatahtliku Merepääste Seltsi Ruhnu merepäästeüksuse toetamise eest.

Aasta abipolitseinike toetaja on Põhja-Sakala vald Viljandimaa abipolitseinike toetamise eest. Vabatahtlike päästjate, merepäästjate ja abipolitsenike toetaja aunimetuse sai Saaremaa vald Saaremaa vabatahtlike merepäästjate, päästjate ja abipolitseinike toetamise eest. 

Uued kategooriad! Aasta uuendaja ja aasta vabatahtlike tugisammas

Aasta uuendaja aunimetuse sai Leena Pukk Politsei- ja Piirivalveametis abipolitseinike motivatsiooni- ja mentorlussüsteemi arendamise eest.

Aasta vabatahtlike tugisamba aunimetuse sai Lauri Lindoja silmapaistva panuse eest päästeala vabatahtlike kaasamisel ja toetamisel.

Erilised tänud

Hõbeteenetermärgi sai Rait Killandi, kes on andnud olulise panuse Eesti siseturvalisuse arengusse ning on ise aktiivne oma kogukonna turvalisuse loojana Kaberneeme komandos.

Siseministeeriumi tänukirjaga tunnustas siseminister MTÜ-d Päästeliit nende märkimisväärse panuse eest Ukraina päästjate toetamisel.

Aasta vabatahtlik päästekomando – MTÜ Lokuta Vabatahtlik Tuletõrje Selts

Aasta vabatahtlikuks päästekomandoks tunnistati MTÜ Lokuta Vabatahtlik Tuletõrje Selts. Tegemist on väga aktiivse vabatahtlike päästjate seltsiga, kelle ridadesse kuulub nii mehi kui ka naisi. Selts tegeleb aktiivselt ennetustööga ja on igati võrdväärne partner kutselistele päästjatele. Järelkasvu kindlustamiseks ja noortele vaba aja võimaluste pakkumiseks korraldab selts ka noorpäästjate ringi. 2020. aastal oli Lokuta Vabatahtlik Tuletõrje Selts valmis õnnetustele reageerima kõigil kalendripäevadel ja välja sõideti kokku 25 päästesündmusele.

Aasta abipolitseinike rühm – Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga rühm

Aasta abipolitseinike rühmaks nimetati Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga rühm. Valga abipolitseinike rühm on teinud 2020. aastal märkimisväärse arenguhüppe. Avardunud on abipolitseinike kaasamise valdkonnad ja viisid. Tunnustust väärib abipolitseinike panus koroonapatrullidesse nii riigipiiril kui ka avaliku korra tagamisel kogukondades. Kevadises eriolukorras aitasid piiripatrullis olnud Valga rühma abipolitseinikud avastada ja kinni pidada salakaubavedajad. Aasta jooksul lisandus ka kuus iseseisva pädevusega abipolitseinikku. Valga abipolitseinike ja rühmajuhi tõhusa värbamistöö tulemusena liitus 2020. aastal 19 uut abipolitseinikku, kes on valdavalt alla 30-aastased noored. Valga abipolitseinike eeskuju näitab, et ka ääremaa väikestes kohtades on võimalik aktiivseid noori kaasata, noored usaldavad politseid ja tahavad vabatahtlikena isiklikult suurendada oma kogukondade turvalisust.

Aasta naabrivalvepiirkond – Uuesalu naabrivalve sektor

Aasta naabrivalvepiirkonna aunimetuse pälvis Uuesalu naabrivalve sektor. Uuesalu naabrivalve sektor on Eesti suurim aktiivne naabrivalve sektor. Naabrivalve toimib Uuesalus väga hästi juba kümme aastat: kuigi küla on kasvanud lühikese ajaga väga palju ja elanike arv on suurenenud mõne aastaga paarisajalt tuhandeni, on naabrivalve sektor pidanud küla kasvuga edukalt sammu ja sektori vanem Veronika Isberg teinud naabrivalve teavitustööd suure südamega. Naabrivalve on leidnud kohalikud tänavaesindajad, kes hoiavad oma tänavate elanikke toimuvaga kursis ning aitavad probleeme vajaduse korral lahendada ja ennetada. Naabrivalve sektori vanema Veronika eestvedamisel viidi 2020. aastal ellu ka kogu Rae valla turvalisust märgatavalt soodustav kaameravalve projekt, millega paigaldati turvakaamerad avalikele teedele Uuesalu külla ja anti pilt üle politseile. Uuesalu külas ei mõelda üksnes omadele, vaid ka naabritele, et omad oleksid üle õue ka naaberkülades ja kõigil oleks koos turvalisem elada nii Rae vallas kui ka külgnevates valdades.

Aasta vabatahtlik merepäästeühing – MTÜ Hanila Tuletõrje Selts

Aasta vabatahtlik merepäästeühing oli MTÜ Hanila Tuletõrje Selts. Kuigi seltsi nime järgi võiks arvata, et see tegeleb vaid tuletõrje ja -ohutusega, on viimastel aastatel jõudsasti arenenud ka seltsi merepäästeüksus ja -võimekus. Järk-järgult on seltsis kasvanud nii tunnustatud vabatahtlike merepäästjate arv kui ka merepäästevahendite hulk. Merepäästesündmustele reageerimise võimekuse loomise kõrval panustab selts ka mereohutuse ennetustegevusse. Kohal ollakse kõikidel kohaliku kogukonna korraldatud üritustel, aga käiakse kodukohast kaugemalgi, kus saab mereohutust propageerida. Hanila Tuletõrje Seltsi vabatahtlikud merepäästjad osalevad alati aktiivselt kõikidel tegevuspiirkonna õppustel. Samuti on nad ise koolituste ja treeningute eestvedajad ja korraldajad, kaasates kõiki kohalikke koostööpartnereid, sh riiklikke merepäästeüksuseid ja teisi vabatahtlikke merepäästeühinguid.

Tänukirjaga tunnustati vabatahtlust toetavat Naiskodukaitset

Naiskodukaitse on pühendunud lisaks otsesele sõjalisele riigikaitsele suures osas elanikkonnakaitsele. Naiskodukaitse on organisatsioonina märkimisväärselt panustanud siseturvalisuse valdkonda: koostööleping on sõlmitud Häirekeskusega, et teenindada infotelefoni 1247 (ca 80 naiskodukaitsjat on just seda ülesannet täitnud). Kokkulepped on sõlmitud elanikkonna ulatusliku evakuatsiooni korral evakuatsioonipunktide töö tegemiseks. Naiskodukaitse on loonud mobiilirakenduse „Ole valmis!“. On märkimisväärne, et peamiselt vabatahtlike jõul toimiv organisatsioon on suutnud luua tehniliselt toimiva ja sisult professionaalse riskikommunikatsiooni platvormi. Lisaks on Naiskodukaitse töötanud elanikkonnakaitse valdkonnas välja ohutushoiu kursuse.

Aasta siseturvalisuse vabatahtlike toetajad

Vabatahtlike toetaja aunimetusega tunnustati neid, kes on andnud vabatahtlikele kasutamiseks ruume ja tehnikat, aidanud korraldada õppusi ning toetanud vabatahtlike tööd rahaliselt või oma ajaga. Vabatahtlike päästjate toetaja aunimetuse pälvis OÜ Warmeston, vabatahtlike päästjate ja merepäästjate toetaja aunimetus läks Jõelähtme Vallavalitsusele ning vabatahtlike merepäästjate toetajaks nimetati AS Respo Haagised.
 

Aasta parim vabatahtlike päästerühm - MTÜ Pärnu-Jaagupi Tuletõrjeselts

Parimaks vabatahtlikuks päästekomandoks tunnistati MTÜ Pärnu-Jaagupi Tuletõrjeselts, kelle eesmärk on pakkuda 24/7 maksimaalselt head päästeteenust. Seltsi liikmed tegelevad lisaks päästetöödel osalemisele nii tuletõrjespordi kui kultuurielu arendamisega. Näiteks rajasid Pärnu-Jaagupi vabatahtlikud päästjad LEADER-programmi toel alevisse kultuuri- ja spordipargi ning nende päästekomando on koht, kuhu kohalikud elanikud saavad hädaolukorras abi saamiseks alati pöörduda. Just nemad korraldasid eelmisel aastal palju positiivset tähelepanu saanud Vabatahtlike Päästjate 18. Foorumi. Nad on koostööaltid ja innovaatilised partnerid, kelle ideed saavad alati teoks.

Aasta parim vabatahtlik merepäästeühing - MTÜ Jaagupi Vabatahtlik Merepääste

Parim vabatahtlik merepäästeühing on MTÜ Jaagupi Vabatahtlik Merepääste, mis tegutseb pika ajalooga rannakalurite tööpiirkonnas Häädemeestel, Pärnumaal. Jaagupi vabatahtlikud merepäästjad on algusest peale võtnud suuna kohaliku kogukonna veeohutuse tagamisele pannes reageerimisvõimekuse arendamise kõrval suurt rõhku ka ennetustegevusele. Näiteks õpetasid nad Häädemeeste valla kooliõpilastele jääaugust pääsemist ning korraldasid ennetuspäeva, kus andsid mereohutusalaseid teadmisi 25-le Eesti haridusasutusele. Jaagupi vabatahtlikud merepäästjad on tugev ja elujõuline koostööpartner nii kohalikul tasandil kui üle Eesti.

Aasta parim abipolitseinike rühm - Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna abipolitseinike rühm

Aasta abipolitseinike rühma aunimetuse sai Politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna abipolitseinike rühm. Tegemist on silmapaistva abipolitseinike rühmaga, mis oma väiksusest hoolimata osaleb edukalt nii patrull- kui ennetustegevuses. Näiteks suutsid nad eelmisel aastal teha ennetustööd 6 korda suuremas mahus kui üle-eelmisel aastal ning nende panus Narva elanike turvalisuse tagamisel on märkimisväärne. Narva abipolitseinikud on alati abivalmid, koostöö nendega on olnud lihtne ja meeldiv.

Aasta siseturvalisuse vabatahtlike toetajad

Vabatahtlike toetaja aunimetusega tunnustati neid, kes on andnud vabatahtlikele kasutamiseks ruume ja tehnikat, aidanud läbi viia õppusi, panustanud vabatahtlike töösse rahaliselt või oma isikliku ajaga. Vabatahtlike päästjate toetaja aunimetuse said OÜ Vikingmodum Ida-Virumaalt, OÜ Gotrack Tallinnast, OÜ Paistevälja Järvamaalt, G4S Tallinnast ja Kuusalu vallavalitsus Harjumaalt. Vabatahtlike päästjate toetaja tänukirjaga tunnustati AS Pajo Pärnumaalt. Vabatahtlike merepäästjate toetaja aunimetuse pälvis AS Viking Life-Saving Equipment Estonia Tallinnast. Abipolitseinike toetaja aunimetusega tunnustati Kiili vallavalitsust ja Saue vallavalitsust Harjumaalt ning MTÜ-d Turvaline Võrumaa.

Aasta parim vabatahtlike päästerühm  - Leisi vabatahtlik päästekomando

Neid iseloomustab aktiivne ennetustöö ja noorte kaasamine. Leisi komando tegeleb päästetöödest tulekustutuse, veeveo, metsakustutuse ja liiklusavariide lahendamisega. Ennetuses nõustatakse kodusid ning korraldatakse ja osaletakse erinevatel üritustel päästevaldkonna ohutussõnumite esiletoomisega. Kohalike koolilaste seas on populaarsust kogunud ka Leisi vabatahtlike korraldatav päästering. Leisi vabatahtliku päästekomando liikmed räägivad alati aktiivselt kaasa vabatahtlike päästekomandode kaasamise arendamises, s.h osalevad erinevates pilootprojektides. Näiteks on Leisi vabatahtlik päästekomando väljendanud soovi arendama suitsusukeldumise võimekust oma kogukonnas.

Aasta parim vabatahtlik merepäästeühing - MTÜ Salmistu Paadimees

Parim vabatahtlik merepäästeühing on MTÜ Salmistu Paadimees, mille liikmed on aja jooksul abistanud paljusid merel hätta jäänuid. Eelmine aasta oli Salmistu vabatahtlikele väga tegus: kokku oli üheksa merepääste sündmust, millele Salmistu ühing reageeris. Muu hulgas õnnestus 9. augustil kolmetunnise päästesündmuse kõigus päästa kolm inimest ja kaks purjepaati. Näiteks Rohusi saare lähedal oli hobikatamaraan kahe inimesega pardal ümber läinud ja sidevahendeid inimestel ei olnud. Tänu Salmistu vabatahtlikele lõppes kõik hästi. Aastate jooksul on Salmistu Paadimehel õnnestunud erinevate projektidega suunata üle 30 000 euro Kolga lahe merepäästevõimekuse parandamisse.

Aasta parim abipolitseinike rühm - Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna abipolitseinike rühm

Tegemist on silmapaistva abipolitseinike rühmaga, mis osaleb aktiivselt nii ennetustöös, patrulltegevuses kui ka piiri- ja migratsioonijärelevalve tegevustes. Kesklinna politseijaoskond ei ole oma tööterritooriumilt küll kõige suurem, kuid töö intensiivsuselt ollakse tipus, et Tallinna elanikud ja külastajad saaksid end turvaliselt tunda. Politseitöö paneb abipolitseinikel niimoodi silma särama, et viis inimeste sealsest rühmast astus mullu kutseliste politseinike ridadesse. Rühma kuulub 69 abipolitseinikku ja möödunud aastal panustati pealinna turvalisusesse üle 12 000 tunniga, muu hulgas panustas üks abipolitseinikest lausa enam kui 1000 tunniga. Nende panus ennetus- ja piirkonnatöösse kasvas mullu ligi viis korda.

Aasta siseturvalisuse vabatahtlike toetajad

Tunnustuse pälvisid Eesti Spaaliit vabatahtlike päästjate tugisüsteemi panustamise eest, OÜ Estonia Oisu vabatahtliku päästekomando toetamise eest ja Väätsa Agro AS Väätsa vabatahtliku päästekomando toetamise eest. Vabatahtlike merepäästjate toetaja aunimetuse pälvis PRO Marine Trade OÜ kampaania korraldamise eest vabatahtliku merepääste toetuseks. Sama aunimetuse Jaagupi vabatahtliku merepääste toetamise eest pälvis Rannaniidu OÜ Lepanina hotell. AS Mistra-Autex sai vabatahtlike päästjate ja merepäästjate toetaja aunimetuse suurima eraalgatusliku toetuse eest 2018. aastal. Abipolitseinike toetaja aunimetusega tunnustati Tartu ja Elva valdasid Tartumaa abipolitseinike tegevuse toetamise eest ning Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja Lõuna-Eesti abipolitseinike tegevuse toetamise eest.

Aasta parim vabatahtlike päästerühm  - Kambja vabatahtlik päästekomando

Neid iseloomustab pikaajaline ja pühendunud töö turvalisuse tõstmisel kogukonnas.  Nad on alati valmis osalema kogukonna turvalisust puudutavates ettevõtmistes – olgu selleks evakuatsiooniõppus kohalikus hoolekandeasutuses, kodunõustamised või veeohutuspüstakute olukorra kontrollimine. Plaani on võetud ka regulaarse päästeala noorteringi käimalükkamine. Samuti on nad suureks abiks maakondliku laste ohutuslaagri läbiviimisel. Igapäevases valmisolekus on 2 päästeautot ja 2 päästjat, kelle väljasõit toimub kuni 10 minutiga. 2017. aastal reageerisid nad 25 väljakutsele ja tegid 71 kodunõustamist.

Aasta parim abipolitseinike rühm -  Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Kagu politseijaoskonna Võru abipolitseinike rühm

„Imetlusväärne!“ kirjutas meile selle rühma esitaja nende iseloomustamiseks. „Kuigi Lõuna prefektuuris toimetab 11 abipolitseiniku rühma, siis ligi 50% prefektuuri piirkondliku politseitöö kaasamistundidest on „paugutanud“ just nemad,“ jätkas esitaja. Tegemist on tõepoolest silmapaistva abipolitseinike rühmaga, mida iseloomustab suur panus ennetustöösse, noorte liikmete lisandumine ja kaasalöömine piirivalvelises tegevuses. Võrumaa koolides on nad noortele ratturitele rääkinud sellest, kuidas turvaliselt liigelda. Samuti on nad koolide ümbruses viinud läbi aktsiooni „Helkuriga sõbraks!“.  Et neil abipolitseiniku töö tõesti silma särama paneb, näitab seegi, et kolm rühma liiget on politseiteenistusse asunud. Selle rühma 42 abipolitseinikku panustasid politseilisse tegevusse eelmisel aastal kokku 5045 tundi.

Aasta parim merepäästerühm - Lääne-Eesti Vabatahtlik Reservpäästerühm

Tegemist on ühe suurima merepäästeühinguga Eestis, mille merepäästevõimekus ulatub Nõva lahest  Virtsu sadamani. 2017. aastal osales ühing kuuel merepäästesündmusel. Kaalukam sündmus oli 30. mai õhtul, kui halvenenud ilmaolude tõttu jäid Hobulaiule tormivangi kolm inimest.  Vabatahtlikud merepäästjad aitasid nad turvaliselt kaldale. Lisaks merepäästetöödele osalevad ühingu liikmed aktiivselt  ennetustöös. Koolide jaoks töötati 2017. aastal välja jää- ja veeohutusprogramm, kus õpetati jääl, mere ääres ja merel õigesti käituma ning õnnetuse korral nii ennast kui ka kaaslast päästma. Lisaks aitavad ühingu liikmed otsida teadmata kadunud inimesi.

Aasta siseturvalisuse vabatahtlike toetajad

Täname vabatahtlike toetaja aunimetuse saanuid: Järva vald, Kadrina vald, Alfons Hakans AS, Nelja Energia AS, Auto 100 Tallinn AS ja Anne Aigro. Tänukirja vabatahtlike toetamise eest said Respo Haagised AS, Sõrandu Farm OÜ, AS Reideni Plaat, Pro Marine Trade OÜ ja IIZI Kindlustusmaakler AS.

Aasta vabatahtlik päästekomando – MTÜ Lootuse Küla Päästeselts (ehk Kibuna vabatahtlik päästekomando)

Kibuna vabatahtlik pääsekomando on 90% ajast operatiivse väljasõidu valmisolekus. Alates seltsi asutamisest 2009. aastal on toimunud üle 100 väljasõidu. Hetkel on seltsis 15 vabatahtlikku päästjat, kõik seltsi päästjad ja ennetajad on tänaseks läbinud II astme vabatahtliku päästja koolituse.
Seltsi vabatahtlikud päästjad käivad igal aastal kohalikes koolides ja vabaajaüritusel päästetehnikat ja päästeoskusi tutvustamas. 2016. aasta jooksul on läbi viidud 81 kodukülastust. Kibuna, Laitse ja Kaasiku piirkonnas asub ligi 3000 suvilakrunti, mille omanikele annab selts turvalisust tagades meelerahu.

Aasta abipolitseinike rühm – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna abipolitseinike rühm

Rühma kuulub 129 abipolitseinikku, kaks aastat tagasi, kui rühm alustas, oli abipolitseinikke 85. Selle rühma abipolitseinikud panustasid möödunud aastal politseilisse tegevusse kokku 21 744 tundi, ehk sisuliselt tegi iga päev täistööpäeva viis abipolitseinikku. Rühma abipolitseinikud tegutsevad nii arestimaja tegevustes, kinnipidamiskeskuses, valvebüroo tegemistes, samuti piirivalvebüroos ja on hea koostöö leidnud piirkonnakonstaablitega. Üleriigilisel abipolitseinike kutsemeisterlikkuse võistlustel saavutati võistkondlikud I ja II koht.

Aasta vabatahtlik merepäästeühing – Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts

Kolme aastaga on seltsist saanud 66 liikmega organisatsioon, millel on 7 merepäästevõimekust omavat allüksust. Seltsi 56 liikmel on vabatahtliku merepäästja I astme kvalifikatsioon, neist 16-l on II astme kvalifikatsioon. Möödunud aastal reageeris selts 14 sündmusele, millest üks oli mees-üle-parda sündmus. Selts teeb ennetustegevusi kohalikes lasteaedades ja koolides, näiteks viis selts 3. ja 4. klasside õpilaste seas läbi mereohutusalased tunnid "Lapsed turvaliselt merele". Samuti korraldab selts juba kolmandat korda suurõppust "Sügistorm". Selts on ka aktiivselt varustust soetanud – möödunud aastal sai Lõmala allüksus uue päästekaatri, lisaks soetati kuivülikondi, laste päästeveste ja muud varustust.

Aasta siseturvalisuse vabatahtlike toetajad

Tunnustuse pälvisid Aasukalda Priitahtlikku Päästekomandot toetanud AS Viru-Nigula Saeveski, Vahastu vabatahtlikku päästekomandot toetanud Taivo Roomann Leedi talu FIE, MTÜ-d Tõrvandi Päästeseltsi toetanud Ülenurme Vallavalitsus, MTÜ-d Tõrva Vabatahtliku Päästet toetanud Timbeco Woodhouse OÜ, MTÜ-d Misso Vabatahtlikud toetanud Võru linnavalitsus, Alansi Vabatahtlikku Päästeseltsi toetanud Fremex Grupp OÜ, Kunda Vabatahtlikku Merepäästet toetanud AS Kunda Nordic Tsement, lennujaama töötajatest abipolitseinike rühma moodustanud AS Tallinna Lennujaam ning aktiivse koostöö eest sisekaitseliste eelkutseõppe kursuste korraldamise ja panuse eest abipolitseinike ridadesse Põlva Gümnaasium.

Aasta vabatahtlik päästekomando – Rõngu Vabatahtliku Päästeseltsi vabatahtlik päästekomando

Rõngu vabatahtlik päästekomando alustas tööd juba 1998. aastal. Neil oli möödunud aastal 116 väljasõitu, mida on kaks korda enam 2014. aastal. Päästeseltsi ruumides paiknevas õppeklassis viiakse läbi täiendkoolitusi ja ennetustöö alaseid loenguid. Praeguseks on koostöös Tartu Ennetusbürooga toimimas huvialaring, millest võtavad osa erinevas vanuses noored, kelledest loodetakse tulevikus täiendust vabatahtlikele päästjatele.

Aasta abipolitseinike rühm – PPA Jõhvi politseijaoskonna abipolitseinike rühm

Jõhvi politseijaoskonna abipolitseinikud osalevad aktiivselt erinevatel üritustel, kus tutvustatakse abipolitseinike tööd ja vabatahtlike võimalusi oma kogukonna turvalisemaks muutmisel. Nad on nii kohalikul kui vabariiklikul tasandil edukalt vabatahtlikku tegevust propageerinud. Möödunud aastal panustasid Jõhvi rühma abipolitseinikud politseilisse tegevusse üle 7600 tunni ehk enam kui 960 tööpäeva jagu.

Aasta vabatahtlik merepäästeühing – Vormsi Merepääste Selts

2015. aasta vabatahtliku merepäästeühingu aunimetuse pälvis Vormsi Merepääste Selts, mille eesmärgiks on tagada navigatsioonihooajal mereohutus Lääne-Eesti saarestikus Vormsi, Hiiumaa, Haapsalu ja Noarootsi vahelisel alal. Lisaks on ühing olnud kohalikule kogukonnale toeks merekiirabi teenuse osutamisel. Selleks on seltsil lisaks paadile ka maastur, mis aitab neilt meedikuid raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse toimetada.

Aasta siseturvalisuse vabatahtlike toetajad

Tunnustuse pälvisid AS Silberauto, Sindi Linnavalitsus, Viru-Nigula Vallavalitsus, Saaremaa Vabatahtliku Merepäästeseltsi juhatuse liige Maidu Lempu, OÜ Konesko Autotarvik,  OÜ Tugev Partner Võrumaa Autokooli juhataja Raul Kell, Paide Linnavalitsus ja Tallink Grupp AS.