Siseturvalisuse arengukava 2015-2020

2014. aastal hakkas Siseministeerium paljusid partnereid kaasates koostama „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“, mis koondab ühe katuse alla siseturvalisuse poliitika kujundamise ja elluviimisega seotud teemad.

Arengukava viib ellu Riigikogu vastu võetud siseturvalisuse poliitika põhialuseid, sealhulgas „Turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015“ põhimõtteid.

„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ läheneb turvalisuse tagamisele terviklikult ning selle kohaselt tähendab turvalisus stabiilset elukeskkonda, milles on tagatud nii inimese tegelik turvalisus kui see, et inimene tunneks ennast kaitstult.

Siseturvalisuse arengukava keskendub neljale teemale
 

  • Turvalisuse tagamine on terviklik – turvalisus nõuab paljude asutuste ja inimeste ühist panust. Inimeste turvalisust ja turvatunnet ei mõjuta üksnes süütegude arv ja nende olemus. Siseturvalisus on ühiskonna stabiilsuse tagamisel oluline, mistõttu on vaja märgata ja ennetada ühiskonna stabiilsust ohustavaid tegureid. Pingestunud rahvusvahelises olukorras peab olema enam läbi mõeldud ja ette valmistatud nii hädaolukordadeks valmisolek kui ka riigi kaitsmine enne sõjaseisukorra välja kuulutamist.
  • Turvalisus algab meist endist – kuigi laialt levinud arvamus on, et turvalisuse tagamine on eeskätt korrakaitsjate ja päästjate ülesanne, kellelt oodatakse õnnetuse korral kiiret ja professionaalset sekkumist, tuleb meeles pidada, et õnnetuse korral on kahju inimeste elule, varale või loodusele juba sündinud.
  • Kõige mõistlikum on õnnetusi ennetada – igaüks saab enda turvalisust suurendada, kui parendab enda ja oma lähedaste käitumist. Oluline on kujundada õigeid hoiakuid ja märgata ohte. Igaühe üksteisest hooliv käitumine peab looma võimaluse ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suurendamiseks. Arengukava elluviimiseks on plaanis välja töötada kogukonnakeskse lähenemise mudel, mis aitab ühiselt turvalist elukeskkonda tagada.
  • Oluline on jõuda teadmistepõhiselt probleemide põhjusteni ja neid koostöös lahendada – siseturvalisuse tagamisel on oluline välja selgitada, millised on tegelikud ohutunnetuse põhjused – miks inimesed ei tunne ennast turvaliselt või käituvad ohtu arvestamata? Oluline on leida võimalused, kuidas neid põhjuseid ühiselt kõrvaldada. Turvalisuse tagamisel on oluline leida kõige tõhusamad ja nutikamad lahendused, kuidas inimressursi kõrval rakendada uuenduslikku tehnoloogiat.

Siseturvalisus 2016 - eesti keeles, inglise keeles  

"Siseturvalisuse arengukava 2015-2020" koostamisest

Vabariigi Valitsus algatas 26. juuni 2014 istungil Siseministeeriumi ettepanekul siseturvalisuse arengukava koostamise, mille käigus erinevad osapooled leppisid kokku turvalisust tõstvates tegevussuundades aastateks 2015-2020. 
Arengukava kiideti heaks valitsuse istungil 26. veebruaril 2015.

Vabariigi valitsuse heakskiitmise korraldus

Arengukava elluviimist koordineerib Siseministeerium, neid puudutavates valdkondades osalevad ka Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium ning paljud era- ja kolmanda sektori asutused.

Valikute tegemine siseturvalisuse tagamisel

Arengukava järgib korrakaitse seaduse põhimõtteid, mille kohaselt algab turvalisus igaühe vastutusest. Samal ajal on 2/3 elanikkonnast seisukohal, et elanikkonna turvalisuse eest hoolitsemine peaks jääma politsei ja kutseliste päästjate ülesandeks.

Ühiskondlik ootus on, et turvalisuse tagamiseks suurendataks reageerivat võimekust ehk politseinike ja päästjate arvu ja tehnikat, samal ajal ei ole riigil majandusliku (riigieelarve) ja demograafilise (töövõimelise elanikkonna vähenemine) olukorra tõttu võimalik neile ootustele vastu tulla.




Alati ei ole reageeriva võimekuse suurendamine tingimata ka otstarbekas, sest inimeste teadlikkus ja oskus ohtusid vältida vähendab oluliselt reageeriva võimekuse vajadust. See ressurss on Eestis suures osas veel kasutamata.

Arengukava suurimad väljakutsed ongi luua ühelt poolt paremad eeldused siseturvalisuse teenuste sihipäraseks arendamiseks (rõhk reageerimis-võimekuse kindlustamisel ja tugevdamisel) ning teiselt poolt suurendada elanike teadlikkust, kinnistada hoiakuid ja käitumist, mis aitaksid vähendada vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega ning kujundada ohutut elukeskkonda.

Iga ühiskonnaliikme panus turvalisuse tagamisse

Kõige laiem ja mõjusam meetod turvalisuse tagamiseks on iga ühiskonnaliikme panus, kes vähendab enda ja teiste riskikäitumist, ennetades ise ohte ja olles tähelepanelik oma lähedaste suhtes. Turvalisemas ühiskonnas on nii kogukondlik elu kui ka keskkond korraldatud viisil, mis vähendab kuritegevuse, sõltuvuste, vägivalla ja muude negatiivsete nähtuste tekkimist juba varakult.

Ühiskondlikud normid aitavad kaasa turvalisema elukeskkonna loomisele ja annavad koos õigusaktidega inimestele suuniseid igapäevaste ohuolukordade vältimiseks. Näiteks tuleohutuse seaduse alusel on võimalik tulekahjude arvu oluliselt vähendada. Erinevad ennetusega seotud tooted, kohustuslikest näiteks suitsuandur ja vabatahtlikest näiteks targa maja lahendused, loovad eeldused ka majandusarengu kasvuks, sest toodete arendus ja müük on erasektori huvides.

Ennetuses on oluline võrgustikupõhine lähenemine ja koostöö nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Kogukonnakeskse lähenemise elluviimiseks peavad valitsusasutused kaasama kohaliku omavalitsuse üksusi, ettevõtteid, ühiskondlikke ja muid organisatsioone ning selleks soovi avaldavaid inimesi.

Viimati uuendatud 29.10.2021