Rahvastikuregister

Rahvastikuregister on andmekogu, mis koondab Eesti kodanike, Eestis elukoha registreerinud Euroopa Liidu kodanike ja Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid. Registrit haldab ja arendab vastutava töötlejana Siseministeerium.

Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse riigile, omavalitsusele ning füüsilistele või juriidilistele isikutele pandud avalike ülesannete täitmiseks, kusjuures avaliku ülesande täitmisel peab lähtuma rahvastikuregistri põhiandmetest. Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on rahvastikuregistri andmetele juurdepääsuõigus õigustatud huvi korral.

Rahvastikuregistri andmete haldamisel ja väljastamisel juhindutakse isikuandmete kaitse nõuetest.

Rahvastikuregister sisaldab järgmisi andmeid:

  • ees- ja perekonnanimi, sünniandmed (sünniaeg ja -koht), sugu, isikukood, kodakondsus, elukoha andmed, lisa-aadressid, kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress), viibimiskoha aadress, perekonnaseis (vallaline, abielus, registreeritud kooselus*,  lesk, registreeritud kooselu lõppenud*, lahutatud, registreeritud kooselu lõpetatud*); isiku vanemate, abikaasa, registreeritud elukaaslase* ja laste andmed, sealhulgas andmed hooldusõiguse kohta; eestkoste andmed; teovõime piiramise andmed; surmaandmed (surmaaeg ja -koht); kõrgeim omandatud haridustase ja andmed rahvuse ning emakeele kohta.

Samuti kantakse rahvastikuregistrisse andmed loetletud dokumentide kohta:

  • isikut tõendav dokument; perekonnaseisudokument; kooseluleping*, andmete muutmise dokument (elukoha, lisa-aadresside, kontaktandmete, viibimiskoha aadressi, kõrgeima omandatud haridustaseme ja ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja omandatud kõrgeima haridustaseme kohta); kohtulahend; Eesti kodakondsust muutev dokument; riigis seadusliku viibimise alust tõendav dokument, isikukoodi andmist tõendav dokument, isiku teade oma andmete kohta, e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja teade e-residentsuse kohta.

Lisaks isikuandmetele sisaldab rahvastikuregister andmeid registri andmete töötlemise, näiteks registrisse kandmise aja, andmete kandja või andmete kohta päringu teinud isikute kohta.

Rahvastikuregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Kui registrisse kantud andmed kaotavad oma aktuaalsuse, näiteks muutub inimese perekonnaseis või inimene sureb, kantakse need rahvastikuregistri mitteaktuaalsete andmete hulka.

*Kooselulepingutega seotud andmeid hakati rahvastikuregistrisse kandma alates 1.10.2023 ning hiljemalt 01.01.2024 annavad notarid ja kohtud juba sõlmitud kooselulepingute, kooselulepingu lõpetamiste ja kehtetuks tunnistamiste andmed rahvastikuregistrisse (§ 25 punktid 16 ja 17). Seega kantakse andmed enne 31.12.2023 sõlmitud kooselulepingute kohta perioodil 1.10.2023 kuni 31.12.2023. Alates 01.01.2024 sõlmitavatest, lõppevatest, lõpetatavatest ja kehtetuks tunnistatavatest kooselulepingutest tulenevad andmed antakse rahvastikuregistrisse andmete loojate (notarid ja kohtud) poolt koheselt pärast vastavate dokumentide koostamist või jõustumist.

Riigi teataja: Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Rahvastikuregistri kasutajatugi

Rahvastikuregistrisse kantud andmeid kasutavad nii riigi, kohalike omavalitsuste asutused kui ka Eesti elanikud ise avalike ülesannete täitmiseks või asjaajamise lihtsustamiseks vastavalt kehtestatud seadustele ning piirangutele.

Korrektsed andmed rahvastikuregistris annavad riigile mitmesugust teavet oma kohustuste paremaks täitmiseks. Registri andmete alusel on riigil võimalik oma rahaliste vahendite paigutamist täpsemalt planeerida ja suunata arengut. Samuti tagab täpsete andmete olemasolu elanikele sujuvama asjaajamise ametiasutustega suheldes.

Seadusega ettenähtud juhtudel on rahvastikuregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus, st et kui seaduses on viidatud rahvastikuregistri andmete kasutamisele, tuleb lähtuda rahvastikuregistrisse kantud andmetest.

Täisealisel isikul on õigus pääseda juurde kõigile enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase rahvastikuregistri seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud andmetele, välja arvatud rahvastikuregistrit pidamist abistatavatele andmetele (tarkvara ja klassifikaatoritega seotud koodid, menetluse läbiviimist abistavad loendid ja skaneeritud dokumendid).

Rahvastikuregistri andmeid, sealhulgas registri väljavõtteid, väljastavad maakonnakeskuse linna- ja vallavalitsused, notarid ning Eesti välisesindused. Ainult praeguse elukoha andmeid väljastavad ka elukohajärgsed linna- ja vallavalitsused. Andmete väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu maakonnakeskuse linna- või vallavalitsuses 10 eurot, notari juures 5 eurot (lisandub notari tasu) ning Eesti välisesinduses 20 eurot. Praeguse elukoha andmeid väljastab elukohajärgne kohalik omavalitsus tasuta.

Enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate andmetega on võimalik tutvuda ja tellida rahvastikuregistri väljavõtteid ka rahvastikuregistri teenuseid koondavas iseteenindusportaalis e-rahvastikuregister. 

Lisaks väljastatakse rahvastikuregistri andmeid ruumi omanikule  temale kuuluvasse ruumi elukoha registreerinud isikute kohta. Andmetega (nimi ja isikukood) saab tasuta tutvuda e-rahvastikuregistri iseteenindusportaalis ja ruumi asukohajärgses linna- või vallavalitsuses. Maakonnakeskuse linna- või vallavalitsuses tuleb andmete väljastamise eest tasuda riigilõivu 10 eurot.

Soovides saada andmeid selle kohta, kes rahvastikuregistri kasutajatest on teinud registrisse päringuid Teie, Teie alaealiste laste või eestkostetavate kohta, on Teil võimalik:

Teile väljastatakse päringuid teinud asutuste või ettevõtete nimetused. Päringu tegemise põhjuste teadasaamiseks on Teil seejärel võimalik pöörduda päringu teinud asutuse poole.

Rahvastikuregistri andmetele on võimalik saada juurdepääsu nii avaliku ülesande täitmiseks (peamiselt riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused), kui õigustatud huvi alusel (äriühingud ja eraisikud). Andmetele juurdepääsu saamiseks tuleb esitada taotlus rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis. Kui isiku jaoks on õigustatud huvi korral andmetele juurdepääsu taotlemine ülemäära raske, võib andmetele juurdepääsu saamiseks esitada taotluse endale sobivas maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses.

Õigustatud huvi alusel andmete väljastamine rahvastikuregistrist on tasuline. Taotluse esitamisel maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele tasutakse riigilõivu õigustatud huvi korral andmete väljastamise taotluse läbivaatamise eest 15 eurot ühe isiku andmete kohta. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse väljastatavate andmete eest makstavad tasud on kehtestatud määrusega "Õigustatud huvi korral rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest volitatud töötlejale makstavad tasud".

Rahvastikuregistri andmetele on juurdepääs järgmistel viisidel:

Isikul on õigus kehtestada oma isikuandmetele ja nendega seotud andmetele juurdepääsu piirang uuringute või reklaami eesmärgil andmete töötlemiseks. Isik võib määrata ka andmetele juurdepääsu piiramise tähtaja ja selle, millistele andmetele (elukoha või viibimiskoha) juurdepääsu piiramist ta soovib.

Juurdepääsupiirangu kehtestamiseks tuleb kasutada e-teenust e-rahvastikuregistris või esitada allkirjastatud avaldus (PDF) rahvastikuregistri volitatud töötlejale SMIT-i, mis asub Tallinnas aadressil Mäealuse 2/2, 12618 Tallinn. Avaldust saab esitada kas kohapeal, posti teel või elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected]. Samuti võib avalduse esitada kohalikule omavalitsusele, kes omakorda edastab selle volitatud töötlejale.

Juurdepääsupiiranguga andmeid on õigus rahvastikuregistrist väljastada vaid avalike ülesannete täitmiseks ehk juhtudel, kui andmeid vajatakse riigile, omavalitsusele või füüsilisele või juriidilisele isikule seaduse või mõne muu õigusaktiga pandud ülesande täitmiseks.

Õigustatud huvi alusel juurdepääsupiiranguga andmeid füüsilistele ja juriidilistele isikutele ei väljastata.

Rahvastikuregistri andmete kasutamine toimub vastavalt rahvastikuregistri seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatule. Andmete kaitstust kontrollivad Andmekaitse Inspektsioon ja vastutava töötlejana Siseministeerium. Rahvastikuregistri pidamisel tagatakse isikute eraelu kaitse.

Rahvastikuregistri andmete töötlejad on kohustatud hoidma saladuses neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud rahvastikuregistri andmeid ja teavet andmete kaitsmise korralduse kohta. Saladuses hoidmise kohustus jätkub ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.

Täisealisel isikul on õigus tutvuda oma andmetega rahvastikuregistris. Alaealise lapse andmete vaatamise õigus on tema vanemal või eestkostjal, piiratud teovõimega täisealise isiku puhul eestkostjal.

Juurdepääs oma rahvastikuregistrisse kantud andmetele on võimalik e-rahvastikuregistri kaudu, identifitseerides end ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil.

Samuti võimaldab andmetele juurdepääsu maakonnakeskuse kohalik omavalitsus, notar või Eesti välisesindus isiku avalduse alusel.

Andmetest vea leidmisel on isikul võimalik sellest teada anda registri volitatud töötlejale SMIT-le (Siseministeeriumi infotehnoloogia-ja arenduskeskus), sealhulgas teavitades sellest e-rahvastikuregistri kaudu. Samuti on olenevalt andmetest leitud veast võimalik teavitada elukohajärgset kohalikku omavalitsust.

Kui isik soovib muuta enda või oma alaealiste laste või eestkostetavate rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisu andmeid, peab ta esitama avalduse maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele. Rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmeid muudab üldjuhul kohalik omavalitsus. Erandjuhtudel võib andmeid muuta ka rahvastikuregistri volitatud töötleja. Elukohaandmeid muudetakse  elukohateate alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel, ruumi omaniku nõudmisel, kohtulahendi või üürivaidluskomisjoni otsuse alusel, aadressi muutumisel aadressiandmete süsteemis, konsulaarseaduses sätestatud korras isiku teate alusel välisriigis alaliselt või peamiselt elamisel, välisriigi asutuselt saadud andmete alusel.

Rahvastikuregistri andmeid uuendatakse pidevalt isikuga toimuvate sündmuste registreerimisel või dokumentide väljastamisel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes. Põhilisteks andmeandjateks on kohaliku omavalitsuse asutused, samuti Eesti välisesindused, kohtud, Politsei- ja Piirivalveamet ja teised riigiasutused.

Andmete kandmine rahvastikuregistrisse toimub spetsiaalse tarkvara abil sündmuse (sünd, surm, abielu, lahutus, elukoht jne) registreerimisel koheselt või dokumendi (isikutunnistus, pass, elamisluba jne) väljastamisel.

Näiteks lapse sünni registreerimisel tekib rahvastikuregistrisse kanne uue sündinud isiku kohta, kuhu märgitakse tema ees- ja perekonnanimi, sugu, isikukood, sünniaeg ja - koht, vanemad, vanemate hooldusõigus, elukoht ning teatud juhtudel kodakondsus.

Samas on andmeid, mida saab rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada üksnes isik ise. Sellisteks andmeteks on lisaks statistilistel eesmärgil kogutavatele andmetele isiku emakeele, rahvuse ja kõrgeima omandatud haridustaseme kohta ka isiku elukohaandmed, mille sisestamise või muutmise aluseks on isiku esitatud elukohateade.

Lapse sünni registreerimisel kantakse lapse elukohaks automaatselt tema ema rahvastikuregistris olev aadress.

Isikukood

Isikukood on inimese soo ja sünniaja alusel moodustatud arv, mis võimaldab inimese üheselt kindlaks teha. Isikukoodi moodustamise aluseks on standard EVS 585:2007 „Isikukood. Struktuur“, samuti rahvastikuregistri seadus ja siseministri määrus, mis reguleerib isikukoodide moodustamist ja andmist.

Isikukood koosneb 11 numbrist, millest esimene näitab inimese sugu ja kuus järgmist tema sünnikuupäeva. Neile järgnevad kolm numbrit on järjenumbrid ühel ja samal päeval sündinutele ning viimane on kontrollnumber, mis arvutatakse spetsiaalse valemi abil.

Isikukood antakse:

  • Eestis sündinud lapsele tervishoiuasutuses või moodustatakse isikukood sünni registreerimise käigus perekonnaseisuasutuses, välisriigis sündinud lapsele moodustatakse isikukood koos sünnidokumendi rahvastikuregistrisse kandmisega;
  • isikukoodita välisriigi kodanikule perekonnaseisuasutuses juhul, kui ta on osaline Eestis registreeritud perekonnasündmuses (näiteks abiellumise või lapse sünni korral);
  • inimestele, kes omandavad Eestis elamisõiguse või asuvad Eestisse elama elamisloa alusel;
  • inimestele, kes ei ela alaliselt Eestis, aga vajavad isikukoodi oma andmete kandmiseks Eesti riigi andmekogudesse (näiteks Maksu- ja Tolliameti, Haigekassa või Sotsiaalkindlustusameti jaoks).

Kui inimene viibib Eestis ajutiselt, näiteks elab Lätis, aga töötab siin, saab ta esitada isikukoodi saamiseks taotluse lähimas maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses kohapeal. Kui inimene ei saa taotlust Eestis esitada, võib ta seda teha välisriigis asuvas Eesti välisesinduses.

Euroopa Liidu kodanikud saavad esitada isikukoodi saamiseks taotluse elukohajärgses kohalikus omavalitsuses samaaegselt elukohateatega.

Isikukoodi saamine ei anna õigust Eestis viibida, elada või töötada – need õigused peavad tulenema muudest seadusega ette nähtud alustest. Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse kohta leiab täpsemat informatsiooni järgmises alajaotuses.

Isikukood loetakse inimesele antuks selle kandmisel rahvastikuregistrisse.

Taotluse elektroonilisel täitmisel peab isik isikukoodi andmise menetluseks isiklikult ametiasutusse kohale ilmuma, et ametnik saaks isiku enne isikukoodi moodustamist tuvastada.

Enne taotluse elektrooniliselt täitma asumist tuleb taotlus enda seadmesse salvestada.

Euroopa Liidu kodanikud, kes soovivad Eestisse elama asuda või saada Eestis elamisõigust, peavad esitama elukohajärgsele linna- või vallavalitsusele taotluse isikukoodi saamiseks ja elukohateate elukoha registreerimiseks. Selleks tuleb neil elukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse isiklikult kohale minna. Alaealise lapse või eestkostetava eest võib isikukoodi taotluse ja elukohateate esitada vanem või eestkostja.

Elukoha registreerimiseks tuleb esitada:

  • elukohateade;
  • isikut tõendav dokument;
  • laste puhul nõuetekohaselt vormistatud sünnidokument;
  • teise vanema nõusolek elukoha registreerimiseks;
  • vähemalt 15-aastasel Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikul, kes ei ole Eesti kodanik, ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul (edaspidi nimetatud ühiselt  EL kodanikud) on õigus teha iseseisvalt menetlustoiminguid (sh registreerida elukoht). Haldusteovõime laiendamine alaealisele EL kodanikule  elukoha registreerimiseks tuleneb Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja rahvastikuregistri seaduse koostoimest.

Kui Euroopa Liidu kodanik ei ole ruumi omanik, siis tuleb esitada ka ruumi kasutusõigust tõendav dokument või ruumi omaniku nõusolek talle kuuluva ruumi kandmiseks inimese elukohana rahvastikuregistrisse.

Kõik dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud. Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Elukoha registreerimisega omandab Euroopa Liidu kodanik automaatselt viieaastase tähtajalise elamisõiguse Eestis. Elamisõigust tõendava ID-kaardi saamiseks tuleb tal pöörduda pärast elukoha registreerimist Politsei- ja Piirivalveametisse.

Kui viie aasta möödudes on Euroopa Liidu kodaniku Eestis asuv elukoht endiselt rahvastikuregistris registreeritud, pikeneb tema tähtajaline elamisõigus automaatselt veel viieks aastaks. Samal ajal tekib tal õigus taotleda Eestis alalist elamisõigust. Selleks tuleb pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole.

Kui Euroopa Liidu kodanik lahkub Eestist elama teise riiki, peab ta esitama rahvastikuregistrile uue elukohateate või teatama Eestist lahkumise aja esmakordsel elukoha registreerimisel. Välisriigis asuva elukoha andmete esitamisega lõpeb tema tähtajaline elamisõigus Eestis. ID-kaardi kehtivuse lõpetamiseks peab Euroopa Liidu kodanik pöörduma Politsei- ja Piirivalveametisse.

Eestis peetakse valijate arvestust rahvastikuregistris seal sisalduvate andmete alusel (nt nimi, isikukood, elukoha aadress, kodakondsus jm). Siseministeeriumi kui rahvastikuregistri vastutava töötleja ülesanne on korraldada valijate nimekirjade koostamine ja valijatele teabelehe saatmine Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.

Valija kantakse valijate nimekirja 30. päeval enne valimispäeva rahvastikuregistrisse kantud andmete alusel. Igale valijale saadetakse teabeleht, millel on info valimise aja ja koha kohta. Valijatele, kelle ametlik @eesti.ee e-posti aadress on suunatud, või kelle e-posti aadress on kantud rahvastikuregistrisse,  saadetakse teabeleht elektrooniliselt e-posti aadressile. Ülejäänutele saadetakse paberil teabeleht.

Siseministeeriumi kohustus on saata ka kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel Eestis elavatele hääleõiguslikele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele teatisi, millega neid teavitatakse õigusest valimistel osaleda.

Rohkem teavet valimiste kohta leiate veebilehel valimised.ee.

Viimati uuendatud 14.03.2024