Rahvastikuregister

Rahvastikuregister on andmekogu, mis koondab Eesti kodanike, Eestis elukoha registreerinud Euroopa Liidu kodanike ja Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid. Registrit haldab ja arendab vastutava töötlejana Siseministeerium.

Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse riigile, omavalitsusele ning füüsilistele või juriidilistele isikutele pandud avalike ülesannete täitmiseks, kusjuures avaliku ülesande täitmisel peab lähtuma rahvastikuregistri põhiandmetest. Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on rahvastikuregistri andmetele juurdepääsuõigus õigustatud huvi korral.

Rahvastikuregistri andmete haldamisel ja väljastamisel juhindutakse isikuandmete kaitse nõuetest.

Rahvastikuregistri kasutajatugi

Rahvastikuregistri kasutajatugi E-R 8:15-17:00
Tel +372 612 4444
abi@rahvastikuregister.ee

Rahvastikuregister
 

Rahvastikuregistrisse kantud andmeid kasutavad nii riigi, kohalike omavalitsuste asutused kui ka Eesti elanikud ise avalike ülesannete täitmiseks või asjaajamise lihtsustamiseks vastavalt kehtestatud seadustele ning piirangutele.

Korrektsed andmed rahvastiku-registris annavad riigile mitmesugust teavet oma kohustuste paremaks täitmiseks. Registri andmete alusel on riigil võimalik oma rahaliste vahendite paigutamist täpsemalt planeerida ja suunata arengut. Samuti tagab täpsete andmete olemasolu elanikele sujuvama asjaajamise ametiasutustega suheldes.

Seadusega ettenähtud juhtudel on rahvastikuregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus, st et kui seaduses on viidatud rahvastiku-registri andmete kasutamisele, tuleb lähtuda rahvastikuregistrisse kantud andmetest.

Rahvastikuregistris sisalduvad andmed

Rahvastikuregister sisaldab järgmisi andmeid:

  • ees- ja perekonnanimi, sünniandmed (sünniaeg ja -koht), sugu, isikukood, kodakondsus, elukoha andmed, lisa-aadressid, kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress), viibimiskoha aadress, perekonnaseis (vallaline, abielus, lesk, lahutatud); isiku vanemate, abikaasa ja laste andmed, sealhulgas andmed hooldusõiguse kohta; eestkoste andmed; teovõime piiramise andmed; surmaandmed (surmaaeg ja -koht); kõrgeim omandatud haridustase ja andmed rahvuse ning emakeele kohta.

Samuti kantakse rahvastikuregistrisse andmed loetletud dokumentide kohta:

  • isikut tõendav dokument; perekonnaseisudokument; andmete muutmise dokument (elukoha, lisa-aadresside, kontaktandmete, viibimiskoha aadressi, kõrgeima omandatud haridustaseme ja ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja omandatud kõrgeima haridustaseme kohta); kohtulahend; Eesti kodakondsust muutev dokument; riigis seadusliku viibimise alust tõendav dokument, isikukoodi andmist tõendav dokument, isiku teade oma andmete kohta, e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja teade e-residentsuse kohta.

Lisaks isikuandmetele sisaldab rahvastikuregister andmeid registri andmete töötlemise, näiteks registrisse kandmise aja, andmete kandja või andmete kohta päringu teinud isikute kohta.

Rahvastikuregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Kui registrisse kantud andmed kaotavad oma aktuaalsuse, näiteks muutub inimese perekonnaseis või inimene sureb, kantakse need rahvastikuregistri arhiivi.


Juurdepääs rahvastikuregistri andmetele

Täisealisel isikul on õigus pääseda juurde kõigile enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa rahvastikuregistri seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud andmetele, välja arvatud rahvastikuregistrit pidamist abistatavatele andmetele (tarkvara ja klassifikaatoritega seotud koodid, menetluse läbiviimist abistavad loendid ja skaneeritud dokumendid).

Vastavaid andmeid, sealhulgas registri väljavõtteid, väljastavad linna- ja vallavalitsused ning rahvastikuregistri volitatud töötleja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT). Samuti on võimalik oma andmetega tutvuda rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades riigiportaalis eesti.ee.

Rahvastikuregistris olevatele andmetele pääsevad avaliku ülesande täitmiseks ja õigustatud huvi korral ligi nii asutused kui füüsilised ja juriidilised isikud esitades taotluse rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis.

Rahvastikuregistri andmetele on juurdepääs järgmistel viisidel:
  • infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu (üldtingimused);
  • rahvastikuregistri menetlustarkvara kaudu (üldtingimused);
  • turvalise veebikeskkonna (Eesti teabevärav eesti.ee) kaudu (üldtingimused);
  • andmete edastamisega turvalise andmesidevõrgu kaudu;
  • krüpteeritult digitaalsel teabekandjal, krüpteeritult elektronkirja teel, tähtsaadetisena posti teel või isikliku üleandmisega paberil või digitaalsel teabekandjal.

Soovides saada andmeid selle kohta, kes rahvastikuregistri kasutajatest on teinud registrisse päringuid Teie, Teie alaealiste laste või eestkostetavate kohta, on Teil võimalik pöörduda rahvastikuregistri volitatud töötleja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) poole. Teile väljastatakse päringuid teinud asutuste või ettevõtete nimetused. Päringu tegemise põhjuste teadasaamiseks on Teil seejärel võimalik pöörduda päringu teinud asutuse poole.

Rahvastikuregistri kasutajatugi

Rahvastikuregistri kasutajatugi E-R 8:15-17:00
Tel +372 612 4444
abi@rahvastikuregister.ee

 

Juurdepääsupiirangud

Isikul on õigus kehtestada oma isikuandmetele ja nendega seotud andmetele juurdepääsu piirang uuringute või reklaami eesmärgil andmete töötlemiseks. Isik võib määrata ka andmetele juurdepääsu piiramise tähtaja ja selle, millistele andmetele (elukoha või viibimiskoha) juurdepääsu piiramist ta soovib.

Juurdepääsupiirangu kehtestamiseks tuleb esitada allkirjastatud avaldus (807.61 KB, PDF) rahvastikuregistri volitatud töötlejale SMIT-ile, mis asub Tallinnas aadressil Mäealuse 2/2, 12618 Tallinn. Avaldust saab esitada kas kohapeal, posti teel või elektrooniliselt e-posti aadressil abi@rahvastikuregister.ee. Samuti võib avalduse esitada kohalikule omavalitsusele, kes omakorda edastab selle volitatud töötlejale.

Juurdepääsupiiranguga andmeid on õigus rahvastikuregistrist väljastada vaid avalike ülesannete täitmiseks ehk juhtudel, kui andmeid vajatakse riigile, omavalitsusele või füüsilisele või juriidilisele isikule seaduse või mõne muu õigusaktiga pandud ülesande täitmiseks.

Õigustatud huvi alusel juurdepääsupiiranguga andmeid füüsilistele ja juriidilistele isikutele ei väljastata.

 

Rahvastikuregistri andmete kaitsmine

Rahvastikuregistri andmete kasutamine toimub vastavalt rahvastikuregistri seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatule. Andmete kaitstust kontrollivad Andmekaitse Inspektsioon ja vastutava töötlejana Siseministeerium. Rahvastikuregistri pidamisel tagatakse isikute eraelu kaitse.

Rahvastikuregistri andmete töötlejad on kohustatud hoidma saladuses neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud rahvastikuregistri andmeid ja teavet andmete kaitsmise korralduse kohta. Saladuses hoidmise kohustus jätkub ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.

 

Rahvastikuregistri andmete kontrollimine ja parandamine

Täisealisel isikul on õigus tutvuda oma andmetega rahvastiku-registris. Alaealise lapse andmete vaatamise õigus on tema vanemal või eestkostjal, piiratud teovõimega täisealise isiku puhul eestkostjal.

Juurdepääs oma rahvastikuregistrisse kantud andmetele on võimalik teabevärava Eesti.ee kaudu rahvastikuregsitri e-teenuseid kasutades, identifitseerides end ID-kaardiga või internetipanga kaudu.

Samuti võimaldab andmetele juurdepääsu kohalik omavalitsus või registri volitatud töötleja SMIT (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) isiku avalduse alusel.

Andmetest vea leidmisel on isikul võimalik sellest teada anda registri volitatud töötlejale SMIT-le (Siseministeeriumi infotehnoloogia-ja arenduskeskus), sealhulgas teavitades sellest teabevärava Eesti.ee kaudu rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades, identifitseerides end ID kaardiga või internetipanga kaudu. Samuti on olenevalt andmetest leitud veast võimalik teavitada elukohajärgset kohalikku omavalitsust.

Kui isik soovib muuta enda või oma alaealiste laste või eestkostetavate rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisu andmeid, peab ta esitama avalduse maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele. Rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmeid muudab üldjuhul kohalik omavalitsus. Erandjuhtudel võib andmeid muuta ka rahvastikuregistri volitatud töötleja. Elukohaandmeid muudetakse  elukohateate alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel, ruumi omaniku nõudmisel, kohtulahendi või üürivaidluskomisjoni otsuse alusel, aadressi muutumisel aadressiandmete süsteemis, konsulaarseaduses sätestatud korras isiku teate alusel välisriigis alaliselt või peamiselt elamisel, välisriigi asutuselt saadud andmete alusel.

Isikuandmete rahvastikuregistrisse kandmine

Rahvastikuregistri andmeid uuendatakse pidevalt isikuga toimuvate sündmuste registreerimisel või dokumentide väljastamisel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes. Põhilisteks andmeandjateks on kohaliku omavalitsuse asutused, samuti Eesti välisesindused, kohtud, Politsei- ja Piirivalveamet ja teised riigiasutused.

Andmete kandmine rahvastikuregistrisse toimub spetsiaalse tarkvara abil sündmuse (sünd, surm, abielu, lahutus, elukoht jne) registreerimisel koheselt või dokumendi (isikutunnistus, pass, elamisluba jne) väljastamisel.

Näiteks lapse sünni registreerimisel tekib rahvastikuregistrisse kanne uue sündinud isiku kohta, kuhu märgitakse tema ees- ja perekonnanimi, sugu, isikukood, sünniaeg ja - koht, vanemad, vanemate hooldusõigus, elukoht ning teatud juhtudel kodakondsus.

Samas on andmeid, mida saab rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada üksnes isik ise. Sellisteks andmeteks on lisaks statistilistel eesmärgil kogutavatele andmetele isiku emakeele, rahvuse ja kõrgeima omandatud haridustaseme kohta ka isiku elukohaandmed, mille sisestamise või muutmise aluseks on isiku esitatud elukohateade.

Lapse sünni registreerimisel kantakse lapse elukohaks automaatselt tema ema rahvastikuregistris olev aadress.

 

Isikukood

Isikukood on inimese soo ja sünniaja alusel moodustatud arv, mis võimaldab inimese üheselt kindlaks teha. Isikukoodi moodustamise aluseks on standard EVS 585:2007 „Isikukood. Struktuur“, samuti rahvastikuregistri seadus ja siseministri määrus, mis reguleerib isikukoodide moodustamist ja andmist.

Isikukood koosneb 11 numbrist, millest esimene näitab inimese sugu ja kuus järgmist tema sünnikuupäeva. Neile järgnevad kolm numbrit on järjenumbrid ühel ja samal päeval sündinutele ning viimane on kontrollnumber, mis arvutatakse spetsiaalse valemi abil.

Isikukood antakse:

  • Eestis sündinud lapsele tervishoiuasutuses või moodustatakse isikukood sünni registreerimise käigus perekonnaseisuasutuses, välisriigis sündinud lapsele moodustatakse isikukood koos sünnidokumendi rahvastikuregistrisse kandmisega;
  • isikukoodita välisriigi kodanikule perekonnaseisuasutuses juhul, kui ta on osaline Eestis registreeritud perekonnasündmuses (näiteks abiellumise või lapse sünni korral);
  • inimestele, kes omandavad Eestis elamisõiguse või asuvad Eestisse elama elamisloa alusel;
  • inimestele, kes ei ela alaliselt Eestis, aga vajavad isikukoodi oma andmete kandmiseks Eesti riigi andmekogudesse (näiteks Maksu- ja Tolliameti, Haigekassa või Sotsiaalkindlustusameti jaoks).

Kui inimene viibib Eestis ajutiselt, näiteks elab Lätis, aga töötab siin, saab ta esitada isikukoodi saamiseks taotluse lähimas maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses kohapeal. Kui inimene ei saa taotlust Eestis esitada, võib ta seda teha välisriigis asuvas Eesti välisesinduses.

Euroopa Liidu kodanikud saavad esitada isikukoodi saamiseks taotluse elukohajärgses kohalikus omavalitsuses samaaegselt elukohateatega.

Isikukoodi saamine ei anna õigust Eestis viibida, elada või töötada – need õigused peavad tulenema muudest seadusega ette nähtud alustest. Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse kohta leiab täpsemat informatsiooni järgmises alajaotuses.

Isikukood loetakse inimesele antuks selle kandmisel rahvastikuregistrisse.

Euroopa Liidu kodaniku elamisõigus 

Euroopa Liidu kodanikud, kes soovivad Eestisse elama asuda või saada Eestis elamisõigust, peavad esitama elukohajärgsele linna- või vallavalitsusele taotluse isikukoodi saamiseks ja elukohateate elukoha registreerimiseks. Selleks tuleb neil elukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse isiklikult kohale minna. Alaealise lapse või eestkostetava eest võib isikukoodi taotluse ja elukohateate esitada vanem või eestkostja.

Elukoha registreerimiseks tuleb esitada:

  • elukohateade;
  • isikut tõendav dokument;
  • laste puhul nõuetekohaselt vormistatud sünnidokument;
  • teise vanema nõusolek elukoha registreerimiseks;
  • vähemalt 15-aastasel Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikul, kes ei ole Eesti kodanik, ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul (edaspidi nimetatud ühiselt  EL kodanikud) on õigus teha iseseisvalt menetlustoiminguid (sh registreerida elukoht). Haldusteovõime laiendamine alaealisele EL kodanikule  elukoha registreerimiseks tuleneb Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja rahvastikuregistri seaduse koostoimest.

Kui Euroopa Liidu kodanik ei ole ruumi omanik, siis tuleb esitada ka ruumi kasutusõigust tõendav dokument või ruumi omaniku nõusolek talle kuuluva ruumi kandmiseks inimese elukohana rahvastikuregistrisse.

Kõik dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Elukoha registreerimisega omandab Euroopa Liidu kodanik automaatselt viieaastase tähtajalise elamisõiguse Eestis. Elamisõigust tõendava ID-kaardi saamiseks tuleb tal pöörduda pärast elukoha registreerimist Politsei- ja Piirivalveametisse.

Kui viie aasta möödudes on Euroopa Liidu kodaniku Eestis asuv elukoht endiselt rahvastikuregistris registreeritud, pikeneb tema tähtajaline elamisõigus automaatselt veel viieks aastaks. Samal ajal tekib tal õigus taotleda Eestis alalist elamisõigust. Selleks tuleb pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole.

Kui Euroopa Liidu kodanik lahkub Eestist elama teise riiki, peab ta esitama rahvastikuregistrile uue elukohateate või teatama Eestist lahkumise aja esmakordsel elukoha registreerimisel. Välisriigis asuva elukoha andmete esitamisega lõpeb tema tähtajaline elamisõigus Eestis. ID-kaardi kehtivuse lõpetamiseks peab Euroopa Liidu kodanik pöörduma Politsei- ja Piirivalveametisse.

 

 

Valijate arvestus

Eestis peetakse valijate arvestust rahvastikuregistris seal sisalduvate andmete alusel (nt nimi, isikukood, elukoha aadress, kodakondsus jm). Siseministeeriumi kui rahvastikuregistri vastutava töötleja ülesanne on korraldada valijate nimekirjade koostamine ja valijatele valijakaardi saatmine Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.


Valija kantakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht 30. päeval enne valimispäeva. Igale valijale saadetakse valijakaart, millel on info valimise aja ja koha kohta. Valijatele, kelle @eesti.ee e-posti aadress on suunatud, saadetakse valijakaart elektrooniliselt e-posti aadressile, ülejäänutele saadetakse paberil valijakaart.

 
 
Siseministeeriumi kohustus on saata ka kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel Eestis elavatele hääleõiguslikele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele teatisi, millega neid teavitatakse õigusest valimistel osaleda.

 

Viimati uuendatud: 15. aprill 2019