Rahvastikuregistrist andmete väljastamine

Rahvastikuregistrisse kandmisel antakse perekonnasündmuse kohta tasuta eesti keelne tõend. Vajadusel on võimalik riigilõivu eest taotleda Eestis pärast 1.07.1926 registreeritud perekonnasündmuse kohta uut tõendit ning samuti võõrkeelset või rahvusvahelisel vormil tõendit välisriiki esitamiseks.
 
Tõendit on õigus saada enda, oma alaealise lapse, eestkostetava, surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase ning õigustatud huvi korral ka teiste isikute perekonnasündmuse (sünni, surma, abielu, abielulahutuse, soo muutmise, nime muutmise) kohta. Õigustatud huvi olemasolu hindab ametnik, kellelt tõendi väljastamist taotletakse.

Kui perekonnasündmuse andmed on kantud rahvastikuregistrisse, ei pea Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele tõendit esitama. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning teised avaliku ülesande täitjad peavad lähtuma rahvastikuregistrisse kantud andmetest.

Lisaks perekonnasündmuse tõendile on Eesti kodanikel ja elanikel võimalik välisriigis abiellumiseks riigilõivu eest taotleda abieluvõimetõendit, mis kehtib väljastamisest kuus kuud, kui riigis, kuhu tõend esitatakse, ei ole sätestatud lühema aja nõuet.
 
Tõendi taotlemise viisid

Tõendit on võimalik taotleda:

• e-rahvastikuregistris (ainult sünnitõendit ja nime muutmise tõendit enda, oma alaealise lapse ja eestkostetava kohta ning enda abielutõendit ja abielulahutuse tõendit) või 
• esitades avalduse
  -    vabalt valitud maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele või 
  -    Eesti välisesindusele, mille konsulaarpiirkonnas soovitakse tõendit kasutada.

Kirjaliku avalduse võib esitada isiklikult, volitatud esindaja kaudu või posti teel või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult.

Avalduste vormid on kättesaadavad Siseministeeriumi kodulehel, Riigi Teatajas ning tõendeid väljastavates asutustes. 

Kui abielu on lahutatud kohtus pärast 1995.aasta 1. jaanuarit, tuleb lahutust tõendava dokumendi saamiseks pöörduda kohtu poole. 

Tõendi väljastamise viisid

Perekonnasündmuse tõend väljastatakse paberil või elektrooniliselt. 

• Paberil tõend on kinnitatud pitseri ja perekonnaseisuametniku allkirjaga ning väljastatakse tõendi taotlemisel märgitud perekonnaseisuasutusest või välisesindusest avaldajale isiklikult või volitatud esindaja kaudu. 
• Asutuses taotletud elektrooniline tõend on digitaalselt allkirjastatud. Sellel ei ole ametniku omakäelist allkirja ega pitserit. Tõend saadetakse taotluses märgitud e-posti aadressile. 
  
  E-rahvastikuregistris taotletud elektrooniline tõend väljastatakse automaatselt, see on kinnitatud digitempliga ning kättesaadav e-rahvastikuregistris kohe pärast riigilõivu tasumist. 
  
  Elektroonilist tõendit on võimalik esitada digitaalses asjaajamises. Näiteks võib seda e-posti teel edastada. Elektrooniline tõend ei ole mõeldud väljatrükitult kasutamiseks. 

Välisriigis esitamiseks on kindlam taotleda paberil tõendit, sest elektroonilist tõendit ei pruugi välisriigi asutused aktsepteerida. Võimalusel tasub enne tõendi taotlemist välisriigi asutuselt küsida, kas nad tunnustavad elektroonilist tõendit. 

Tõendi keeled ja vormid

Kui tõendit on vaja välisriiki esitamiseks, tuleks sealt esmalt uurida, millistele nõuetele peab tõend vastama selleks, et seda aktsepteeritaks. Nõu võib küsida ka maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest või Eesti välisesindusest. 

• Perekonnasündmuse tõendit saab väljastada eesti-, inglise-, saksa- või prantsusekeelsena.
  
  Inglise-, saksa või prantsuskeelset tõendit on võimalik kasutada riikides, kus nendes keeltes dokumente aktsepteeritakse. Kui need keelevalikud ei sobi, tuleb vajaliku ametliku tõlke tellimiseks pöörduda vandetõlgi poole.
  Lisaks tõlkimisele võib olla vaja tõendi õigsus ametlikult kinnitada. See tähendab tõendile apostilli lisamist või legaliseerimist. Eestis kinnitavad dokumente apostilliga notarid ja legaliseerimisega tegeleb Välisministeerium. 

Tõendi esitamiseks teise Euroopa Liidu liikmesriiki ei ole seda vaja apostilliga kinnitada ega legaliseerida.

Soomes soovitame perekonnasündmuse (sünd, abielu, lahutus, nimemuutus) tõendamiseks esitada tõendi asemel ingliskeelse rahvastikuregistri väljavõtte. Eriti oluline on see juhtudel, kui on vaja tõendada hetkel veel alaealise lapse sündi. Sünnitõendil ei ole andmeid alaealise lapse vanemate hooldusõiguse kohta ning seda tõendit ei saa Soomes kasutada. Rahvastikuregistri väljavõtet on võimalik taotleda maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses, Eesti välisesinduses Helsingis või e-teenuses. E-teenuses väljavõtte tellimisel valige andmed, mida väljavõttega tõendada soovite.

• Tõendit on võimalik väljastada ka rahvusvaheliste õigusaktidega loodud vormidel kasutamiseks riikides, mis samuti neid õigusakte kohaldavad. Kui tõend on antud rahvusvahelisel vormil, ei ole vaja seda täiendavalt tõlkida, apostillida või legaliseerida. 
  
  Rahvusvahelistel vormidel tõendeid väljastavad maakonnakeskuse kohalikud omavalitsused. Eesti välisesindused ei saa anda rahvusvahelistel vormidel tõendeid, küll aga saab neid välisriigis viibides välisesinduse kaudu Eestist tellida. 
  
  -    Mitmekeelne CIEC vormil tõend sünni, abielu ja surma kohta Perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise konventsiooni alusel. 
  
  CIEC vormil tõendit saab kasutada Austrias, Belgias, Bosnia- ja Hertsegoviinas, Bulgaarias, Cabo Verdes, Hollandis, Hispaanias, Horvaatias, Itaalias, Leedus, Luksemburgis, Moldovas, Põhja-Makedoonias, Montenegros, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal, Serbias, Sloveenias, Šveitsis ja Türgis.
  
  -    Euroopa Liidu mitmekeelne standardvorm, mis lisatakse eestikeelsele sünni-, surma- või abielutõendile ning abieluvõimetõendile. Tõendit koos mitmekeelse standardvormiga tuleks taotleda siis, kui Euroopa Liidu riik, kus soovitakse tõendit esitada, ei aktsepteeri inglise-, saksa- või prantsusekeelset tõendit ega CIEC vormil väljastatud tõendit.

Eestikeelset tõendit koos mitmekeelse standardvormiga saab kasutada kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides: Austrias, Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Horvaatias, Iirimaal, Itaalias, Kreekas, Küprosel, Leedus, Luksemburgis, Lätis, Hollandis, Maltal, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rootsis, Rumeenias, Saksamaal, Slovakkias, Sloveenias, Soomes, Taanis, Tšehhis ja Ungaris.  

Ühe Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks väljastatud tõendit koos mitmekeelse standardvormiga saab kasutada ka kõikides teistes liikmesriikides.

-    Euroopa Liidu Brüssel IIa määruse art 39 ja Brüssel IIb määruse alusel antavad tõendid, mida saab kasutada koos eestikeelse abielulahutuse tõendiga Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud Taanis. Brüssel II määruste alusel antav tõend väljastatakse selle Euroopa Liidu riigi keeles, kuhu tõendit soovitakse esitada. 

Brüssel II määruste alusel antava tõendi väljastamist ei saa taotleda e-rahvastikuregistris.

Brüssel II määruste alusel antavat tõendit ei väljastata elektrooniliselt, vaid ainult paberil. Samuti peab sellega koos esitatav eestikeelne abielulahutuse tõend olema paberil.

-    Kui lahutus on toimunud enne 01.08.2022, on vaja eestikeelsele abielulahutuse tõendile lisada Brüssel IIa määruse kohane tõend. Seda saab väljastada see maakonnakeskuse kohalik omavalitsus või notar, kelle juures abielu lahutati. Kui abielu lahutati notari juures, kuid Brüssel IIa tõendi taotlejal ei ole eestikeelset abielulahutuse tõendit alles, tuleb esmalt pöörduda vabalt valitud maakonnakeskuse kohalikku omavalitsusse korduva eestikeelse abielulahutuse tõendi saamiseks ning seejärel abielu lahutanud notari poole Brüssel IIa tõendi lisamiseks. 

-    Kui abielu on lahutatud alates 01.08.2022, on vaja eestikeelsele abielulahutuse tõendile lisada Brüssel IIb määruse kohane tõend. Seda saavad väljastada kõik maakonnakeskuse kohalikud omavalitsused ja notarid, olenemata sellest, kus lahutus toimus, kuid juhul, kui taotlejal ei ole eestikeelset lahutuse tõendit alles, tuleb siiski pöörduda vabalt valitud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse poole, kuna notarid Brüssel IIb tõendi juurde korduvat eestikeelset tõendit ei väljasta.

Kui abielu on lahutatud kohtus, tuleb Brüssel IIa ja Brüssel IIb tõendite saamiseks pöörduda abielu lahutanud kohtusse. 

Riigilõiv perekonnasündmuse tõendi väljastamise eest

Kui tõendi väljastab maakonnakeskuse kohalik omavalitsus, tuleb tasuda riigilõivu:

• eesti-, inglise-, saksa- või prantsusekeelse või CIEC vormil elektroonilise või paberil tõendi eest 20.-
• eesti-, inglise-, saksa- või prantsusekeelse või CIEC vormil digitempliga elektroonilise tõendi eest, kui avaldus on esitatud e-rahvastikuregistris, 5.-
•  koos mitmekeelse standardvormiga väljastatava eestikeelse elektroonilise või paberil tõendi eest 40.-
• Brüssel II määruste alusel väljastava abielulahutuse tõendi eest koos eestikeelse lahutuse tõendiga 40.- ja ilma eesti keelse tõendita 20.- (kui eestikeelne paberil tõend on juba olemas). Tõendit väljastab ka notar. 
  
  Eesti välisesindusest väljastatava tõendi riigilõivu ja tasude osas annavad täpsemat infot välisesindused. 

Igal täisealisel isikul on õigus saada teavet enda, oma alaealiste laste, eestkostetavate, surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase rahvastikuregistrisse kantud andmete kohta ning saada andmetest väljavõtteid. Kõige lihtsam viis enda, oma alaealiste laste või eestkostetavate andmetega tutvumiseks ja andmetest väljavõtte tellimiseks on rahvastikuregistri teenuseid koondavas iseteenindusportaalis e-rahvastikuregister. 

Väljavõtted rahvastikuregistrisse kantud andmetest võivad olla tasulised sõltuvalt sellest, millistest andmetest väljavõtet soovitakse ning milline asutus väljavõtte väljastab. 

Rahvastikuregistri andmetest väljastatakse järgmisi väljavõtteid:

• Rahvastikuregistri väljavõte – väljavõttele kantakse isiku nimi, isikukood, sünniaeg ja – koht, sugu ja kodakondsus. Lisaks saab väljavõttele valida teisi rahvastikuregistrisse kantud andmeid. Rahvastikuregistri väljavõtte väljastamise eest on ette nähtud riigilõiv maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses 20 eurot, notari juures 5 eurot (lisandub notari tasu) ja Eesti välisesinduses 30 eurot.
• Elukoha andmete väljavõte (elukohatõend) – väljavõttele kantakse isiku nimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kehtiv elukoha aadress. Elukoha andmete väljavõtte väljastamine elukohajärgses kohalikus omavalitsuses on tasuta, maakonnakeskuse kohalikud omavalitsuses 20 eurot, notari juures 5 eurot (lisandub notari tasu) ja Eesti välisesinduses 30 eurot. 
• Elanike nimekiri ruumi omanikule - väljavõttele kantakse ruumi aadress ja sinna elukoha registreerinud isikute nimed ning isikukoodid. Elanike nimekirja väljastavad ruumi asukohajärgsed kohalikud omavalitsused tasuta, maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses tuleb tasuda riigilõiv 20 eurot. Notarid ja Eesti välisesindused elanike nimekirja ei väljasta.  

Lisaks saab teises Euroopa Liidu liikmesriigis perekonnaseisu, elukoha või elusoleku tõendamiseks tellida rahvastikuregistri väljavõttega koos mitmekeelse standardvormi. Mitmekeelne standardvorm on Euroopa Liidu määruse (EL) 2016/1191 alusel väljastatav tõlkimise abivahend, mis lisatakse eestikeelsele rahvastikuregistri väljavõttele ning ei ole iseseisva dokumendina kasutatav. Rahvastikuregistri väljavõtte koos mitmekeelse standardvormiga väljastavad maakonnakeskuse kohalikud omavalitsused ja Eesti välisesindused ning selle eest tuleb tasuda riigilõivu kohalikus omavalitsuses 40 eurot, Eesti välisesinduses 50 eurot.

Soomes piisab ingliskeelse rahvastikuregistri väljavõtte esitamisest ning sellele ei tule lisada mitmekeelset standardvormi. Ingliskeelse väljavõttega saab Soomes tõendada nii perekonnasündmuseid kui ka muid rahvastikuregistrisse kantud asjaolusid ja andmeid (näiteks elukohta, perekonnaseisu, elusolekut, hooldusõiguseid). 

Perekonnasündmuste (sünni, surma, abielu, abielulahutuse, nime muutmise, soo muutmise) kohta on võimalik andmeid saada ka eestikeelse teatisena või perekonnaseisudokumendi kinnitatud koopiana. 

• Enne 01.07.1926 Eestis registreeritud perekonnasündmuse kohta andmete väljastamist on võimalik taotleda Rahvusarhiivist. Need andmed pärinevad kirikuraamatutest, mitte rahvastikuregistrist. 
• Alates 01.07.1926 Tallinnas ja Nõmmel peetud perekonnakirju hoitakse Tallinna Linnaarhiivis. 01.07.1926-31.12.2005 Tallinnas (sh Nõmmel ja Mustamäel) perekonnasündmuste registreerimisel koostatud perekonnaseisuaktidelt teatise või perekonnaseisuakti koopia saamiseks tuleb pöörduda Tallinna Perekonnaseisuameti poole.
• Ülejäänud Eestis alates 01.07.1926 peetud perekonnakirjadelt ja 01.07.1926 – 31.12.2005 perekonnasündmuste registreerimisel koostatud perekonnaseisuaktidelt on võimalik teatise või koopiana andmete väljastamist taotleda Rahvusarhiivist. 

Teatist ja perekonnaseisudokumendi kinnitatud koopiat on õigus saada enda, oma alaealise lapse, eestkostetava, surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase ning õigustatud huvi korral ka teiste isikute perekonnasündmuse kohta. Õigustatud huvi olemasolu hindab ametnik, kellelt andmete väljastamist taotletakse.

Tallinna Perekonnaseisuametist teatise või perekonnaseisudokumendi kinnitatud koopia väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu 20.-

Rahvusarhiivist ja Tallinna Linnaarhiivist väljastatava teatise või perekonnaseisudokumendi kinnitatud koopia tasu osas annavad täpsemat infot Rahvusarhiiv ja Tallinna Linnaarhiiv.