Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF) aitavad arendada liikmesriikide majandust ja sellega vähendada arenguerinevusi Euroopa piirkondade vahel. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eelarveperiood on seotud Euroopa Liidu eelarvega, mis tähendab, et toetuste periood on jaotunud 7-aastasteks tsükliteks.
Aastatel 2014-2020 on Eestile Euroopa Liidu struktuuritoetusena ette nähtud kokku 3,5 miljardit eurot ning siseministeerium investeerib sellest 66 miljonit eurot Euroopa Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid ministeeriumi haldusalas olevate valdkondade arendamisse.
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) üldeesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-, täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele, austades seejuures täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid. AMIF-i kogumaht koos kaasfinantseeringuga on 15,5 mln eurot.
Fondi rakendatakse riikliku mitmeaastase programmi (MAP) alusel, lähtudes fondi erimäärusest ja horisontaalsest määrusest. MAP koostamisel lähtuti Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a istungi protokollise otsusega nr 51 kinnitatud AMIF-i riikliku programmi põhisuundadest aastateks 2014–2020.
Fondist toetatakse tegevusi, mis on suunatud:
- Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tugevdamisele ja arendamisele;
- riigi varjupaigapoliitika ja -menetluste väljatöötamisele, jälgimisele ja hindamisele;
- kohanemist ja lõimumist toetavate teenuste väljatöötamisele ja rakendamisele ning praktilise koostöö ja suutlikkuse suurendamisele kohanemise valdkonnas;
- tagasisaatmismenetluse korraldamisele ning valdkondliku suutlikkuse suurendamisele.
Fondi sihtgrupid:
- pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga isikud direktiivi 2011/95/EL tähenduses;
- isikud, kes taotlevad ühte punktis a osutatud rahvusvahelise kaitse vormidest ning kes ei ole veel saanud lõplikku otsust;
- ajutise kaitse seisundiga isikud direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses;
- isikud, kes on või on olnud ümberasustatud või mõnest liikmesriigist üle viidud;
- kolmandate riikide kodanikud, kes elavad liikmesriigis seaduslikult või, olenevalt asjaoludest, kes on saamas õigust liikmesriigis seaduslikult elada;
- kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole veel saanud lõplikku eitavat otsust oma taotlusele liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta omada ja/või saada liikmesriigis rahvusvaheline kaitse ning kes võivad otsustada kasutada vabatahtlikku tagasipöördumist;
- kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta omada ja/või saada rahvusvaheline kaitse direktiivi 2011/95/EL tähenduses või ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes on otsustanud kasutada vabatahtlikku tagasipöördumist;
- kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad liikmesriigis ega vasta enam liikmesriiki sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele, sealhulgas kolmandate riikide kodanikud, kelle väljasaatmine on edasi lükatud vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklile 9 ja artikli 14 lõikele 1.
Fondist on võimalik toetust taotleda avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel, eraõiguslikel juriidilistel isikutel, valitsusasutustel, valitsusasutuste hallatavatel asutustel ning rahvusvahelistel organisatsioonidel avalike taotlusvoorude kaudu.
Eestis vastutab AMIF-i rakendamise eest siseministeerium. Fondi rakendatakse riikliku AMIF programmi alusel, lähtudes AMIF-i erimäärusest ja horisontaalsest määrusest.
Täiendav info [email protected]
Taotlusvooruga toetab Siseministeerium koostöös Kultuuriministeeriumiga projekti, mis aitab kolmandate riikide kodanikel Eestis paremini kohaneda.
Taotlusvooru eesmärk on edendada kolmandatest riikidest pärit inimeste, eelkõige rahvusvahelise kaitse saajate ja pererände raames saabunute, oskusi ja arendada keskkonda, mis aitaks kaasa inimeste kohanemisele. Kohanemisele kaasa aitavate tegevustena võib korraldada muuhulgas tööklubisid, käsitööringe või koolitusi ettevõtluse, vanemluse, vaimse tervise jm teemadel. Kasulikeks oskusteks on näiteks eesti keele või digioskuste arendamine. Oodatud on ka projektid, mis suurendavad eestlaste teadmisi välismaalastest.
Projekti raames peab toetama vähemalt 150 elamisloa alusel Eestis elavat kolmandate riikide kodanikku, sh rahvusvahelise kaitse saajat. Taotlusvooru tegevuste elluviimisel järgitakse kõiki Vabariigi Valitsuse poolt ette antud piiranguid ja soovitusi seoses koroonakriisi eripäradega.
Projekt viiakse ellu ajavahemikus 01.01.-31.12.2022. Taotlusvooru kogueelarve on 200 000 eurot ja seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest.
Taotluste esitamise tähtaeg oli 4. november 2021 kell 11.00.
Siseministeerium otsib partnerit, kelle tegevuse toel suurendada kolmandate riikide kodanike osavõttu Eesti kultuurielus. Taotlusvooru eesmärk on välja töötada ja pakkuda Eesti kultuuri- ja spordiasutustele teenusdisaini- ja mentorprogrammi, mis aitaks asutustel arendada teenuseid väljaspool Tallinna elavatele kolmandate riikide kodanikele. Seeläbi toetatakse kolmandate riikide kodanike osaluse tõstmist Eesti kultuuri- ja spordielus, et toetada nende kohanemist ja edasist lõimumist.
Projekt viiakse ellu ajavahemikus 01.01.2022–31.12.2022.
Taotlusvooru kogueelarve on 200 000 eurot ja seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest. Taotlusvooru tegevuste elluviimisel järgitakse kõiki Vabariigi Valitsuse poolt ette antud piiranguid ja soovitusi seoses koroonakriisi eripäradega.
Taotluste esitamise tähtaeg oli 1. november 2021 kell 11.00.
Taotlusvooruga „Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate riikide kodanikele Eestis“ otsib Siseministeerium partnerit, kelle tegevuse abil tõuseks Eestis elavate ja inglise keelt rääkivate kolmandate riikide kodanike teadlikkus Eesti elust. Projekti käigus on oluline toota ja avaldada igapäevaselt originaalset päevakajalist sisu ning kajastada olulisemaid kohalikke sündmuseid ja uudiseid inglise keeles. Originaalsisu võib avaldada juba olemasolevas kanalis või arendada välja eraldiseisev veebiväljaanne
Taotlusvooru eesmärk on tõsta Eestis elavate emakeelena või peamise võõrkeelena inglise keelt rääkivate kolmandate riikide kodanike teadlikkust Eestis toimuvast. Taotlusvooru eesmärgi täitmiseks peab taotleja tagama igapäevase inglise keelse originaalsisu ilmumise valitud online kanalis, mille abil suureneb kolmandate riikide kodanike teadlikkus Eestis toimuvast.
Taotlusvooru kogueelarve on 150 000 eurot ja seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest.
Taotluste esitamise tähtaeg oli 16. september 2021 kell 11.00.
Viitekogu
Taotlusvooruga „Ingliskeelse veebiväljaande (edasi)arendamine kolmandate riikide kodanikele Eestis“ otsib Siseministeerium partnerit, kelle tegevuse toel tõuseks Eestis elavate ja inglise keelt rääkivate uussisserändajate, sh kolmandate riikide kodanike teadlikkus Eestis toimuvast. Veebiväljaandest tuleb projekti käigus kujundada infokanal, mis annab Eestis elavatele uussisserändajatele aktuaalset infot Eestis toimuva kohta.
Taotlusvooru eesmärk on arendada välja või täiendada olemasolevat veebiväljaannet, kus luuakse igapäevaselt originaalset ja asjakohast sisu ning kajastatakse olulisemaid Eestiga seotud sündmuseid ja uudiseid nii inglise kui ka eesti keeles. Selleks peab veebiväljaanne sisaldab tänapäevaseid lahendusi, olema kasutajasõbralik, mugav ja lihtsalt haaratav ning arvestama sihtrühma eripäradega. Järjepidevuse tagamiseks ja taotlusvooru eesmärgi täitmiseks tuleb taotlejal välja pakkuda ka jätkustrateegia projekti lõppedes.
Taotlusvooru kogueelarve on 150 000 eurot ja seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest.
Taotluste esitamise tähtaeg oli 27. juuli 2021 kell 11.00.
Siseministeerium ja Kultuuriministeerium otsivad taotlusvooruga partnerit, kes viiks läbi e-koolitused pikaajalise viisa alusel Eestisse saabunud kolmandate riikide kodanikele.
Taotlusvooru eesmärk on tagada Eestis pikaajalise D-viisa ja lühiajalise töötamise raames saabunud kolmandate riikide kodanikele Eestis töötamiseks ja esmaseks kohanemiseks vajalikud aja- ja asjakohased teadmised. Eesmärgi täitmiseks luuakse uued õppevideod ja -materjalid, viiakse läbi nõustamistegevused vähemalt 500 Eestis viibivale sihtgrupi liikmele, korraldatakse vähemalt 45 nõustamisseminari Eesti tööandjatele ning luuakse ja viiakse ellu kommunikatsioonistrateegia sihtgrupini jõudmiseks.
Taotlusvooru kogueelarve on 480 000 eurot ja seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest.
Taotluste esitamise tähtaeg oli 30. august 2021 kell 11.00.
Taotlusvooru eesmärk on suurendada valitud partneri toel Eestis elavate kolmandate riikide kodanike osalemist vabatahtlikus tegevuses tööandjate, kohalike omavalitsuste ja ülikoolide kaudu. Eesmärgi saavutamiseks tuleb välja töötada vahendusteenus, mis viib vabatahtlike kaasamiseks omavahel kokku vabaühendused ning tööandjad, ülikoolid ja kohalikud omavalitsused. Lisaks tuleb viia läbi arendustegevusi vabaühendustele, koostada vabatahtlike kaasamise mudel ning jagada infot vabatahtlikuna osalemise võimalustest veebiplatvormil. Oluline osa toetatavast projektist on ka edulugude jagamisel ja vabatahtlikku tegevust võimestaval teavitustööl.
Projekt viiakse ellu ajavahemikus 01.08.2021-30.09.2022. Taotlusvooru kogueelarve on 100 000 eurot ja seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest. Taotlusvooru tegevuste elluviimisel järgitakse kõiki Vabariigi Valitsuse poolt ette antud piiranguid ja soovitusi seoses koroonakriisi eripäradega.
Taotluste esitamise tähtaeg oli 31. mai 2021 kell 11.00.
Siseministeerium otsib partnerit teabepäevade läbiviimiseks kohalike omavalitsuste ja nende allasutuste töötajatele, kes oma töös puutuvad kokku uussisserändajatega ja teisest rahvusest püsielanikega.
Partneri ülesanne on kaardistada hetkeolukord ja kujundada tervikpilt sellest, kui teadlikud on kohalike omavalitsuste esindajad uussisserändajatele, tagasipöördujatele ja vähelõimunud püsielanikele suunatud riiklikest tegevustest ja võimalustest. Kaardistatud vajadustest lähtuvalt korraldab valitud partner üle Eesti maakondlikke teabepäevasid, et tõsta kohaliku tasandi esindajate teadlikkust valdkonna poliitikatest, rahvusvahelistest suundumustest ja trendidest ning olemasolevatest riiklikest teenustest ja tegevustest.
Projekt viiakse ellu ajavahemikus 01.08.2021-31.10.2022. Taotlusvooru kogueelarve on 100 000 eurot ja seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest. Taotlusvooru tegevuste läbiviimisel arvestatakse kõiki koroonakriisi eripärasid pidades silmas projekti perioodil kehtivaid võimalikke piiranguid ja suuniseid.
Taotluste esitamise tähtaeg oli 31. mai 2021 kell 11.00.
Taotlusvooruga "Kohanemist ja lõimumist toetav kolmandate riikide kodanikele suunatud spordiprogramm" otsib Siseministeerium partnerit, kes korraldaks kolmanda riigi kodanikele sh rahvusvahelise kaitse saajatele, suunatud programmi, mille fookuses on spordi- ja liikumisürituste korraldamine ja külastamine. Taotlusvooru peamiseks eesmärgiks on välja töötada jätkusuutlik ja spordil põhinev programm, mis toetab Eestis elavate kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse saajate ja nende pereliikmete esmast kohanemist ja hilisemat lõimumist erinevate spordiga seotud tegevuste kaudu. Oluline on aidata sihtrühmal leida ja arendada endale kohalik sotsiaalne võrgustik ning kohaneda seeläbi paremini uues keskkonnas. Programmi abil on soov kaasa aidata ka sihtrühma muude igapäevaoskuste arengule ja toetada kultuuridevaheliste dialoogi. Programmi kaasatakse vähemalt 500 sihtrühma liiget.
Tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2021–30.09.2022.
Taotlusvooru kogueelarve on 200 000 eurot ja seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest.
Taotluste esitamise tähtaeg oli 15. aprill 2021.
Siseturvalisuse fondid 2014-2020
Fondi rakendatakse riikliku programmi alusel, lähtudes fondi erimäärustest ja horisontaalsest määrusest. Perioodil 2014–2020 koosneb Sisejulgeolekufond (ISF) kahest rahastamisvahendist:
- Välispiiride ja viisade rahastamisvahend (ISFB)
- Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend (ISFP)
Programmi koostamisel lähtuti Vabariigi Valitsuse 6. novembri 2014. a istungi protokollilise otsusega nr 50 kinnitatud ISFi riikliku programmi põhisuundadest aastateks 2014–2020. Peamisteks toetuse saajateks on riigiasutused, nt Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Päästeamet, Kaitsepolitseiamet, Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Keskkonnaamet.
ISFB rakendamiseks on Eestil koos riikliku kaasfinantseeringuga 43,1 miljonit eurot, et toetada:
- ühist viisapoliitikat seadusliku reisimise hõlbustamiseks, viisataotlejatele kvaliteetse teenuse osutamiseks ja ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks;
- integreeritud piirihaldust, et tagada välispiiride ühetaoline ja kõrgetasemeline kontroll ning kaitse ja välispiiride sujuv ületamine kooskõlas Schengeni acquis’ga.
- ISFP rakendamiseks on Eestil koos riikliku kaasfinantseeringuga 19,3 miljonit eurot, et toetada:
- kuritegevuse tõkestamist, võitlust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevusega (sh terrorism) ning asjaomaste asutuste koostöö tugevdamist;
- julgeolekuriskide juhtimist ja kriisiohjet ning valmisoleku ja kaitse suurendamist julgeolekuga seotud intsidentideks.
- Eestis vastutab ISF-i rakendamise eest siseministeerium. Fondi rakendatakse riikliku ISF programmi alusel, lähtudes ISFB erimäärusest, ISFP erimäärusest ja horisontaalsest määrusest.
Täiendav info [email protected]
Vahendist toetatakse:
- ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist, osutada viisataotlejatele kvaliteetset teenust, tagada kolmandate riikide kodanike võrdne kohtlemine ja tõkestada ebaseaduslikku sisserännet;
- integreeritud piirihaldust, sealhulgas edendades piirihaldusega seotud meetmete edasist ühtlustamist vastavalt liidu ühistele standarditele ning liikmesriikidevahelise ning liikmesriikide ja Frontexi vahelise teabevahetuse abil, et tagada ühelt poolt välispiiride ühetaoline ja kõrgetasemeline kontroll ning kaitse, sh ebaseadusliku sisserände tõkestamise abil, ja teiselt poolt välispiiride sujuv ületamine kooskõlas Schengeni acquis’ga, tagades samal ajal rahvusvahelise kaitse neile, kes seda vajavad, vastavalt liikmesriikide võetud kohustustele inimõiguste valdkonnas, mis hõlmab ka mittetagasisaatmise põhimõtet.
Vahendist toetatakse:
- kuritegevuse tõkestamist, võitlust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas terrorismi vastu ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja muude riiklike ametiasutuste, sealhulgas Europoli ja muude asjaomaste liidu asutuste ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamist;
- liikmesriikide ja liidu suutlikkuse suurendamist tõhusa julgeolekuriskide juhtimise ja kriisiohje eesmärgil ning valmisolekut terroriaktideks ja muudeks julgeolekuga seotud intsidentideks ning inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitseks nende eest.
Euroopa Liidu regionaalpoliitika ehk ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on ühtlustada liikmesriikide arengut ning tõsta Euroopa Liidu konkurentsivõimet terves maailmas. Selleks kasutatakse struktuurivahendeid ehk euroraha kolme fondi kaudu: Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond.
Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014–2020 rakendab Siseministeerium järgmisi Euroopa Liidu struktuuritoetuste meetmeid:
- Valmisoleku suurendamine keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks. Meetme raames soetati Päästeametile 88 päästeautot ning Politsei- ja Piirivalveametile 1 lennuk ja 1 patrull-laev reostuse seiramiseks ja kogumiseks.
Tutvu määrusega.
- Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu. Meetme raames pakutakse riskis olevatele noortele arenguvõimalusi ennetusprogrammi SPIN abil; koolilastele viiakse ellu riskikäitumise ennetamise programm VEPA Käitumisoskuste Mäng; arendatakse võrgustikutööd lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede toetamiseks ja turvalise elukeskkonna edendamiseks ning toetatakse õigusrikkumise taustaga noorte kaasamist tööturule programmi STEP abil. Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist (85%) ja Eesti riigi eelarvest (15%).
Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil.
Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna arendamine.
Õigusrikkumise taustaga noorte tööturule kaasamine
- Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks. Meetme raames töötatakse välja, katsetatakse ning viiakse läbi uussisserändajatele mõeldud kohanemisprogramm, luuakse uussisserändajatele vajalikku teavet pakkuv infoplatvorm ning töötatakse välja tugivõrgustike kontseptsioon. Meetme tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist (85%) ja Eesti riigi eelarvest (15%).
Euroopa Liidu eelarveperioodil 2007-2013 rakendas siseministeerium järgmisi Euroopa Liidu struktuuritoetuste meetmeid:
- Struktuuritoetuste „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ meetme „Keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine“ raames soetati Politsei- ja Piirivalveametile multifunktsionaalne reostustõrjelaev, samuti suurendati Päästeameti päästevõimekust.
SF lõppenud konkursid
Avalik konkurss partneri leidmiseks uussisserändajate vabatahtlikus tegevuses osalemise toetamiseks.
Siseministeeriumi projekt „Uussisserändajate kohanemise toetamine“ soovib Eestisse elama asuvate inimeste jaoks teha siin kohanemise võimalikult sujuvaks. Projektiga panustatakse Eesti kodanikuühiskonna arengusse, soodustatakse vabatahtlikus tegevuses osalemist ning toetatakse sidusama ühiskonna ning kogukonna teket läbi kontaktide võimaldamise kohalike kogukondade ning uute tulijate vahel.
Selle projektiga seoses soovime leida partneri, kes
- töötab välja uue või arendab olemasoleva mitmekeelse veebilehe uussisserändajatele vabatahtliku tegevuse tutvustamiseks ning selles osalemisvõimaluste pakkumiseks või vahendamiseks;
- toetab üle-Eestiliselt vabaühendusi uussisserändajate vabatahtlikku tegevusse kaasamiseks.
Projekti eeldatav kogumaksumus on kuni 65 000 eurot. Projekti raames elluviidavad tegevused on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ning riigieelarvelistest vahenditest.
Projektitoetuse kasutamise aeg on 01.05.2019 - 30.04.2020
Taotluste esitamise tähtaeg: 01.04.2019.
Avaliku konkursi juhendid ja vormid:
Avalik konkurss partneri leidmiseks, kes töötab välja ja viib ellu „Õigusrikkumise eest karistatud noorte (15–26a) õppesse või tööturule kaasamine läbi sihtsuunitlusega programmi“.
Konkursi eesmärk oli leida partner, kes kohaldab Taanis rakendatava metoodika ja kontseptsiooni High:five Eesti oludele vastavaks, töötades selleks välja õigusrikkumise taustaga noorte õppesse või tööturule kaasamise suunitlusega programmi, ja viib selle ellu. Programm võib põhineda lisaks mõnel muul elluviidud teadmis- või teaduspõhisel sekkumisel, mille rakendamise kogemus on vähemalt viis aastat ja mille tegevuste mõju on uuringuga hinnatud.
Tegevust rahastatakse ESF-i 2014–2020 vahenditest (85% tegevuse kogueelarvest) ja riigieelarvest (15% tegevuse kogueelarvest).
Projekti toetuse kogumäär aastatel 2015–2020 on 690 000 eurot, sealhulgas riigieelarveline kaasfinantseering 103 500 eurot.
Konkursil osalemiseks tuli taotluse esitada hiljemalt 20.05.2015 kell 10.00.
Kõik huvilised olid oodatud infotunnile, mis toimus 07.05.2015 kell 15.00 siseministeeriumis.
Avaliku konkursi juhendid ja vormid:
Seotud viited
Viimati uuendatud 13.03.2025
