Turvalisuse arenguprogrammi II vahetuse kontaktid
- Hiiumaa Vallavalitsus, kontaktisik Hergo Tasuja.
- Mustvee Vallavalitsus, kontaktisik Jüri Vaher.
- Järva maakonnast Paide Linnavalitsus, kontaktisikud Rene Virks ja Janely Berg.
- Lääne-Nigula Vallavalitsus, kontaktisik Jaanus Tärnov.
- Rakvere Linnavalitsus, kontaktisik Kai-Ly Sankovski.
- Kanepi Vallavalitsus, kontaktisikud Aive Saar ja Kristjan Mets.
- Valga Vallavalitsus, kontaktisik Ülla Kimmel.
- Võru Linnavalitsus, kontaktisikud Imre Mokrik, Tiina Hallimäe.
Siseturvalisus Eestis
Siseturvalisuse arengukavas on kokku lepitud siseturvalisuse valdkonna eesmärgid, põhimõtted ja olulisemad tegevussuunad ning eri poolte rollid aastani 2030.
2021 aastal valmis koostöös partneritega maakondade turvalisuse nõukogudest, maakondlikest arendusorganisatsioonidest, kohalikest omavalitsustest, Politsei- ja Piirivalveametist ning Tervise Arengu Instituudist, Justiitsministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, ning Rahandusministeeriumist kontseptsioon „Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse arendamine“, mis on aluseks turvalisuse valdkonna arengu toetamisele ja edendamisele KOV tasandil.
Kontseptsioon annab suuniseid, mis on abiks spetsialistidele, poliitikakujundajatele, otsusetegijatele jt, kellest sõltub turvalise elukeskkonna kujundamine kohalikul tasandil. Teisisõnu liigub Siseministeerium maakondlike võrgustikutöö edendamisest ja toetamisest edasi KOV tasandile.
Süsteemse ja eri valdkondade üleselt koordineeritud ennetustegevusega väldime tegevuste dubleerimist, vähendame koormust, ressursside vajadust ja vajadust ennetustegevuste järele. Sealjuures on endiselt vajalik, et asutused tegeleksid valdkonnaspetsiifiliste ennetustegevustega nagu näiteks tuleohutusse panustavate kampaaniate ja turvalise seksuaalkäitumise õpetamisega.
Loe pikemalt:
Arengukavaga seatakse eesmärke ja suunatakse kohanemise ja lõimumise, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning nutika rahvastikuarvestuse valdkonda, kuid ka nendega tihedalt seotud tulemusvaldkondi.
Loe rohkem:
Konverents 7.06.2022
Loe pikemalt siit: https://www.siseministeerium.ee/konverents-turvaliste-kogukondade-eesti
Vihula 9.-10.11.2022
Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits andis 10. novembril üle siseministri tänukirjad kõikide maakondade arendusorganisatsioonidele (MARO-dele) viimase viie aasta hea koostöö eest. Kui maavalitsuste asemel asusid 2018. aastal maakonna arengut suunama ja siseturvalisuse teemasid koordineerima MARO-d, siis võtsid nad üle ka maakonna turvalisuse nõukogude töö. Turvalisuse nõukogud on siseministeeriumile väärtuslikud partnerid, kes aitavad juurutada kogukonnakeskset lähenemist, toetavad siseturvalisuse eesmärkide elluviimist ja edendavad kohalike omavalitsustega koostööd. Seega väärib nende pühendumine ja kirglikkus turvalisuse teemadega tegelemisel eraldi tunnustamist ja esiletoomist. Maakonna turvalisuse nõukogud on võtnud ise initsiatiivi maakonna tasandil turvalisuse teemade eestvedamisel ja lahkelt uusi tegevusi ja praktikaid jaganud ka teiste maakondadega. Siseministeeriumi poolt tahame seda tõhusat koostööd jätkata.
10.-11. novembril toimus Vihulas Siseministeeriumi korraldatud iga-aastane üleriigiline maakondade turvalisuse nõukogude esindajate seminar. Seminaril anti ülevaade siseministeeriumi kavandatavatest tegevustest ESF rahastusperioodil 202-2027, mille fookuses on kohaliku omavalituse võimekuse suurendamine turvalisuse kavandamisel. Tegevuste ühetaoliseks elluviimiseks on Siseministeeriumi juhtkonna poolt heaks kiidetud põhimõtted ja soovitused ning loodud turvalisuse tegevusmudel. Selle kohta on vormistatud kontseptsioon, millega saab tutvuda SIIT.
Seminaril räägiti veel ohuteavitusvõimalustest, elanikkonnakaitse ja KOV kriisivalmiduse teemadel, Pärnu politsei näitel kuulsime väljakutseid ja edulugusid keerulise taustaga alaealistega tegelemisel ning saime teada rohkemat kodanikuühiskonna tegevustest kogukondade võimestamisel.
Meie enda jaoks olid aga kõige inspireerivamaks just maakondade ülevaated sellel aastal tehtud tegevustest, väljakutsetest ja parimatest praktikatest turvalisuse tegevustes. Näiteks saab tuua Läänemaa videoklipid üleujutuseks valmistumisel koos asjalike tegutsemisjuhistega, Saaremaa tegevused koolide hädaolukorra lahendamise plaanide uuendamisel ja Lääne-Virumaa plaani koostada maakondlik ennetusstrateegia ja ka korteriühistutele tehtud elanikkonna kaitse koolitused, mis on saanud väga positiivset tagasisidet.
Sellised seminarid, kus saab üksteiselt õppida, turvalisuse ning seda toetavate tegevuste üle arutada, aitavad meil üheskoos luua turvalisemat Eestit.
Palmse 1.-2.11.2023
Novembri alguses kogunesid maakondlike turvalisuse nõukogude juhid, omavalitsuste esindajad ja maakondade turvalisuse spetsialistid Palmses, et saada osa juba traditsiooniks kujunenud kahepäevasest seminarist, mida siseministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toel viimased viis aastat on juba korraldanud. Selle korral olid fookusteemadeks Crevex õppuse kogemus, selge sõnumi koostamine ja edastamine, radikaliseerumise ennetamisest Eestis, avalike ürituste riskipõhine koostöömudel, koduohutus ja kogukonna lauaõppused. Lisaks andsid maakonnad ülevaate, milliseid tegevusi turvalisuse nõukogud sel aastal siseministeeriumi toetusel on teinud. Näiteks jagasid mitmed maakonnad kogemust sellest, kuidas nad on koordineerinud kogukondade kriisiplaanide koostamist, läbiviinud alkoholi testostlemisi ja koostöökohtumisi alkoholi müüvate ettevõtjatega, korraldanud ÄKK ohutusõppuseid koolide töötajatele ning eest vedanud elanikkonnakaitse ja kriisideks valmistumise infopäevi külavanematele, kogukondade võtmeisikutele, korteriühistutele ning kohalikele elanikele.
Kohtumiselt said maakonnad kaasa mõtted, millised fookusteemad oma järgmise aasta tööplaani panna. Siseministeeriumi jaoks on maakondlikud turvalisuse nõukogud olulisteks parteriteks, kes aitavad suunata turvalisuse tegevusi ka KOV suunal.
Laulasmaa 30.05.2024
30. mail kogunesid Laulasmaale maakondlike turvalisuse nõukogude võrgustiku liikmed, et saada ülevaade KOV turvalisuse arenguprogrammi käivitumisest ning arutleda turvalisuse teemadel. 2023 aastal valis siseministeerium välja kaheksa omavalitsust, kes osalevad turvalisuse arenguprogrammis. Järgmised kaheksa omavalitsust valitakse välja avaliku konkursi korras 2025 aastal. Tänaseks on arenguprogrammis osalevad KOV-id moodustanud juhtrühma, kes turvalisuse valdkonna tegevusi eest veab ning on määratlenud turvalise valdkonna. Enamus omavalitsustes on toimunud ka avaseminarid, kus valiti välja fookusteemad, millega programmi raames edasi liigutakse, ehk mis on peamise probleemid, mida lahendada. Lisaks on toimunud või toimumas koolitused. Edasised sammud on turvalisuse valdkonna analüüs ja selle pinnalt tegevuskava koostamine ning selle integreerimine KOV arengu dokumentidesse. Põhjalikuma ülevaate programmi tegevusetes tegi Narva linnavalitsuse esindaja. Narva tõi välja näiteks selle, et aasta lõpus koolidele tehtud pommiähvarduste laine näitas, et tegelikult koolidel polegi hädaolukorra lahendamise plaane, seega tuli nende koostamine kohe ka ette võtta. Lisaks tõdeti, et vähe pööratakse tähelepanu eakate turvalisusele, mistõttu tuleks suunata ennetuses fookus just sinna.
Regionaalministeeriumi poolt tehti ülevaade KOV turvalisuse valdkonna näitajatest www.minuomavalitsus.ee keskkonnas. Seal on kokku 20 valdkonda ja ca 300 hindamiskriteeriumit, mille aluse omavalitsusi hinnatakse. Seminaril keskenduti just turvalisuse valdkonna võtmenäitajatele. Andmed hindamiseks tulevad riiklikest registritest, küsitakse omavalitsustest ja viiakse läbi elanike rahulolu uuringust. Üsna pea, 11. juunil toimub eelmise aasta andmete avalikustamine.
Lisaks arutleti Haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel haridusasutuste HOLP-ide koostamise teemal. Täpsemalt on kavas õppeasutuste kriisiplaanide kaasajastamine, töörühm selleks on moodustatud ja aasta lõpuks on juhendmaterjalid koostatud.
Sotsiaalkindlustusameti esindaja andis ülevaate laste peredest eemaldamise statistikast 2024. aastal ning arutleti perest eemaldamise põhjuseid ja tänaseid kitsaskohti süsteemis ning peredele teenuste pakkumise võimalusi.
Seminaril tutvustati Läänemaa kaubandusettevõtete töötajatele läbiviidud ohutusõppust. Läänemaa turvalisuse nõukogu viis koostöös politseiga veebruari kuus läbi Coop kaupluse müüjatele ja turvatöötajatele teoreetilise ja praktilise õppuse. Õppus koosnes neljast töötoast: äkkrünnak, enesekehtestamine, esmaabi ja rööv.
Tervise Arengu Instituut andis ülevaate alko- ja narkoravi võimalustest, tuues välja et enam kasutatakse abi otsimiseks ööpäevaringest narko tugiliini või veebiteel pakutab VALIK programm. Tervise Arengu Instituut rääkis ka sellest, et teevad regulaarseid koolitusi varajase märkamise jaoks meditsiini süsteemis. Lisaks toodi välja, et on kavas liikuda alkoholi müügi litsentsi süsteemi suunas.
Arenguprogramm ja üle-eestiline seminar viidi ellu ESF toel. Maakondlike võrgustike regulaarsed kohtumised on toimunud siseministeeriumi eestvedamisel juba viimased kaheks aastat ja selle aja jooksul on sellest kujunenud hea koostöövorm. Sellised seminarid, kus on esindatus igast maakonnast aitab turvalisuse valdkonna parimaid praktikaid parimal moel jagada.
Viimati uuendatud 03.02.2026
