Sa oled siin

Siseturvalisuse arengukava 2020-2030

2018. aasta kevadel alustas Siseministeerium uue siseturvalisuse arengukava koostamist, milles lepitakse kokku siseturvalisuse valdkonna suunad järgnevaks kümneks aastaks. Siinsele lehele on koondatud informatsioon arengukava koostamise hetkeseisust ja võimalustest turvalise Eesti kujundamisel kaasa rääkida.

Uus arengukava saab olema jätkuks praegu kehtivale Siseturvalisuse arengukavale 2015–2020. Arengukava uuendamise protsess võimaldab meil koos partneritega hinnata valdkonda puudutavaid probleeme, arenguvajadusi ja leppida kokku eri poolte panused turvalise Eesti loomisel.

Aastatel 2020–2030 on jätkuvalt vaja kujundada ohutut elukeskkonda ning suurendada elanike teadlikkust, kinnistada ja vajaduse korral muuta hoiakuid ja käitumist, et vähendada õnnetusi ja vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. Teisalt on vaja kindlustada ja tugevdada reageerimisvõimekust. Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 rakendamisel loodi eeldusi reageerimissuutlikkuse, elanike teadlikkuse, turvalisusele kaasa aitavate hoiakute ning kogukondliku turvalisuse edendamiseks – seda nii erinevate mudelite, analüüside kui ka regulatsioonide kaudu. Edaspidi on vaja aga neid algatusi juurutada ja edasi arendada.

 

Siseturvalisuse arengukava 20202030 eesmärkide saavutamiseks koostatakse programm, kus lepitakse kokku täpsemad lahendused ja vajalikud muudatused

Arengukava rakendamiseks mõeldud programmi väljatöötamises osalevad programmi eesmärke ellu viivate asutuste ja organisatsioonide esindajad ja teiste oluliste sidusrühmade esindajad. Vajaduse korral kaasatakse aruteludesse ka teisi osalisi. Kui soovid kaasa rääkida turvalisema Eesti loomisel, võta ühendust arengukava koostamise eest vastutavate töörühmade juhtidega.

Arengukava tervikut puudutavate teemade puhul on kontaktisikuks Siseministeeriumi strateegiaosakonna nõunik Maia Eskla (maia.eskla@siseministeerium.ee).

Siseturvalisuse arengukava alaeesmärgid (esialgne kavand):

  • Ennetav ja turvaline elukeskkond

Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondadeülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale.

Töörühma juht: Eimar Veldre, Siseministeerium (eimar.veldre@siseministeerium.ee)

  • Kiire ja asjatundlik abi

Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused. 

Töörühma juht: Veiko Kommusaar, Siseministeerium (veiko.kommusaar@siseministeerium.ee)

  • Kindel sisejulgeolek

Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud ja maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikkond ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate Eestit ohustavate kriisidega.

Töörühma juht: Karin Tahvonen, Siseministeerium (karin.tahvonen@siseministeerium.ee)

  • Tõhus rahvastikuhaldus

Eesti kodakondsus, rände- ja identiteedihaldus ning rahvastikutoimingud on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust.

Töörühma juht: Martin Tulit, Siseministeerium (martin.tulit@siseministeerium.ee)

  • Tark ja innovaatiline siseturvalisus

Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi.

Kontaktisikud: Evelin Stamm, Siseministeerium (evelin.stamm@siseministeerium.ee) ja Kristiina Kütt, Siseministeerium (kristiina.kutt@siseministeerium.ee)

Olulisemad kokkuvõtted ja materjalid


Siseturvalisuse ja rahvastiku tervise arengukavade maakondlike arutelude kokkuvõte » (1.72 MB, PDF)

Siseturvalisuse arengukava koostamise ettepanek » (PDF)

 

 

 

Kaasamise ajakava

Hetkeolukorra ja suundumuste analüüside koostamist toetavad ekspertseminarid kevad 2018
Koostatakse hetkeolukorra ja suundumuste analüüsid
kevad 2018
Koostatakse tegevuskeskkonna ning probleemide ja arenguvajaduste analüüsid
4. juuni 2018
Koostatakse arengukava koostamise ettepaneku kavand
august 2018
Kogutakse info arengukava koostamisse kaasatavate partnerite kohta september 2018

				
Tehakse eeltööd arengukava ja programmide sisu vaheversiooni väljatöötamiseks. 
Arutelud ja koostööseminarid partneritega
september 2018 – märts 2019
Siseturvalisuse ja rahvastiku tervise arengukavade arutelud maakondades (Arutelude kokkuvõte (1.72 MB, PDF)) oktoober 2018 – jaanuar 2019
Töötatakse välja arengukava ja programmide vaheversioonid
september 2018 – aprill 2019
Kooskõlastatakse arengukava koostamise ettepanek jaanuar 2019
Esitatakse arengukava koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele juuni 2019 (istungil eeldatavasti septembris)
Arengukava projekti avalik konsultatsioon ja kooskõlastamine, Vabariigi Valitsuses tutvustamine, 
Riigikogus tutvustamine, Vabariigi Valitsuses heaks kiitmine
oktoober 2019 – veebruar 2020
Programmide eelnõude avalik konsultatsioon ja kooskõlastamine
oktoober 2019 – veebruar 2020
Minister või ministrid kinnitavad programmid
veebruar 2020

"Siseturvalisuse arengukava 2020–2030" koostamisest

    Arengukava koostamise eest vastutab Siseministeerium. Koostamisse kaasatakse asjassepuutuvaid osalisi nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist ning lähtutakse kaasamise heast tavast. Kõige laiaulatuslikum koostöö siseturvalisuse arengukava programmide koostamisel on Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

     

     

    Viimati uuendatud: 17. oktoober 2019