Võitleme terrorismiga

Terrorismivastane võitlus Eestis

Radikalism ja ekstremism ei ole vaid julgeolekuasutuste probleem. Eestis on korrakaitse- ja julgeolekuasutused reageeriv jõud siis, kui äärmuslikud liikumised juba tegutsevad. Põhiline terrorismi ennetav roll on siinkohal sotsiaal- ja haridusvaldkonnal ning integratsioonipoliitikal.

• Valitsuse Julgeolekukomisjon tegeleb julgeoleku olukorra analüüsimisega ja hindamisega ning koordineerib julgeolekuasutuste tegevust. Julgeolekukomisjonis käivad koos peaminister, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, justiitsminister, kaitseminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister ja välisminister. Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo tegeleb julgeolekukomisjoni tegevuse koordineerimisega.
• Erinevate asutuste tööd ja koordinatsiooni terrorismivastases võitluses korraldab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni terrorismivastase võitluse nõukogu, kes täiendab Eesti terrorismivastase võitluse tegevuskava, jälgib selle rakendamist ning esitab ettepanekuid selle tõhustamiseks.
• Terrorismivastase võitluse nõukogu koosseisu kuuluvad Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe, Teabeameti, Maksu- ja Tolliameti ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad.
• Kõikidel ministeeriumitel ja asutustel on paika pandud vastavalt tegevusvaldkondadele oma kindlad rollid, tegevused ning eesmärgid. Justiitsministeerium on vastutav seadusandluse ja õigusloome seisukohalt. Siseministeerium mängib olulist rolli terrorismi vastase võitluse tegevuse planeerimisel, kuna peamised terrorismi vastase võitluse asutused on tema valitsemisalas. Lisaks juhib Siseministeerium siseturvalisuse arengukava koostamist, milles on ka osa terrorismi vastasel võitlusel.
• Teiste ministeeriumite pädevuses on erinevad ennetavad rollid. Näiteks tasuta keeleõpe sisserändajatele, kohanemisprogrammid, integratsiooniprogramm, kiusamisvastased programmid, tugiisikuteenused, teisest rahvusest inimeste nõustamine, kinnipeetavate riskihindamine, erinevate ametnike koolitamine, reisihoiatused, käitumiskorraldused rünnaku puhkudeks ja palju muud.

Terrorismivastane võitlus käib koostöös EL organisatsioonidega:

Terrorismi definitsioon
 

Euroopa  Liit ega ÜRO ei ole konkreetselt defineerinud ega kooskõlastanud terrorismi erinevatel teoreetilistel ja juriidilistel põhjustel, mille tõttu defineerivad liikmesriigid seda oma seadustes eraldi.

Eesti karistusseadustiku § 237 lõige 1 käsitleb terrorismi, kui:

"Rahvusvahelise julgeoleku vastase, isikuvastase, elu või tervist ohustava keskkonnavastase, välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastu suunatud või üldohtliku kuriteo toimepanemise, keelatud relva tootmise, levitamise või kasutamise või vara ebaseadusliku hõivamise või olulises ulatuses rikkumise või hävitamise või arvutiandmetesse sekkumise või arvutisüsteemi toimimise takistamise eest, samuti selliste tegude toimepanemisega ähvardamise eest, kui see on toime pandud eesmärgiga sundida riiki või rahvusvahelist organisatsiooni midagi tegema või tegemata jätma või tõsiselt häirida riigi poliitilist, põhiseaduslikku, majanduslikku või ühiskondlikku korraldust või see hävitada või tõsiselt häirida rahvusvahelise organisatsiooni tegevust või see hävitada või tõsiselt hirmutada elanikkonda, – karistatakse viie- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega."

Lisaks kehtib Eestis ka Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mille eesmärgiks on tõkestada Eesti majandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist terrorismi rahastamiseks ja rahapesuks. Rahastamisega seotud aspektid on kirjeldatud ka ülal mainitud Karistusseadustikus.