Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on järgmise aasta sisserände piirarvu eesmärk soodustada Eesti majanduse arengut ning välistööjõu kaasamist seal, kus spetsialiste kõige enam vajatakse. „Pean mõistlikuks, et saaksime piirarvu sihtotstarbeliselt jaotades sisserännet juhtida ning seeläbi tagada, et Eesti on avatud neile välismaalastele, kes toetavad meie majanduse ja ühiskonna arengut. Sisserände piirarvu sätestades soovime pakkuda tööjõu osas leevendust valdkondades, kus tööjõunappus on hetkel kõige põletavam ning pärsib seega ettevõtete kasvu ja arengut. Siin võtame aluseks eelmiste aastate elamislubade ning lühiajalise töötamise registreerimiste statistika,“ selgitas Läänemets. Lisaks eraldatakse kindel osa piirarvust loomingulistele töötajatele ja sportlastele, ajakirjanikele ning välismaalastele, kes asuvad Eestisse elama välislepingu alusel.
2023. aasta sisserände piirarvu jagunemise osas oli sarnaselt eelnevatele aastatele võimalus oma ettepanekud esitada kõigil ministeeriumitel. Ettepanekud esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium ja Välisministeerium. Jaotuse tulemusena on tuleval aastal võimalik anda 600 tähtajalist elamisluba töötamiseks töötleva tööstuse valdkonnas; 200 tähtajalist elamisluba töötamiseks ehituse valdkonnas; 100 tähtajalist elamisluba töötamiseks veonduse ja laondus valdkonnas; 5 tähtajalist elamisluba ettevõtluseks; 5 tähtajalist elamisluba välislepingu alusel; 19 tähtajalist elamisluba töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ning 30 tähtajalist elamisluba erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel. Ülejäänud osa 2023. aasta sisserände piirarvust ehk 313 jääb vabalt jaotamiseks.
Juhul kui piirarvu jaotuskategooriate kvoodid on täitunud, on võimalus antud elualade esindajatel elamisluba töötamiseks taotleda võrdsetel alustel teiste valdkondadega.
Eesti alaliste elanike hulk on võrdluses 2021. aastaga kahanenud, sellega on seletatav ka varasemast väiksem piirarv - tänavu oli see 1311.
Sisserände piirarv reguleerib peamiselt töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest Eestisse. Sisserände piirarvu arvestusse kuuluvad töötamiseks, ettevõtluseks ja välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload. Sisserände piirarvu alt on välja arvatud nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal töötajad kui iduettevõttes töötavad ja iduettevõtlusega tegelevad välismaalased. Samuti ei kuulu piirarvu alla pere- ja õpiränne, õppejõuna tööle asumine, suurinvestorina tegutsemine ning töötamine tippspetsialistina ehk välismaalane, kellele tööandja maksab vähemalt 1,5 kordset Eesti keskmist palka. Piirarvu arvestusse ei kuulu ka Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Jaapani kodanikud ega rahvusvahelise kaitse taotlejad.
