Siseminister Lauri Läänemets rõhutas eelnõud kommenteerides selle akuutsust erinevates kriisides. „Turvatöötajad kannavad kriisiolukorras tavapärasest veelgi suuremat vastutust, mis tõstatab küsimuse nende õiguste, kohustuste ja ka tagatiste kohta. Kvaliteetse turvateenuse tagamise eelduseks on asjaolu, et inimesed, kes selles valdkonnas tegutsevad, oleksid piisava ettevalmistusega ning tunneksid, et nende õigused on kaitstud. Seetõttu sätestatakse eelnõus turvatöötajale ettenähtud nõuded, aga ka tagatised, mis on võrreldavad teiste avalikku korda tagavate teenistujate, näiteks abipolitseinike omadega. Oht töövõime vähenemiseks või hukkumiseks on turvategevuses samaväärne teiste teenistujatega, mistõttu peavad ka tagatised olema võrdsed,“ ütles Läänemets. Siseminister rõhutas ka turvaettevõtte kui tööandja kohustust tagada turvatöötaja ohutuseks vajalikud vahendid ja töökeskkond. „See on oluline aspekt, mida kõnealune seadus varasemast selgemini käsitleb,“ lisas Läänemets.
“Uue seadusega seatakse turvateenistujate väljaõppele konkreetsed nõuded, mille tulemusel saavad nii turva- kui valvetöötajad olema paremini ja ühetaolisemalt koolitatud. Turvatöötajate õigused ei suurene, küll aga kirjutatakse need seaduses täpsemalt lahti. See annab juurde oluliselt rohkem selgust turvatöötajatele aga omakorda tähendab see, et turvatöötajaga kokkupuutuval isikul on ka arusaadavam, mida turvatöötaja tohib ja mida ei tohi teha. Näiteks kirjeldatakse eraldi turvatöötaja õigust anda vajadusel suulisi korraldusi, peatada isikute liikumine nende valvataval territooriumil, nõuda isiku tuvastamiseks dokumenti ning vajadusel ka isikut kinni pidada,“ selgitas Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar. Kommusaar nentis, et suuremad õigused eeldavad ka suuremaid kohustusi. „Nii kaasneb täienenud lubatud relvade ja erivarustuse loeteluga kohustus iga-aastaseks täiendkoolituseks. Loomulikult jäävad aga relva kasutamisel kehtima äärmiselt kindlad piirid, mis on juba kehtivad seaduses sätestatud hädakaitse piiridena,“ kinnitas asekantsler.
„Oluline on ka see, et reguleeritakse palju täpsemalt sisevalvetegevusi. See tähendab näiteks seda, et meelelahutusasutuste korrapidajad, kes vajadusel juhatavad ebasobivalt käituvad inimesed välja, peavad tulevikus vastama samadele nõuetele nagu turva- või valvetöötaja. Sisuliselt teevad need töötajad turvatöötajaga sarnaseid tegevusi, mistõttu on ka neile kehtestatud nõuete ühtlustamine igati loogiline,“ nentis Veiko Kommusaar.
