Konverentsil osalenud Euroopa Liidu ja Schengeni riikide ministrid rõhutasid oma sõnavõttudes, et välispiiri valvet tuleb tugevdada. Kohtumisel kokku lepitud ühisavalduses toonitatakse, et EL peab ühtselt, kiirelt ja resoluutselt reageerima kolmandate riikide poolt tahtlikult tekitatud rändesurvele rakendades kõik vahendeid, sh reaalselt mõjuvaid sanktsioone. Ühisavalduse kohaselt on sedasorti rünnete tõrjumisel oluline füüsiliste tõkete ja seiretehnika olemasolu ning kuivõrd kaitstakse kogu Euroopa Liidu ja Schengeni ala siseturvalisust, siis peab piiritaristu rajamist rahastama Euroopa Liidu eelarvest.
Siseminister Kristian Jaani ütles, et Eesti ja Leedu pikaajaline teavitustöö, mis puudutab välispiiri valvamiseks vajaliku ühtse üle-euroopalise standardi väljatöötamist, on saanud lõpuks ka Euroopa Komisjoni toetuse, sest möödunud aasta lõpus avaldatud Schengeni piirieeskirjade ettepanekus nähakse ette võimalus kehtestada piirilõigu iseärasusi arvestavad ja eelkõige välispiiril seiretehnika kasutamist puudutavad piirivalvamise standardid. Standardite olemasolu võimaldab Jaani sõnul Euroopa Liidu ja Schengeni ala välispiiri tõhusamalt valvata ka piiripunktide vahelisel alal ja aitab kaasa võimalike ebaseaduslike piiriületamiste tõkestamisele.
Niinimetatud Vilniuse deklaratsioonis tehakse muuhulgas ettepanek Euroopa liidu institutsioonidele tugevdada võimalusi ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmiseks, vähendada Euroopa Liidu ja Schengeni alale ebaseadusliku rände tõmbefaktoreid ja suurendada koostööd rände lähteriikidega.
Kohtumisel osalesid ligi 30 riigi siseministrid ja kõrged ametnikud ning Euroopa Komisjoni, Frontexi, Europoli ja Euroopa Liidu Varjupaigaameti esindajad.
