„Eesti ja Läti seisavad silmitsi ühise julgeolekuohuga. Valgevene koos Venemaaga kasutavad ebaseaduslikku rännet survevahendina riikidele, kes toetavad Ukrainat kui Kremli agressioonisõja ohvrit. Selle ründe tõrjumine nõuab ühest vastust - näiteks kõikide Valgevene läänesuunaliste piiripunktide sulgemist, kuni probleemi lahendamiseni,“ rõhutas siseminister Igor Taro.
„Inimeste ja kaupade vaba liikumine EL-is on üks meie tugevusi, mida vastased püüavad meie nõrkuseks pöörata. Valgevenest lähtuv ränderünne kompabki praegu Lätis EL-i välispiiri tugevust, kus tänavu on tõrjutud üle 12 000 ebaseadusliku piiriületuskatse. Selle mõju ulatub ka Eestisse, sest siin on nelja kuuga tabatud üle 400 läbirändaja, kes seiklevad marsruudil Venemaa-Valgevene-Läti-Eesti, et edasi jõuda Põhjalasse või Lääne-Euroopasse,“ lisas Taro.
Eesti siseministri sõnul on meie ülesanne valvata ja kaitsta oma piire ning tagada, et EL-i ja NATO idapiir oleks turvaline. „Eesti seisab selles töös kindlalt Läti kõrval. ESTPOL-i meeskond toetab Läti piirivalvet igapäevaselt just neis piirkondades, kus ränderünne on kõige teravam,“ ütles ta. „Eestil ei ole Valgevenega ühist piiri, aga see ei võta meilt häält, kui otsitakse lahendust, kuidas ohjeldada Minski režiimi. Seetõttu pean ma tõsise kaalumise kohaks, kas ränderünde jätkumise hind võiks olla ka Valgevene viie läänesuunal allesjäänud piiripunkti sulgemine, mis muidugi eeldab Läti, Leedu ja Poola koordineeritud tegevust.“
Taro kordas oma varasemat mõtet, et Valgevene korraldatud eskalatsioonil, mis on jõudnud juba Läti piirivalve vaatlustehnika lõhkumiseni, peab olema hind. Samuti jälgib Eesti tähelepanelikul Läti poolt ellu viidud õiguslikke muudatusi lisaõiguste andmisel piirivalvele, et võimaldada piirivööndis jõulisemat ja otsustavamat tegutsemist. “Kui välispiiril toimetavad isikud, kelle päritolu on meile ebaselge, siis on tegu vastasega, kelle suhtes tuleb vajadusel kasutada surmavat jõudu. Pidev piiride kompamine peab ühel hetke saama jõulise vastuse. Kui selleks on tarvis seadusi muuta, peame seda tegema,” sõnas Taro.
Siseministrid tutvusid visiidil Eesti idapiiri väljaehitamise ja piiri valvamise tehniliste lahendustega. „Meie piiritaristu rajamise kogemus ja siin kasutusele võetud tehnilised lahendused võivad olla heaks eeskujuks teistelegi, ka Lätile. Schengeni ala tugev välispiir on kogu Euroopa julgeoleku küsimus,“ ütles Taro.
Eesti on idapiiri arendamisse investeerinud ligi 130 miljonit eurot, millest valdavat osa on kaasrahastanud Euroopa Liit. EL-i toel arendatakse välja terviklik piirivalve võimekus, mis hõlmab seire- ja valvesüsteeme ning juhtimiskeskuse tehnikat. Uudsed lahendused aitavad piirivalvuritel olukorda paremini jälgida, ohte tuvastada ja piiririkkumistele kiiresti reageerida.
Läti siseminister Jānis Dombrava viibib Eestis siseminister Igor Taro kutsel. Visiidi eesmärk on arutada riikide koostööd Valgevenest lähtuva ja Venemaa toetatud ebaseadusliku rände tõkestamisel ning tutvuda Eesti piirivalve korralduse ja tehniliste lahendustega. Visiidi käigus külastasid siseministrid Eesti lõuna- ja kagupiiri, Luhamaa piiripunkti ning Piusa kordonit. Samuti tutvuti Luhamaa vabatahtlike päästjate tegevusega.
