„Sisejulgeoleku asutused tegutsevad päriselt 24 tundi 7 päeva nädalas ja 365 päeva aastas, et Eesti oleks turvaline ja sisemiselt kaitstud. Meil võib olla 4500 kaugele ulatuvat raketti ja 2100 jõulist tankitõrje lasku, aga kui meil pole 4500 motiveeritud politsei- ja piirivalve ametnikku ning 2100 sama motiveeritud päästjat, siis on see ainult pool julgeoleku rehkendust,“ ütles Taro. „Nii sõjaline kui ka mittesõjaline osa moodustab ühise heidutuse ja kaitsevalmiduse. See ongi laiapindne riigikaitse.“
Taro peab oluliseks, et siseturvalisuse töötajate palgaküsimus räägitaks läbi riigieelarve läbirääkimistel. „Siseturvalisuse eesliinitöötajad on professionaalid, kes tagavad meie igapäevase turvatunde – uuringute alusel usaldavad inimesed politseid, päästjaid ja Häirekeskust kõrgelt. Nad töötavad igapäevaselt nii füüsiliselt kui vaimselt keeruliste ohtude ja olukordadega,“ ütles Taro, lisades, et palk peab olema tööle vääriline ning piisavalt motiveeriv, et hoida olemasolevaid töötajaid ja olla atraktiivne tööandja ka uutele süsteemi sisenejatele ja noortele.
Siseminister toonitas, et kui räägime laia riigikaitse arendamisest, siis peame samas lõigus rääkima ka sisejulgeoleku tugevdamisest. „Kui räägitakse vajadusest investeerida riigikaitsesse, siis siseministrina lähtun sellest, et järelikult läheb raha ka sisejulgeolekusse, mis on lahutamatu osa laiapindsest riigikaitsest,“ ütles Taro.
