„Tõhus riigikaitse on ainult lai riigikaitse,“ rõhutas siseminister Igor Taro president Ülle Madise kokku kutsutud Riigikaitse Nõukogu koosoleku järel. „See tähendab, et me vaatame ühesuguse nõudlikkusega nii kaitse-, sise-, välis-, sotsiaal-, majandus- ja kliima- ja veel mitme ministeeriumi nagu ka omavalitsuste poole. Aga ka nende poole, kelle mureks on psühholoogiline kaitse, koos usalduse ja turvatunde hoidmise ja kasvatamisega, et meid juhiks enesekindlus, mitte hirm.“
Taro sõnul on „siis kaitstud välimine ja sisemine rahu – ülesanne, mille meile paneb talupojamõistus ja põhiseadus“.
Siseminister meenutas, et kevadel küsis ta Politsei- ja Piirivalveametilt, Kaitsepolitseilt ning Päästeametilt esimest korda sisekaitse nõuannet, mis on kaitseväe juhataja sõjalise nõuande analoog.
„Seal kordus refräänina mõte, et kui kaitsevägi valmistub tuleviku lahinguteks, siis Siseministeeriumi asutused peavad juba praegu lahinguid, iga päev,“ ütles Taro ning tõi näiteid: „Piiri valve ja kaitse. Drooniseire ja -tõrje. Valgevenest lähtuva ebaseadusliku läbirände tõrjumine. Venemaa varisõjale vastu seismine. Põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse. Vastuluure. Tõhus taustakontroll ja selle selged õiguslikud raamid. Elupäästevõimekus igas Eesti piirkonnas. Kaasaegne ohuteavitus ja varjumisvõimalused. Aga ka tasakaal ohtude ennetamise ja andmete kättesaadavuse vahel ning kuritegude tõhus uurimine.“
Siseminister nimetas enda valitsemisala olulisteks teemadeks kriisivalmidust ja elanikkonnakaitset, mille puhul peaks iga Eesti inimene lõpuks teadma oma rolli erinevates kriisides ja suutma seda täita.
Taro avaldas heameelt, et Riigikaitse Nõukogu järgmisel koosolekul on arutelu fookuses sisekaitse, kui laia riigikaitse lahutamatu osa, mis on ühtlasi ka oluline peatükk riigikaitse arengukavas.
