„Varasem relvapoliitika on lähtunud liiga palju relvast kui sisejulgeolekuriskist ning vähem relvaoskusest kui riigikaitselisest võimest. Kavatsen uute seaduseelnõude ja käesoleva määrusega seda olukorda parandada,” sõnas siseminister Igor Taro. “Lasketiirude ja laskepaikade puhul on kõige olulisem ohutus, kuid ohutusnõuded peavad käima kaasas nii tänapäevaste tehniliste võimaluste kui tegeliku kasutuspraktikaga. Uue määrusega muudame nõuded selgemaks ja paindlikumaks, ilma et ohutustase väheneks. Samuti loome võimaluse rajada vähese kasutusega lasketiire piirkondadesse, kus senised laskmisvõimalused jäävad inimestest liiga kaugele. Nii saame ühelt poolt tugevdada ohutust ja järelevalvet ning teiselt poolt parandada laskespordi, jahinduse ja relvade käsitsemise võimalusi üle Eesti. Järgime sellega Soome eeskuju, mis on võtnud eesmärgiks riigikaitse tugevdamiseks harjutuskohtade arvu kahekordistada.“
Eelnõuga täpsustatakse teenistusrelvi käitlevate asutuste suhtes kohaldatavaid nõudeid ning luuakse ühtsem regulatsioon nii eraõiguslikele lasketiirudele kui ametiasutuste lasketiirudele ja laskepaikadele.
Oluline muudatus on vähese kasutuskoormusega mitteäriliste lasketiirude võimaldamine, et parandada laskmisvõimaluste kättesaadavust piirkondades, kus olemasolevad lasketiirud asuvad kasutajatest kaugel ning tavapärase lasketiiru rajamine ei oleks majanduslikult mõistlik. Neile kehtivad kasutuse iseloomu arvestavad erisused, kuid ka selline lasketiir peab tagama tavapärase lasketiiruga samaväärse ohutustaseme.
Uue teemana kehtestatakse ohutusnõuded vähem kahjustavatele harjutusrelvadele. Seni puudus nende kasutamisel ühtne regulatsioon. Uued nõuded võimaldavad harjutusrelvi paindlikumalt kasutada, säilitades samal ajal vajaliku ohutustaseme.
Täpsustatakse ka nõudeid, mis on senise korra rakendamisel küsimusi tekitanud. Täpsemalt reguleeritakse näiteks laskealade, kuulipüüdjate, taga- ja külgvallide ning teiste ohutuslahenduste nõudeid. Samuti täpsustatakse lasketiiru või laskepaiga omaniku, laskmise eest vastutava isiku ja laskmist korraldava isiku kohustusi ning vastutuse jaotust.
Lasketiirude ja laskepaikade pidajatele muutub kohustuslikuks ka regulaarne enesekontroll. See toetab riiklikku järelevalvet ning annab pidajatele võimalus võimalikke ohutusriske ennetavalt avastada ja kõrvaldada.
Täpsustatud ohutusnõuded suurendavad avalikku turvalisust ning vähendavad relvade kasutamisega seotud õnnetuste, vigastuste ja varakahju riski. Samuti paraneb tervisekaitse, kuna täpsustatakse kinniste lasketiirude ventilatsiooninõudeid. Ühtsem ja selgem regulatsioon suurendab ka õigusselgust. Suur osa uutest nõuetest põhineb juba kasutusel olevatel ohutuslahendustel ning muudatustega kohanemiseks nähakse ette üleminekuperiood.
