"See on loogiline täiendus iseenesestmõistetavaks muutunud kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele, mis ütleb, mida peab riik tegema ja mida läheb kaitseväel vaja, et võita sõda, kui sõda tuleb," ütles Igor Taro, tutvustades koos kolme ameti peadirektori Egert Belitševi, Margo Pallosoni ja Margo Klaosega nende sisekaitse nõuannet, mille osadeks on siseturvalisuse, sisejulgeoleku ja elanikkonnakaitse nõuanded.
"Eesti kaitstuse lahutamine sõjaliseks kaitseks ja sisejulgeolekuks on kunstlik ja eksitav. Riigikaitses on võrdselt oluline tugev sisekaitse, vankumatud liitlassuhted, vaenlast heidutav kaitsevõime ning ühiskonna kaitsetahe ja kaitsekindlus. Kui üks nendest lonkab, siis ei ole Eesti kaitstud või on halvasti kaitstud," rõhutas Taro. "Me räägime ju laiast riigikaitsest nagu sõnastab meile ülesande ka Eesti põhiseadus, mille järgi on Eesti riik loodud "kaitseks sisemisele ja välisele rahule"."
Tema sõnul on tugev sisekaitse, tõhus elanikkonnakaitse, edukas vastuluure ja põhiseadusliku korra kaitse riigi julgeoleku ja siseturvalisuse esimene ja ka viimane kaitseliin enne konventsionaalset sõda, kus me tegutseme veel mittesõjaliste meetmetega.
"See ongi sisekaitse põhiülesanne, sest kui meie ebaõnnestume, siis on kaitseväe kord," ütles siseminister, kelle kinnitusel on suurem osa kõrge tõenäosusega julgeolekuohte Eestile praegu mittesõjalised, ja need on kohal juba täna.
"PPA, KAPO ja Päästeameti juhtide sisekaitse nõuanne markeerib meie ohupilti ja teisalt kirjeldab vajadusi, mis aitavad Eesti sisemist rahu veel tõhusamalt kaitsta," ütles Taro, kes saatis need ka peaminister Kristen Michalile.
"Olen veendunud, et Vabariigi Valitsuse liikmed peavad teadma, millises ohuruumis me asume, mis mõjutab või võib hakata mõjutama Eesti siseturvalisust ja -julgeolekut, selle arengust. Pole midagi parata, jutt on ka selle rahastamisest. Rahastamiskindlusest. Ka investeeringutest ja arendustegevusest," selgitas Taro. Ta pidas võimalikuks, et varem või hiljem, aga loodetavasti varem, jõuab Eesti sisekaitse rahastamine pooleteise protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
Politsei- ja Piirivalveamet peab võimalike ohtude paremaks maandamiseks vajalikuks drooniseire- ja tõrje korraldamist, 1000-liikmelise politseilise kriisireservi pikaajalist rahastamist, eri- ja kiirreageerimise võimekuse suurendamist, lennuvõimekuse tagamist ning tänapäeva masskuritegude uurimiseks vajalikku tõhusat uurimist ja selleks tarviliku õigusruumi kujundamist.
Kaitsepolitseiamet näeb, kuidas ohtude digitaliseeriv ja üha tehnoloogilisem iseloom nõuab tehnoloogilise, küber- ja IKT-võimekuse arendamist ning vajalike meeskondade laiendamist, samuti toetab Eesti suurim julgeolekuasutus sideandmete säilitamise ja kasutamise probleemistikus terviklahenduse leidmist ning taustakontrolliseadust, et teha elementaarset taustakontrolli kriitilistele ametikohtadele asujate suhtes, samuti julgeoleku- ja õiguskaitseasutuste kriisivalmiduse tõstmist.
Päästeameti nõuanne keskendub elupäästevõimekuse tagamisele igas Eesti piirkonnas, inimeste ja omavalitsuste kriisivalmiduse tõstmisele, kriisikindluse põhitaristu ehk varjendite ja varjumiskohtade välja arendamisele, 1550-liikmelise päästealase kriisireservi pikaajalisele rahastamisele ning kaasaegse ohuteavituse võimekusele.
