Siseturvalisuse valdkonna eelarveotsuseid tutvustades rõhutas siseminister Lauri Läänemets, et ka majanduslikult keerulistel aegadel ei tohi inimeste turvatunne kannatada. Politseinike vähene järelkasv on olnud pikka aega siseturvalisuse peamisi murekohti, mistõttu suunatakse lähiaastatel lisaraha politseinike väljaõppe mahu suurendamisse, aga ka kadettide elamis- ja õppetingimuste arendamisesse.
„Juba aastaid on Politsei- ja Piirivalveamet seisnud silmitsi reaalsusega, et töölt lahkub rohkem politseinikke, kui koolist peale kasvab. Palga kõrval on oluliseks lahkumise põhjuseks ka politseiametnike pensioneerumine, mistõttu oli ülimalt oluline kindlustada eelarveline püsirahastus politseinike väljaõppe mahu oluliseks suurendamiseks ning selleks vajalike tingimuste arendamiseks,“ rõhutas Läänemets. Siseministri sõnul on praegusel ajal ka mõistlik teha investeeringuid infrastruktuuri ja hoonetesse. „Kaasaegseid ühiselamuid ning õppehooneid ja -komplekse vajab meie siseturvalisuse valdkond niikuinii. Riigi seisukohast on odavam panna need projektid töösse täna, mil kinnisvara- ja ehitusturg on jahtumas ning hinnad seetõttu odavamad. Lisaks saame seeläbi toetada ehitussektorit ja selle töökohti,“ lisas Läänemets.
Algava aasta eelarve puhul tõi siseminister teise olulise momendina välja riigikaitseliste ülesannete täitmiseks ette nähtud täiendavad 7,8 miljonit eurot. „Selle lisarahaga saame oluliselt paremini värvata ja koolitada abipolitseinikke, samuti tagame esmakordselt elanikkonnakaitsele püsirahastuse. Tõsi - summa võiks olla suurem, aga siiski võimaldab püsirahastus meil senisest paremini ja süsteemsemalt tõsta asutuste kriisivalmidust, alustades kriisivarudest ja sireenidest ning lõpetades elanikkonnakaitse koolitustega, millega anname Eesti elanikele teadmised ja oskused end ja oma ligimesi mistahes kriiside korral ise aidata,“ ütles Läänemets.
