Minister Taro: nimeseaduse eelnõu takistab kuritegeliku mineviku varjamist

24.09.2026 | 10:22

Valitsus kiitis heaks ja saadab riigikogule vastuvõtmiseks isikunimeseaduse eelnõu, millega muu hulgas vähendatakse identiteedivarguse võimalusi ja piiratakse raskete kuritegude toimepanijate võimalust oma minevikku nimevahetusega varjata.

Siseminister Igor Taro märkis, et raskete kuritegude toimepanijail pole peagi enam vähimatki õigust loota lihtsale nimevahetusele, et näiliselt puhtalt lehelt uuesti tegutsema hakata. „Nimelt piirame uue seadusega rasketes kuritegudes süüdimõistetute õigust saada uut isikunime, sealhulgas vahetada perekonnanime ka abielu sõlmimisel või lahutamisel,“ ütles Taro.

Teatud süütegude eest karistatud inimene ei saa uut nime ka siis, kui andmed on karistusregistrist kustutatud. Sellised süüteod on näiteks genotsiid, mõrv, inimkaubandus, vägistamine raskendavatel asjaoludel, riigireetmine ja plahvatuse tekitamine.

Teatud süüteo toimepanemise eest karistatud inimene ei saa uut nime, kuni tema karistatuse andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Siia kuuluvad näiteks kehaline väärkohtlemine, pantvangi võtmine, vägistamine, lapseealise seksuaalne ahvatlemine, narkootikumidega seotud süüteod, kelmus, kuritegelikku ühendusse kuulumine ja rahapesu.

Kui seadus vastu võetakse, saavad vanemad edaspidi sünni registreerimisel teada, kas lapsele soovitud ees- ja perekonnanime kombinatsiooni kannab Eestis juba mõni teine inimene. Samuti lihtsustatakse veel mitmeid praegu kehtivaid isikunimega seotud reegleid.

Uue seaduse eeldatav jõustumisaeg on 2028. aastal.

Kristi Sobak

kommunikatsiooninõunik

open graph imagesearch block image