Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri Joosep Kaasiku sõnul toob iga uuendus kaasa juurutamisperioodi. „Arvestasime, et ettevalmistustest hoolimata paljud tegevused ei lähe kohe käima päris nii nagu plaanitud. Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti reformi rakendamisega üsna heal järjel. Näiteks, rakendamiseks vajalikud õigusaktid on jõustunud, praktikutele on loodud uued tööprotsessid ja juhised, välismaalaste põhiõiguste kaitse on tagatud, Euroopa Liidu rahastuse toel on vajalikud hanked tehtud, lepingud sõlmitud, töötajad värvatud ja koolitatud,“ ütles Kaasik.
„Tänu reformile saavutame kindlama välispiiri, rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlus on kiirem, efektiivne ja ühetaoline ning liikmesriikide vahelise solidaarse abistamise ja vastutuse tasakaal läheb paremini paika,“ lisas ta.
PPA rahvusvahelise kaitse grupijuhi Marina Põldma sõnul ei ole mõistlik ehitada menetlusvõimekust alles siis, kui suur hulk inimesi on juba piiril. „Reformiga kaasnev kriisivalmidus ja ühtsed protseduurid võimaldavad erinevaid stsenaariume varem läbi mõelda. Kindlasti ei vähenda ega suurenda reform kuidagi sisserännet Eesti suunas, küll aga on meil selle juhtimiseks senisest selgemad, kiiremad ja kogu Euroopa Liidus ühtsemad reeglid,“ selgitas Põldma.
Reformiga kaasnenud piirimenetlus on PPA vaatest üks reformi uusi tööliine. Piirimenetlus tähendab, et teatud rahvusvahelise kaitse taotlusi saab hinnata piiril või piirimenetluseks ettenähtud kohas ilma, et inimene saaks menetluse ajal tavapärases korras liikmesriigi territooriumile siseneda.
„PPA vaatest on oluline just kiirus koos õiguslike garantiidega. Eesmärk on võimalikult kiiresti eristada inimesed, kellel on tegelik kaitsevajadus, neist, kelle puhul rahvusvahelise kaitse saamise eeldused suure tõenäosusega puuduvad. Viimasel juhul võimaldab süsteem kiiremini inimene tagasi saata,“ lisas ta.
Kolm kuud rakendatud reformi pikaajalist mõju on PPA rahvusvahelise kaitse grupijuhi arvates veel vara hinnata, sest koostöö ja süsteemide juurutamine võtab aega. „Õigusaktide vastuvõtmine on vaid osa reaalsest rakendamisest, tegelik edukus sõltub inimestest, infosüsteemidest, taristust, koolitusest ning erinevate asutuste koostööst. Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole ainult PPA küsimus, sest menetlusega puutuvad kokku ka sotsiaalsüsteem, kohalikud omavalitsused, tervishoid, õigusabi, kohtud ja teised partnerid. Piirimenetlus nõuab nii PPA-lt kui ka teistelt osapooltelt menetlusvõimekust, sobivaid ruume ja taristut, tõlget, õigusabi, erivajaduse hindamist ning valmisolekut tegutseda väga konkreetsete tähtaegade sees,“ rääkis Põldma.
Reformi rakendamist ja sellega seonduvat kaasrahastavad Siseministeerium ja Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu.
