Siseminister Igor Taro sõnul täpsustab eelnõu tingimusi, mis puudutavad nii usuliste ühenduste administratiivset juhtimist kui ka näiteks mistahes majanduslikku sõltuvust meile vaenulike riikide valitsustega seotud või koostööd tegevatest usuorganisatsioonidest. „Eesti riigi jaoks on esmatähtis kindlustada julgeolek ja põhiseaduslik kord ning tagada siin elavatele inimestele rahu ja turvalisus. Me tagame jätkuva usuvabaduse ja ka selle, et tulevikus ei oleks võimalik kasutada religiooni meie riigi ja rahva vastu. Muutunud julgeolekuolukorras ei ole Eestis tegutsevatel struktuuridel teist teed, kui katkestada sidemed Moskva patriarhaadiga ja haakida end lahti Kremli narratiividest ja mõjutustegevusest,“ ütles Taro.
Eelnõu kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, klooster või muu usuline ühendus oma tegevuses olla juhitud või põhikirja või muude alusdokumentide kaudu või majanduslikult seotud välisriigis asuva juhtorgani, vaimuliku keskuse, vaimuliku juhi või ühendusega, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, avalikule või põhiseaduslikule korrale. Selline oht võib esineda ka üleskutsetena sõjale, terrorikuriteole või vägivallale või sõjalise agressiooni toetamisena.
Samuti täpsustab eelnõu seda, kes saab Eestis vaimulikuna teenida. "Seaduse mõistes ei saa vaimulikuna töötada inimene, kes ühel või teisel põhjusel ei tohi Eestis elada või viibida. On selge, et Eestis tegutsevat usuühendust ja selle järgijaid ei saa saa juhtida või teenida inimene, keda me Eestisse julgeolekukaalutlustel ei luba,“ ütles Taro.
Nii 1993. aastal kui ka täna vastuvõetud KIKOSes on vaimulikuna töötamine seotud KOV valimisõigusega. „Viimase põhiseadusemuudatusega muudeti aga kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega isikute hääleõiguslikkust. Seetõttu peame muutma KIKOSes vastavaid sätteid ja tagama selle, et Eestis viibivad seadusekuulekad ja Eestile lojaalsed kolmandate riikide kodanikud saaksid vaimulikuna töötamist jätkata,“ täpsustas Taro. Need muudatused on kavas teha põhiseaduskomisjonis menetletava seaduseelnõu raames, millega muudetakse ka KOV valimise seadust.
Eesti Kirikute Nõukogu asepresident piiskop Philippe Jourdani sõnul on riik kirikute ja koguduste seaduse muudatuse menetlemisel olnud siiras dialoogis kirikutega, kuulanud EKNi poolt väljendatud parandusettepanekuid ja murekohti ning püüdnud leida neile lahenduse.
Järgmiseks liigub eelnõu Vabariigi Presidendi kantseleisse, kus president otsustab selle väljakuulutamise. Kirikutele, kogudustele ja kloostritele, kel tarvis põhikirjad ja tegevuspõhimõtted seadusega kooskõlla viia, on antud üleminekuajaks kaks kuud.
Seadusemuudatustele eelnevas protsessis on Siseministeerium olnud aktiivses dialoogis nii Moskva Patriarhile otsealluva Kuremäe kloostri kui ka hiljuti nime muutnud MPEÕKiga ehk tänase Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku ja selle kogudustega. „Läbirääkimised ja palved end Moskvast lahti siduda on kestnud juba alates Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja algusest 2022. aastal. Tegu on tundliku teemaga ja riik on olnud siin väga pika meelega. Oleme andnud asutustele aega näidata tegudega, et nad ei soovi olla agressorriigi esindaja Eestis, kuid mingeid reaalseid muutusi pole ei Moskva Patriarhile alluv kirik ega klooster soovinud teha,“ nentis siseminister.
Eelnõu ei muuda põhimõtet, et usulise ühenduse sundlõpetamise osas teeb lõpliku otsuse kohus. KiKoSe muudatus ei too automaatselt ühegi kiriku sulgemist ega ka näiteks vene õigeusutraditsiooni keelustamist Eestis. Peale seaduse väljakuulutamist kohtuvad siseministeeriumi esindajad kõikide kogudustega, keda eelnõu puudutab.
