„Eesti idapiir on praegu vaba maailma esimene kaitsejoon. Euroopa Liidu tugi siinse drooniseire tugevdamiseks ütleb, et oleme seni teinud head tööd, käinud õiget teed ning näitab usaldust meie oskustele ja suutlikkusele kaitsta Euroopa Liidu välispiiri,“ ütles siseminister Igor Taro. „Koostöös kaitseväega saame ühise olukorrapildi tarbeks osta ja paigaldada radareid ja kaameraid, droonituvastuseks vajalikke seadmeid ning neid toetava IT-süsteemi. Nii paraneb meie võime avastada ja hinnata võimalikke ohte, et neile kiiresti reageerida. Meie eesmärk on ennetada ohte enne, kui need jõuavad mõjutada Eesti inimeste turvalisust.“
„Euroopa Komisjoni otsus toetada Eesti idapiiri seirevõimekuse arendamist on selge märk usaldusest Eesti vastu ja kinnitab, et Euroopa Liit näeb välispiiri tugevdamist ühise julgeoleku küsimusena. Selle toetuse abil saame järgmise kolme aasta jooksul koos Kaitseväega viia idapiiri õhu- ja maismaaseire järgmisele tasemele, luua senisest terviklikuma olukorrapildi ning parandada võimekust avastada ja hinnata võimalikke ohte nii maismaal, Narva jõel kui ka õhuruumis. Selle investeeringu suurim väärtus ei ole üksikud radarid või droonid, vaid võime näha idapiiril toimuvat tervikpildina ning reageerida võimalikele ohtudele kiiremini ja täpsemalt kui kunagi varem. Tugevam Eesti idapiir tähendab ühtlasi tugevamat Euroopa Liidu välispiiri,“ ütles Politsei- ja Piirivalveamet peadirektori asetäitja piirihalduse alal Veiko Kommusaar.
Rajatav droonituvastuse ja õhuseire süsteem annab Eestile „silmad“, et jälgida ja kaitsta paremini oma maismaa- ja jõepiiri, sealhulgas piiripunkte, ennetada ebaseaduslikku piiriületust, salakaubavedu, mehitamata õhusõidukite kuritarvitamist ning ebaseaduslikku rännet.
Droonituvastuse ja õhuseire süsteem peab valmima 2029. aasta lõpuks. Raha eraldatakse Euroopa Liidu piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kaudu. Toetusele lisandub 10% Eesti riigi kaasfinantseeringut.
