Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on tegu rahvusvaheliselt olulise arendusega. „Vastutame ELi idapiiri riigina kogu Schengeni ala turvalisuse eest. Just turvalisus ja täpne teadmine meie piiriliiklusest on see, mis tagab Schengeni ala avatuse ja toimimise ning see ei puuduta ju ainult inimeste, vaid ka kaupade liikumist. Suures pildis on Schengeni ala avatus ja toimimine üks Euroopa ja seeläbi ka meie majandusruumi tõrgeteta toimimise ja konkurentsivõime aluseid,“ rõhutas Läänemets.
BMVI kogumaht suurenes 53 128 375,22 euroni, millest euroopaülese „Tarkade Piiride“ töösse rakendamiseks läheb sihtotstarbelise lisarahana kaks miljonit. Lisarahaga saame süsteemid käivitada koos teiste liikmeriikidega samal ajal.
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) ja Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) päringuid kasutatakse piirikontrollis, migratsioonijärelevalves, viisamenetluses ning terrorismi ja muu raske kuritegevusega võitluses. Süsteemid töötlevad kolmandatest riikidest pärit välismaalaste andmeid, kes ületavad ELi piiri lühiajaliseks viibimiseks. Eesti ja Euroopa Liidu kodanike ja elanike andmeid infosüsteemi ei sisestata ega töödelda. Projekte viib ellu Politsei- ja Piirivalveamet.
Eesti on varem BMVIst soetanud ja paigaldanud välispiirile droone, maismaa- ja veesõidukeid patrullimiseks, erinevad kaameraid, radareid jm kaasaegset seire- ja valvetehnikat. Lisaks seire- ja valvetehnika soetusele ja paigaldusele kaetakse BMVIst ka tehnika ülalpidamist ja hooldust, sh Tallinna, Narva ja Saatse piiripunktide ABC-väravate renti. ELi välispiir on ELi toel kaitstud uusima tehnoloogiaga, tänu millele on Schengeni alale saabuvate ja lahkuvate reisijate voog sujuv ja piiriületus kiirem ning suudetakse tõhusalt ennetada, avastada ja tõkestada piiriülest kuritegevust.