Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas märkis, et lahutus on sageli väga emotsionaalne ja suuri elumuutusi toov protsess. “Riigil ei ole põhjust seda protsessi inimesele veelgi keerulisemaks muuta,” rõhutas Pungas. “Nüüdsest piisab lõplikuks lahutamiseks vaid ühest füüsilisest kohtumisest ametnikuga, et sündmus registreerida.”
Paberavaldust täites kulub koos ametnikuga umbes 20 minutit, eeldusel, et kõik vajalikud andmed on kohe kättesaadavad. E-avaldus seevastu on riigile teadaolevate andmetega juba eeltäidetud, mistõttu säästab see nii aega kui ka vaeva. Lisaks jääb ära sõit ametniku juurde ning vajadus töölt eemalolekuks sobiva aja leidmine.
“E-lahutusavalduse esitamisel ei ole vajalik, et abikaasad viibiksid tahte avaldamise hetkel füüsiliselt ühes ruumis. Lahutusprotsessi läbimõeldust toetab jätkuvalt kehtiv 30-päevane mõtlemisaeg, mis annab aega otsuse rahulikuks kaalumiseks,” selgitas Pungas.
Teenuse tehnilise lahenduse töötas välja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) ühes koostööpartneritega. SMIT-i rahvastikuteenuste osakonna juhataja Maie Ristissaare sõnul on uue e-teenuse näol tegemist ühega riigiülestest sündmusteenustest, mis hõlbustab ja kiirendab asjaajamist inimese elu ühes keerulisemas etapis. „Teenus on hõlpsalt leitav rahvastikuregistri iseteenindusportaali peresündmuste alt,“ ütles Ristissaar.
Abielulahutuse riigilõiv on 2024. aasta lõpuni 50 eurot ning alates 1. jaanuarist 2025. aastast 90 eurot. Elektroonilise avalduse esitamise süsteem on üles ehitatud nii, et riigilõivu tasub abikaasa, kes täidab avalduse viimasena.
Sündmusteenused on personaliseeritud teenused, mida riik inimesele tema nõusolekul seoses mõne tema elusündmusega proaktiivselt pakub. 56% kohalikele omavalitsustele esitatavatest abieluavaldustest ja 85% sünni registreerimise avaldustest esitatakse elektrooniliselt. Lähiaastatel on kavas pakkuda e-teenuste kaudu ka nimemuutmise avalduse esitamise võimalust.
Sündmusteenuste arendamist koordineerib Eestis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rahastatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest.
