Turvalisuse päeva tähistamine

1. detsembril tähistatakse Eestis sisejulgeoleku päeva. Sel päeval peetakse meeles neid, kes on pühendanud end Eesti elanike ja nende turvalisuse kaitsele. See on aeg tuletada meelde, et turvaline riik ei ole midagi iseenesestmõistetavat, vaid tuhanded inimesed teevad selle nimel päevast päeva ennastsalgavat tööd.

Alates 2023. aastast tähistame Turvalisuse päeva 1. detsembril. Juba aastaid enne seda on 1. detsember olnud sisejulgeoleku päev. Sel päeval mälestatati Rahumäe kalmistul Tallinnas ja Harjumaal hukkunud politseinikke. Alates 2023. aastast tunnustakse ja tänatakse sel päeval ka siseturvalisuse valdkonnas töötavaid politseinikke, päästjaid ja päästekorraldajaid, kes teevad igapäevaselt ennastsalgavat tööd meie kõigi turvalisuse tagamiseks.

Mis sisejulgeoleku päeval traditsiooniliselt toimub?

Ühiskonna pilk on suunatud siseturvalisuse loojatele siseministeeriumi haldusalas.
Suuremad valdkondlikud meediakajastused
Koostööpartnerite tänu ja ühisüritused
Kaitseväe ühendatud õppeasutused korraldavad 1. detsembri varahommikul Tondi sõjakooli ees Tondipoiste mälestusmärgi juures mälestusürituse 1924. aasta mässukatse edukas mahasurumises hukkunud kadettide mälestuseks.
Politsei- ja piirivalveamet süütab Tallinnas Rahumäe kalmistul küünlad ja asetab pärja mässukatses hukkunute ning Tallinnas ja Harjumaal elu kaotanud politseinike mälestuseks.

1. detsembri ajaloost

Sisejulgeoleku päeva kuupäev sai valitud, kuna sel päeval 1924. aastal suruti maha riigipöördekatse, mille käigus püüti Nõukogude Liidust saadud relvastuse ja raha toel kukutada Eesti Vabariigi valitsus ja kehtestada Eestis kommunistlik režiim. Rahutuste käigus hukkus 26 valitsusjõudude liiget ja tsiviilisikut.

1. detsembril 1924 toimus Eestis kommunistlik riigipöördekatse, millega püüti kukutada ametisse seatud valitsus ning kehtestada Eestis kommunistlik režiim.
Mässukatset juhiti Nõukogude Liidust, kust saadeti salaja Eestisse kümneid eriväljaõppega löömamehi ja kommunistliku partei aktiviste. Kommunistlike aktivistide hulgas oli ka üks Eesti kommunistide juhte Jaan Anvelt.
Esialgu saatis putšiste edu: hõivati riigivanema residents, Tallinna raudteejaamad, peapostkontor ja mõned väeosad.
Seejärel kehtestas valitsus sõjaseisukorra, nimetas kindralleitnant Johan Laidoneri sõjavägede ülemjuhatajaks ning andis diviisiülematele täiendavaid õigusi. Tondi sõjakooli, sõjaministeeriumi ja teiste hoonete vallutamisplaanid ebaõnnestusid, mäss suruti maha samal päeval.
Mässukatset planeeriti ka Pärnus, kuid tegudeni seal ei jõutud.
1. detsembril 1924 hukkus 21 valitsuse jõudude liiget ja tsiviilisikut, haavata sai 25 sõjaväelast ja 16 tsiviilisikut. Valitsuse liikmetest sai mässukatses surma tollane teedeminister Karl Kark.
Pärast mässukatse mahasurumist taaselustati vahepeal varjusurmas olnud kaitseliit ja reorganiseeriti poliitiline politsei.