Kirikute ja koguduste seaduse muudatus

Eelnõu tekstiga saab tutvuda siin. 

Oht Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale võib muu hulgas esineda siis, kui eespool nimetatud vaimulik keskus, juhtorgan, vaimulik juht, isik või ühendus  õhutab, toetab või rahastab tegevust, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, või toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või mõnel muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale.

Usulise ühenduse vaimulik ega juhatuse liige ei saa olla isik, kellele on keeldutud viisa või elamisloa andmisest või pikendamisest või kelle viisa või elamisluba on kehtetuks tunnistatud või kelle viisa on tühistatud alusel, et isik kujutab või võib kujutada ohtu riigi julgeolekule (elamisloa puhul viimase kümne aasta, viisa puhul viimase viie aasta  jooksul).

Täpsustused puudutavad ka usuliste ühenduste nimesid ja vaimulike ametinimetusi, samuti seda, mida saab usuline ühendus ette võtta, kui neid eksitavalt kasutatakse. Ka leiavad täpsustamist põhikirjale esitatavad nõuded.

Rakendussätete kohaselt peab usuline ühendus oma tegevuse, põhikirja ja juhatuse koosseisu viima seaduse nõuetega vastavusse kuue kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates. Kuna selliste muudatuste puhul ei saa eeldada selle juhtorgani heakskiitu või kinnitust, kellega seotus tuleb lõpetada, saab muudatused vormistada usuliste ühenduste registris ilma seda heakskiitu või kinnitust sisaldavat dokumenti esitamata.

Vale 1: Vene õigeusk keelustatakse.

Vene õigeusku ega vene õigeusu traditsiooni ei keelata ära ega keelustata. Vene õigeusu traditsiooni on Eestis praktiseeritud mitu sajandit. EAÕK-s on ka täna vene traditsiooni järgivaid kogudusi. Vene õigeusu traditsioon ei tähenda tingimata Moskva Patriarhaati. Küll aga tähendab Moskva Patriarhaat Venemaa agressioonisõda toetavat institutsiooni.

Vale 2: Kirikute ja koguduste seaduse muutmisega suletakse Vene õigeusu kirikud ja klooster.

KiKoS-e muudatuste eesmärk ei ole EKÕK-i kirikute ega Pühtitsa kloostri sulgemine. Kirikuhooned ega klooster ei olnud suletud ka aastatel 1993–2002, kui Vene Õigeusu Kiriku Tallinna piiskopkond (tänane EKÕK) tegutses Eestis ilma juriidilise isiku staatuseta. Sama kehtib Pühtitsa kloostri kohta, mis kanti kirikute ja koguduste registrisse aastal 1997.

Vale 3: Riik sekkub seadusemuudatustega põhiseaduse vastaselt usuvabadusse.

Põhiseaduses väljendatud õigusi, vabadusi ja kohustusi tuleb vaadelda kogumis ja vastastikuses seoses. Usuvabadus ei ole absoluutne. Veidi pikemalt on sellel peatutud järgmises lõigus. On oluline rõhutada, et eelnõus toodud nõuded ei piira usuvabaduse realiseerimist, vaid vastupidi, need tagavad usuvabaduse realiseerimise, tõkestades usulise ühenduse haldussuhete kaudu usu praktiseerimisega mitteseotud vaenuliku mõjutustegevuse ja desinformatsiooni jõudmist koguduse liikmeteni või kloostris elavate inimesteni.

Vale 4: Oht riigi julgeolekule ei saa olla usuliste ühenduste tegevusvabadust piiravaks aluseks.

Usuliste ühenduste tegevusvabadus riigis ei ole seotud üksnes usuvabadusega, vaid ka ühinemisvabaduse ning teiste põhiseadusest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate väärtustega. Konkreetsed riiklikud regulatsioonid peavad kujunema erinevate õiguste, vabaduste ja kohustuste kaalumise tulemusena. Riigil on kohustus kaitsta oma territooriumil viibivate kõigi üksikisikute, ühenduste ja kogukondade õigusi – samal ajal usu- ja veendumusvabadusega kohaldatakse ka õigust turvalisusele. Põhiseaduse preambuli kohaselt kaitseb riik sisemist ja välimist rahu. Avaliku korra ja laiemalt ka riigi julgeoleku tagamine on põhiseaduse kaitsealas. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 11, mida kohaldatakse teiste ühingute kõrval ka usuliste ühenduste suhtes, näeb ette, et ühingute moodustamise vabadust võib piirata seaduses ette nähtud alustel, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku või ühiskondliku turvalisuse huvides.

Vale 5: Riigil ei ole olnud mingeid etteheiteid ekõk-le ja Pühtitsa kloostrile.

Moskva patriarh on ametlikult Pühtitsa kloostri kõige kõrgem põhikirjaline juhtorgan, millest nähtub, et ta kuulub õiguslikult juhtimisstruktuuri. Sarnaselt on tal on kindel õigus- ja otsustuspädevus EKÕK-i ja kloostri juhtimis- ja kaadriküsimustes ning seda nii EKÕK-i, Pühtitsa kloostri kui Vene Õigeusu Kiriku põhikirja kohaselt, milles määratletakse Moskva Patriarhaati kuuluv õigeusu kirik Eestis „omavalitsusliku kirikuna“. 31.03.2025 registreeriti kohtu registriosakonnas Moskva Patriarhaadi kiriku uus põhikiri ja nimi – Eesti Kristlik Õigeusu Kirik. Uues põhikirjas märgitakse, et oma tegevuses juhindub EKÕK oma „põhikirjast, Moskva ja kogu Venemaa pühima patriarhi Aleksius II ja püha sinodi poolt 26.04.1993 antud tomosest ja Eesti Vabariigi seadustest.“ Moskva patriarh Aleksius II poolt piiskop Korneliusele 1993. aastal antud tomose kohaselt ei jõustu ükski kiriku täiskogu otsus enne seda, kui Moskva patriarh on selle otsuse kinnitanud ning tomose kohaselt juhitakse kirikut ka Moskva patriarhi käskkirjadega ja Vene Õigeusu Kiriku sinodi määrustega. Samuti tuleb rõhutada, et EKÕK-i juhatuse ainuesindusõigusega liikmeks ning vastavalt EKÕK-i enda poolt seni jõusolevaks peetavatele otsustele on EKÕK-i siinseks kõrgeimaks vaimulikuks juhiks – metropoliidiks – Venemaa Föderatsiooni kodanik Valerii Reshetnikov (metropoliit Jevgeni), kelle elamisloa pikendamisest Politsei- ja Piirivalveamet 2024. a keeldus, kuna ta kujutab ohtu Eesti julgeolekule.

Vale 6: Moskva patriarh Kirill ei ole oma üleskutseid teinud Vene Õigeusu Kiriku/Moskva patriarhaadi juhina ning seetõttu ei ole õigeusklikud nende üleskutsetega seotud

Vene Õigeusu Kiriku lihtliige ei pruugi olla teadlik, kuidas täpselt toimub patriarhi poolt väljendatavate seisukohtade kujunemine kiriku juhtorganites. Eeldus nii kirikuliikmete kui laiema avalikkuse jaoks on, et kui patriarh esineb või kirjutab alla Moskva patriarhina, mitte oma kodanikunimega Vladimir Gundjajev, siis ta väljendab Vene Õigeusu Kiriku kõrgeima kirikujuhi ja vaimuliku autoriteedina kiriku seisukohta.

Patriarhil on võimalik VÕK-iga seotud EKÕK-i mõjutada administratiivselt, majanduslikult ja vaimselt. Patriarh on koguduse liikmele kui mõjuisik, usujuht, vaimne autoriteet ja eeskuju. Patriarhi eeskuju ja sõnade mõju tugevdab kindlasti ka asjaolu, et teda meenutatakse EKÕK-i kogudustes ja kloostris toimuvatel jumalateenistustel ja palvetes.