Sa oled siin

Välisriigi dokumendid

Üldreeglina peavad välisriigi dokumendid, mida esitatakse Eestis perekonnasündmuse tõendamiseks olema kas legaliseeritud või apostillitud sõltuvalt riigist. Legaliseeritud peavad olema nende riikide dokumendid, kes ei ole ühinenud Välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise Haagi konventsiooniga.

Eesti on sõlminud muid välislepinguid, mis lihtsustavad veelgi nõudeid välisriigi dokumentidele. Õigusabilepingud on Eesti sõlminud Venemaa, Läti, Leedu, Poola ja Ukrainaga. Nende riikide perekonnasündmust tõendavad dokumendid ei pea olema legaliseeritud ega apostillitud.


CIEC tõend

Eesti on ühinenud CIEC-i (International Commission on Civil Status Conventions) perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise 1976. aasta Viini konventsiooniga. Seega võib sellistesse riikidesse nagu Austria, Belgia, Bosnia, Bulgaaria, Cabo Verde, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Sloveenia, Sveits ja Türgi esitada konventsioonikohast tõendit (antakse sünni, surma ja abielu kohta), mis on mitmekeelne ja mida ei pea seetõttu enam tõlkima ega apostillima.

Konventsiooni kohaselt väljastavad tõendeid Eestis maakonnakeskuse kohalikud omavalitsused  ja Tallinna perekonnaseisuamet. Riigilõiv tõendi väljastamise eest on 10 eurot.
Konventsioonikohaseid tõendeid ei väljasta Eesti välisesindused välisriigis. Eesti ametiasutused tunnustavad konventsiooniosaliste (eelpool nimetatud) riikide väljastatud vastaval vormil antud tõendit ilma tõlke ja apostillimata.


Perekonnaseisudokumendid Eestist Soome ja Soomest Eestisse

Eestist Soome
Eestis väljaantud ingliskeelseid sünni-, surma-, abielu- ja abielulahutuse tõendi, otsuse nimemuutmise kohta, abieluvõimetõendi ning rahvastikuregistri väljavõtte võib Soome esitada ilma apostillimata ja soome keelde tõlkimata.

Nimetatud dokumente väljastavad maakonnakeskuse kohalikud omavalitsused (ka Tallinna perekonnaseisuamet) ja Eesti välisesindused. Riigilõiv tõendi väljastamise eest maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses ja Tallinna perekonnaseisuametis on 10 eurot, rahvastikuregistri väljavõte on tasuta. Eesti välisesinduses on perekonnaseisuandmete kinnitatud väljavõtte eest riigilõiv 20 eurot.

Soomest Eestisse
Eesti ametkonnad võtavad ilma tõlkimata ja apostillimata vastu järgmisi Soome poolt väljastatud ingliskeelseid dokumente:

  •     Soome rahvastikuregistri väljavõte;
  •     Soome evangeelse luteri kiriku või Soome ortodoksi kiriku liikmeregistri tõend;
  •     Soome abiellumise võimet kinnitav tõend.


Abielulahutuse tõend EL liikmesriiki

Kui Euroopa Liidu liikmesriiki (välja arvatud Taani) on vaja esitada abielu lahutust tõendav dokument, siis võib lahutuse kohta väljastada ka Brüssel II a määruse artiklis 39 sätestatud tõendi. Tõendi väljastab abielu lahutanud asutus. Kui tõendit soovitakse Eesti maavalitsuses lahutatud abielu kohta, siis väljastab tõendi asjaomase maavalitsuse asukohajärgne maakonnakeskuse kohalik omavalitsus.

Perekonnaseisuasutusele peab teatama, millisesse riiki tõend esitatakse. Tõendit ei väljastata elektrooniliselt ja tõendi eest ei võeta riigilõivu. Tõend kehtib koos eestikeelse esmase või korduva abielulahutuse tõendiga.

Samuti tunnustab Eesti ametiasutus Euroopa Liidu liikmesriigi pool Brüssel II a määruse kohaselt väljastatud vormikohast tõendit abielulahutuse kohta, mille tuleb lisada originaalkeelne lahutusotsus.


Euroopa Ühenduse liikmesriikide dokumentide legaliseerimisest loobumise konventsioon (Brüssel 1987)

Alates 19.09.2013 ei pea perekonnaseisusündmust tõendav dokument, mille on väljastanud Prantsusmaa, Belgia, Taani, Itaalia, Iirimaa või Läti, olema apostillitud. Samuti ei pea apostillima perekonnaseisudokumenti, mis esitatakse eelnimetatud riikidesse.

Viimati uuendatud: 3. jaanuar 2018