Perekonnaseisutoimingud

Perekonnaseisutoimingud on sünni, surma, abielu ja lahutuse registreerimine ning perekonnaseisuandmete muutmine rahvastikuregistris. Sündmuste registreerimist reguleerivad perekonnaseadus ja perekonnaseisutoimingute seadus.

Kõik kohalikud omavalitsused registreerivad sünde ja väljastavad esmaseid sünnitõendeid.

Maakonnakeskuse kohalikud omavalitsused registreerivad  sünde ja surmi, sõlmivad ja lahutavad abielusid, väljastavad rahvastikuregistrist andmeid, tõendeid  jne.

Eesti välisesindused väljastavad perekonnaseisutoimingute korduvaid tõendeid, abieluvõimetõendeid ja rahvastikuregistri väljavõtteid ning kannavad välisriigi dokumentide alusel perekonnasündmuste andmeid rahvastikuregistrisse.

Notarid sõlmivad abielusid ja lahutusi ning väljastavad rahvastikuregistri väljavõtteid.

Vaimulikud sõlmivad abielusid.

 

Eksamigraafik 2019 II poolaastaks valla- ja linnavalitsuste ametnikele perekonnaseisuametniku õiguse saamiseks.
Perekonnaseisuametniku eksamid 2019 aasta II poolaastal toimuvad järgmistel kuupäevadel Siseministeeriumis, aadressil Pikk 61,  Tallinn (suur saal IV k) algusega kell 10.00:


10.09.2019

08.10.2019

12.11.2019

10.12.2019


Avaldatud kuupäevad kehtivad nii uutele perekonnaseisuametnikele kui ka neile ametnikele, kelle õigused vajavad pikendamist.

Eksam koosneb perekonnaõiguse ja perekonnaseisutoimingute õiguslike aluste tundmise testist (edaspidi test), ülesande lahendamisest ja menetluse läbiviimisest rahvastikuregistri menetlustarkvara testkeskkonnas. 

Eksami teoreetiline osa (test ja ülesande lahendamine) toimub Siseministeeriumi poolt avalikustatud kuupäeval.

Menetluse läbiviimine rahvastikuregistri menetlustarkvara testkeskkonnas toimub järgmisel tööpäeval peale teoreetilise osa eksamit kohalikus omavalitsuses, kus perekonnaseisuametnik tööle asub. Menetluse läbiviimiseks saadetakse eksamil osalevale ametnikule lähteülesanded e-posti aadressile hiljemalt kell 10.00 praktilise ülesande lahendamise päeval. Peale ülesannete lahendamist saadab eksamil osalev ametnik menetlustoimikute numbrid kontrollimiseks eksamikomisjonile sama tööpäeva lõpuks. Õiguste pikendamise eksam koosneb üldjuhul ainult testist ja kaasusülesande lahendamisest.

Eksamil osalemiseks peab perekonnaseisuasutus, kus perekonnaseisuametniku õigust taotlev isik peale eksamit perekonnaseisuametnikuna teenistusse asuda soovib (õiguste pikendamisel see asutus, kus ametnik tööd jätkab), esitama eksamikomisjonile kirjaliku avalduse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) eksamil osaleja ees- ja perekonnanimi ja isikukood;
2) e-posti aadress ja telefoni number;
3) millisel kuupäeval eksamil osaleda soovitakse;
4) milliseid perekonnaseisutoiminguid ametnik tegema hakkab;
5) kinnitus selle kohta, et eksamil osaleja asub selles asutuses täitma  perekonnaseisuametniku ülesandeid.

Avalduse esitav perekonnaseisuasutus võib esitada ühe avalduse ka mitme selles asutuses teenistusse asuva perekonnaseisuametniku kohta.

Eksamil osalemise avalduse esitamise tähtaeg on vähemalt 5 tööpäeva enne teoreetilise eksami toimumist.

Avaldus tuleb esitada digiallkirjaga kinnitatult (perekonnaseisuasutuse allkirjaõigusliku isiku allkiri) elektronposti aadressil info@siseministeerium.ee.

Koolitusel osalemine enne eksamit ei ole kohustuslik. Koolituse vajadusest palume teada anda esimesel võimalusel.

Täiendav info Carolyna Maidla carolyna.maidla@siseministeerium.ee, tel 612 5130.

 

Perekonnaseisudokumendid

Perekonnaseisutoimingut tõendavad andmed rahvastikuregistris või nende andmete alusel väljastatud väljavõte. Sünni ja surma registreerimisel ning abielu ja lahutuse kinnitamisel väljastatakse avaldaja soovil esmane tõend tasuta.

Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning teised avaliku ülesande täitjad peavad lähtuma rahvastikuregistrisse kantud andmetest ega tohi nõuda paberkandjal väljavõtte esitamist.

Seetõttu riigi- ja kohaliku asutusega suheldes ei vaja te tõendit oma perekonnaseisuandmete tõendamiseks.

Kui vajate tõendit eraõiguslikule isikule või välisriiki, siis väljastatakse teile vastavad tõendid või väljavõtted. Tõendi või väljavõtte taotlemist peate täpsustama, millise perekonnasündmuse või andme tõendamiseks te väljavõtet soovite. Nende andmete põhjal saab ametnik otsustada, millist dokumenti ja mis keeles väljastada.

Eestil on sõlmitud mitmed välislepingud, mille alusel väljastatakse tõendid/väljavõtted lihtsustatud korras – need ei nõua täiendavat tõestust apostillimise, legaliseerimise või tõlkimise näol.

Kui soovite oma perekonnaseisuandmete tõendamiseks korduvat väljavõtet, väljastatakse soovitud dokument maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest, notaris (rahvastikutegistri väljavõte) või Eesti konsulaarasutusest välisriigis tasu eest.

Korduva sünni-, surma-, abielu- ja abielulahutuse tõendi paberkandjal väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot, elektrooniliselt 5 eurot. Notar väljastab rahvastikuregistri väljavõtteid, vaimulik korduvaid tõendeid ei väljasta.

 

 

Sünni registreerimine

Eestis registreeritakse lapse sünd, kui laps on sündinud Eestis, lapse vanem elab Eestis või lapse vanemad on Eesti kodanikud. Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele kohalikule omavalitsusele (Tallinnas perekonnaseisuamet). Avalduse peab esitama lapse seaduslik esindaja ehk vanem või eestkostja ühe kuu jooksul pärast lapse sündi, tulles perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale. Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul pärast registreerimisavalduse saamist.

Kui lapse isa teab ette, et tal pole võimalik sünni registreerimise või isaduse omaksvõtu avaldust selle aja jooksul esitada, võib ta vastava tahteavalduse esitada juba enne lapse sündi. Sel juhul peab ta andma nõusoleku ka lapsele antava nime osas.

Kui lapse vanemad on omavahel abielus, võib sündi registreerima tulla neist ainult üks. Ka siis on vaja kaasa võtta teise vanema kirjalik avaldus lapse nime kohta.

Kui lapse vanemad on omavahel abielus ning tervishoiuteenuse osutaja on esitanud sünnitõendi rahvastikuregistrisse, võib sünni registreerimise avalduse esitada elektrooniliselt riigiportaali eesti.ee kaudu. Pärast sünni registreerimist saavad vanemad teate, millisest perekonnaseisuasutusest on neil võimalik soovi korral kätte saada lapse sünnitõend.

Kui lapse vanem või eestkostja ei saa mõjuval põhjusel lapse sündi ühe kuu jooksul registreerida, peab ta teatama sellest ükskõik millisele sünde registreerivale perekonnaseisuasutusele. Sel juhul on võimalik sünni registreerimise tähtaega ühe kuu võrra pikendada.

Sünni registreerimiseks tuleb esitada:

  • sünni registreerimise avaldus;
  • avaldaja(te) kehtivad isikut tõendavad dokumendid;
  • tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta.

Seadusest tulenevatel juhtudel võib perekonnaseisuasutus nõuda sünni registreerimiseks ka teisi dokumente, näiteks vanemate abieludokumenti, kui nende abielu andmeid pole kantud rahvastikuregistrisse.

Sünni registreerimiseks esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Sünnikande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Sünni registreerimise eest ei pea tasuma riigilõivu. Sünni tõendamiseks väljastatakse soovi korral tasuta sünnitõend.

Kui lapse sünd on registreeritud välismaal, ei tule sündi Eestis uuesti registreerida, küll aga tuleb esitada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele (Tallinnas perekonnaseisuametile) rahvastikuregistrisse kandmiseks välisriigi sünnidokument.

 

Surma registreerimine

01.07.2019 muutub Eestis surma registreerimise kord. Tervishoiuteenuse osutaja ehk arst vormistab surmateatise paberdokumendi asemel elektroonselt, edastab surma kohta info rahvastikuregistrisse ning surm registreeritakse seal automaatselt. Lahkunu lähedastel ei ole vaja enam perekonnaseisuasutuses (kohalikus omavalitsuses) surma registreerida. Esmase surmatõendi väljastab tervishoiuteenuse osutaja. Surmatõendi olemasolu on vajalik matmistoimingute korraldamiseks.

Erandjuhul registreeritakse surm Eesti perekonnaseisuasutuses (maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses, Tallinnas perekonnaseisuametis). Need olukorrad on järgmised:

  • inimene suri Eestis, kuid tervishoiutöötaja ei edastanud surma andmeid rahvastikuregistrisse ning andis surnu lähedasele paberil surmateatise;
  • inimene suri välisriigis ja tema viimane elukoht oli Eestis või oli tal Eesti kodakondsus (NB! Surm ei tohi olla registreeritud välisriigis).

Sellisel erandjuhtumil võib avalduse esitada ükskõik millisele maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele (Tallinnas perekonnaseisuamet) seitsme päeva jooksul pärast inimese surma või tema surmast teadasaamist.

Avalduse esitamiseks tuleb minna perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale. Perekonnaseisuasutus registreerib surma kolme tööpäeva jooksul avalduse saamisest.

Surma registreerimiseks tuleb esitada:

  • surma registreerimise avaldus;
  • arstlik surmateatis;
  • avaldaja isikut tõendav dokument.

Surma registreerimise eest ei pea tasuma riigilõivu.

Kui isik suri välismaal, kuid seal surma ei registreeritud, tuleb surma registreerimiseks esitada dokumendid eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Surma registreerimiseks vajalik välisriigi dokument, näiteks meditsiinitõend, peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Kui surm on registreeritud välismaal, ei tule seda Eestis uuesti registreerida, küll aga tuleb esitada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele (Tallinnas perekonnaseisuametile) rahvastikuregistrisse kandmiseks välisriigi surmadokument. Dokument peab olema eesti, vene või inglise keeles või nendesse keeltesse tõlgitud ning apostillitud/legaliseeritud, juhul kui välisleping ei näe ette teisiti.

Surma tõendamiseks väljastatakse esmane surmatõend tasuta. Kui andmed liiguvad arstilt automaatselt rahvastikuregistrisse, väljastab esmase surmatõendi meditsiiniasutus. Kui surm registreeritakse perekonnaseisuasutuses, väljastatakse esmane tõend seal.

 

Abielu sõlmimine

Eestis sõlmib abielu maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse  (Tallinnas perekonnaseisuameti) ametnik, vaimulik või notar.

Abielu registreerimiseks tuleb esitada:

  • isiklikult kohale tulles ühine kirjalik abiellumisavaldus;
  • mõlema abielluja isikut tõendav dokument;
  • mõlema abielluja sündi tõendav dokument;
  • teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud;
  • kui abielluja on alaealine, siis kohtumäärus tema teovõime laiendamise kohta;
  • vajadusel abieluvõimetõend, kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on elanud Eestis alla kuue kuu (väljastab kodakondsus- või elukohariigi pädev asutus);
  • välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument, kui tegu pole Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikmega.

Seadusest tulenevatel juhtudel on perekonnaseisuasutusel õigus nõuda ka teisi abielu registreerimiseks vajalikke dokumente. Dokumentide või andmete esitamist ei nõuta, kui abielukande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist.

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Abielu on võimalik sõlmida üks kuni kuus kuud pärast abiellumisavalduse esitamist. Mõjuvatel põhjustel võib perekonnaseisuametnik tähtaega lühendada.

Abielu sõlmimisel võib üks abikaasadest võtta teise abikaasa perekonnanime või lisada sidekriipsuga oma abielueelsele perekonnanimele abikaasa perekonnanime. Niisugune uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest sidekriipsuga seotud nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest.

Lapsele ei või sünni registreerimisel perekonnanimeks anda vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime.

Abielukande tegemise eest tuleb tasuda riigilõiv 30 eurot. Riigilõiv peab olema makstud enne avalduse esitamist sellele perekonnaseisuasutusele, kes abielu sõlmimise kinnitab. Kui abielu sõlmib notar, siis riigilõivu ei maksta, küll aga tuleb tasuda notaritasu. Abielu tõendamiseks väljastatakse soovi korral abielutõend.

Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane, peab ta tõendama, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus. Samuti peab välisriigi elanik esitama abieluvõimetõendi, mis tõendab, et tal pole oma elukohariigi õiguse järgi abielu sõlmimiseks takistusi. Tõend peab kehtima ka abielu sõlmimise päeval. Kui välismaalane ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada, võib ta pöörduda tõendita abiellumiseks vajaliku loa saamiseks selle maakohtu poole, kelle tööpiirkonnas soovitakse abielu sõlmida.

Abielu sõlmimisel võivad takistuseks saada:

  • sugu – abielluda ei saa samast soost inimesega;
  • vanus – abielluda võivad täisealised ehk vähemalt 18-aastased inimesed. Vähemalt 15-aastane alaealine võib abielu sõlmida, kui kohus on tema teovõimet laiendanud täielikult või nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks;
  • veresugulus – omavahel ei või abielluda otsejoones üleneja ja alaneja sugulane, vend ja õde ning poolvend ja poolõde;
  • lapsendamissuhe – omavahel ei või abielluda inimesed, kelle sugulussuhe põhineb lapsendamisel. See tähendab, et lapsendatu ei või abielluda oma juriidilise otsejoones üleneja ja alaneja sugulasega ega juriidilise venna ja õe ning poolvenna ja poolõega;
  • kehtiv, lõpetamata eelmine abielu – abielu ei või sõlmida inimeste vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus.

Oluline punkt abielu sõlmimisel on ka abiellujate varasuhte määramine. Abiellumise avalduses avaldavad abiellujad, kas nad soovivad et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni.

Kui abiellujad oma valikut ei avalda, loetakse nende poolt valituks varaühisuse regulatsioon.

Abiellujate poolt valitud vara juurdekasvu tasaarvestuse ja varalahususe varasuhte valimisel edastab perekonnaseisuasutus vastava avalduse koos kandeavaldusega abieluvararegistrile. Avalduse alusel avatakse abieluvara registrikaart ja abikaasadele saadetakse abieluvararegistri poolt vastav teade.

 

Abielu lahutamine

Abielu saab abikaasade vastastikusel kokkuleppel lahutada maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses, Tallinnas perekonnaseisuametis või notari juures, kui mõlema abikaasa elukoht on rahvastikuregistri andmetel Eestis. Kui vähemalt üks abikaasa ei ela rahvastikuregistri andmetel Eestis, lahutab abielu notar. Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle lahutatakse abielu kohtus.

Abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses peavad abikaasad esitama isiklikult kohale tulles ühise kirjaliku avalduse. Avaldusele lisaks tuleb esitada abielu sõlmimist tõendav dokument, kui vajalikke andmeid ei ole rahvastikuregistris.

Kui üks abikaasa ei saa mõjuval põhjusel ühise avalduse esitamiseks isiklikult kohale tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse. Sel juhul tehakse abielu lahutamise kuupäev teatavaks vaid abikaasale, kes tõi avalduse isiklikult perekonnaseisuasutusse.

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Lahutuse aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Abielu lahutatakse üks kuni kolm kuud pärast lahutusavalduse esitamist. Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel abielu lahutamise päeval perekonnaseisuasutusse tulla, võib ta esitada notari või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.

Abielu lahutamisel võib võtta oma lahutatava abielu eel viimati kantud või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime.

Abielulahutuse kande tegemise eest tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui abielu lahutab notar, siis riigilõivu ei maksta, küll aga tuleb tasuda notaritasu. Abielu lahutamise tõendamiseks väljastatakse soovi korral abielulahutuse tõend.

 

Viimati uuendatud: 11. juuli 2019