Elukohatoimingud

Rahvastikuregistris peavad kajastuma inimeste kehtivad ja korrektsed elukohaandmed, et riik ja omavalitsused saaksid täita elanike ees oma kohustusi. Inimesed peavad hoolitsema registrisse kantud andmete õigsuse eest nii Eestis kui välisriigis asuva elukoha puhul.

Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel on õiguslik tähendus Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletustel ja -küsitlustel, mille korraldamisel võetakse need aluseks.

Samuti on andmetel õiguslik tähendus nii omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel kui ka avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on elukohajärgsusega seotud.

 

Elukoha registreerimine

Elukoha registreerimine on vajalik, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused saaksid osutada oma territooriumil elavatele elanikele avalikke teenuseid ning tõhustada teabevahetust ja koostööd.

Omavalitsus saab vajalikus mahus teenuseid osutada siis, kui on tagatud maksude laekumine elanikelt ning on teada, kui palju inimesi on omavalitsusüksuse oma alalise elukohana registreerinud.

Kui tegelikult elab omavalitsuse territooriumil inimesi rohkem, võib teenuste kvaliteet kannatada ning kahju ei saa mitte üksnes ebakorrektsete elukoha andmetega inimesed, vaid ka keed, kes on registreerimiskohustust korralikult täitnud.

Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei ole inimese asumine või paigutamine haiglasse, hoolekande- või kinnipidamisasutusse või kaitseväeteenistusse.

Elukoha andmeid muudetakse:

  • inimese esitatud elukohateate alusel;
  • inimese elukohateate või välisriigis püsiva elukoha andmete registreerimise taotluse alusel, kui inimene asub püsivalt elama välisriiki;
  • linna- või vallavalitsuse algatusel;
  • ruumi omaniku õigustatud nõudmisel;
  • kohtulahendi alusel, millega inimene kaotab õiguse ruumi kasutada;
  • elukoha aadressi aluseks oleva haldusterritoriaalse korralduse või aadressikohaks olevate objektide nimede ja numbrite muutumisel;
  • välisriigi pädevalt asutuselt saadud andmete alusel, kui inimese elukoht on välisriigis.
 

Elukohateate esitamine

Kui inimene muudab oma elukohta Eestis, asub elama välisriiki või välisriigist Eestisse, peab ta esitama elukohateate.

Elukohateade (PDF) (prinditav)

Elukohateade (3.14 MB, PDF) (elektroonselt täidetav, salvestatav ja prinditav)

Elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse tuleb esitada teade elukohajärgsele linna- või vallavalitsusele ja Tallinnas linna-osavalitsusele 30 päeva jooksul.


Elukohateadet on võimalik esitada esitatava elukoha aadressi järgsele valla- või linnavalitsusele:

  • kohale minnes;
  • saates posti teel ja lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest;
  • saates digitaalse allkirjaga e-posti teel;
  • kasutades rahvastikuregistri e-teenust teabeväravas Eesti.ee (vajalik ID-kaardi, ID-kaardi lugeja ja ID-kaardi PIN-koodide olemasolu).


Elukohateate peavad allkirjastama kõik elukohateatel esitatud täisealised isikud, välja arvatud eestkostetavad.

Püsivalt välisriigis elava Eesti kodaniku elukoha registreerimise eesmärk on teavitada rahvastiku-registrit tema aadressiandmetest välisriigis. See võimaldab tagada talle kodaniku ja välismaalase õigused, mida korraldab registri-andmetele tuginedes Eesti riik.

Eestist lahkumisel saab inimene esitada oma välisriigis asuva elukoha andmed Eestis asuvale linna- või vallavalitsusele elukohateatega. Kui inimene juba elab välisriigis, saab ta oma püsiva elukoha andmete registreerimiseks esitada taotluse Eesti aukonsulile või välisesindusele või nende puudumisel Välisministeeriumile, mis omakorda esitab vastavad andmed rahvastikuregistrisse kandmiseks.

Esitatavad andmed

Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadressiandmed. Koos elavad isikud võivad esitada elukohateate ühiselt ning kindlasti tuleb teatel esitada ka alaealiste laste andmed. Teatel kinnitatakse allkirjaga rahvastikuregistrisse kandmiseks esitatud elukoha andmete õigsust.

Elukohateates märgitakse elukohana ruumi aadress, mis peab olema alaliseks elamiseks kasutatav elamu või korter. Erandina ei tehta seda siis, kui inimene soovib elukohana registrisse kanda talle kuuluva ehitatava hoone või muu talle kuuluva ruumi aadressi või kui inimene tõendab, et kasutab elukohana ruumi, mis pole eluruum.

Koos elukohateatega võib soovi korral esitada ka oma sidevahendite andmed, näiteks e-posti aadressi, postkastinumbri, telefoni- või muu sidevahendi numbri või ka muu ruumi aadressi, kui ta elab pikemat aega või aeg-ajalt muus kohas või kui tema elukohana on märgitud üksnes linn, vald, linnaosa või osavald.

Ruumi omaniku nõusolek

Kui inimene ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb lisada teatele koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist, näiteks üürilepingust, või ruumi omaniku luba. Loana käsitletakse allkirja elukohateatel või nõusolekut eraldi dokumendina.

Kui inimene soovib registrisse kanda kaasomandis oleva ruumi aadressi, peab ta elukohateatele lisama kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusoleku. Kui ruumi omanike vahel on kaasomandi kasutamise kokkulepe, lisatakse elukohateatele nõusoleku asemel kaasomanike kokkulepet tõendav dokument.

Teise hooldusõigusliku vanema nõusolek

Alaealise lapse elukoha registreerimiseks tuleb esitada teise hooldusõigusliku vanema kirjalik nõusolek. Nõusolek tuleb esitada ka siis, kui alaealise lapse elukoht esitatakse Eestist välisriiki või vastupidi.

Allkirjastatud nõusolek tuleb märkida või lisada elukohateatele.

Menetlus linna- või vallavalitsuses

Linna- või vallavalitsus kontrollib elukohateate nõuetele vastavust 10 tööpäeva jooksul alates teate saamisest. Kui teade vastab nõuetele, kannab linna- või vallavalitsus elukoha aadressi rahvastikuregistrisse.

Registrisse kandmisest võib linna- või vallavalitsus keelduda:

  • kui inimene ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub omaniku luba või leping eluruumi kasutamiseks;
  • kui tegemist ei ole eluruumiga (kehtivad mõningad erisused);
  • kui elukohateates esitatud andmed on puudulikud;
  • kui inimene on esitanud elukohateates valeandmeid.
 

Omaniku õigustatud nõudmine

Kui inimese elukohaks on märgitud kellelegi teisele kuuluv ruum, mida tal ei ole õigust oma elukohana kasutada ning mida ta elukohana ei kasuta, on ruumi omanikul õigus esitada vastava aadressi järgsele linna- või vallavalitsusele avaldus (PDF), et muuta rahvastikuregistris olevaid aadressiandmeid.

Kõik tingimused peavad olema täidetud üheaegselt ja nende õigsust kinnitab ruumi omanik avaldusel oma allkirjaga.

Ruumi omaniku avaldusest teavitab omavalitsus inimest nii registris märgitud aadressile saadetava tähitud kirjaga kui ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui inimene tõestab kuu aja jooksul dokumentaalselt oma õigust ruumi oma elukohana kasutada või kui ruumi kasutusõiguse üle toimub kohtuvaidlus, siis ruumi omaniku taotlust ei rahuldata.

Kui menetluse tulemusel omaniku õigustatud nõudmine aga rahuldatakse, säilitatakse inimese elukoha aadress rahvastikuregistris linna või valla, linnaosa või osavalla ning võimaluse korral ka asutusüksuse täpsusega.

Aadressi muutmiseks saab ruumi omanik esitada avalduse:

  • ruumi asukoha järgses linna- või vallavalitsuses ning Tallinnas linnaosavalitsuses kohapeal;
  • posti teel, lisades avaldusele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest;
  • digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel;
  • rahvastikuregistri e-teenusena riigiportaalis eesti.ee, mille kasutamiseks on vaja ID-kaarti või mobiil-ID-d.

Ruumi omanikul ei ole õigust avaldust esitada, kui inimene elab talle kuuluvas ruumis või tal on õigus seda oma elukohana kasutada. Kasutusõiguse üle toimuvad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse käigus või üürivaidluse lahendamise seaduses sätestatud korras. Kui üürivaidlust lahendava komisjoni otsus või kohtulahend kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta on jõustunud, muudab linna- või vallavalitsus isiku elukoha andmed rahvastikuregistris.

 

Elukoha andmete muutmine muudel alustel

Omavalitsus võib muuta inimese elukoha andmeid ka muudel alustel, sealhulgas linna- või vallavalitsuse algatusel, üürivaidluskomisjoni otsuse või kohtulahendi alusel, aadressiandmete muutumise korral või välisriigi pädevalt asutuselt saadud andmete alusel.

Linna- või vallavalitsuse algatusel

Linna- või vallavalitsusel on õigus algatada ise inimese elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmine või muutmine.

Omavalitsus võib seda teha, kui tema territooriumil viibib püsivalt inimene, kelle elukoha aadress pole kantud rahvastikuregistrisse, kes kasutab elamiseks ruumi, mis ei ole eluruum, või kellel on rahvastikuregistris olemas küll kehtiv elukoha aadress, kuid see ei vasta tegelikkusele ja inimesel pole võimalik muul moel oma elukoha andmete õigsuse eest hoolitseda või kui ta pole seda teinud.

Omavalitsuse territooriumil püsivalt viibivast inimesest võivad teatada näiteks sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste-, politsei- või muud asutused või isikud.

Et kanda rahvastikuregistrisse inimese elukoha aadress ruumi täpsusega, teeb linna- või vallavalitsus nii inimesele kui ruumi omanikule nõusoleku saamiseks kirjaliku järelepärimise. Kui inimene või ruumi omanik ei anna ühe kuu jooksul nõusolekut, kannab linna- või vallavalitsus inimese elukoha aadressi rahvastikuregistrisse linna või valla ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral ka asutusüksuse täpsusega.

Sideandmeteks kantakse sel juhul inimese viibimiskoha aadress.

Üürivaidluskomisjoni otsuse või kohtulahendi alusel

Linna- või vallavalitsus muudab inimese rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed jõustunud kohtulahendi või üürivaidluskomisjoni otsuse alusel, kui inimene saab või kaotab õiguse ruumi elukohana kasutada.
Ruumi kasutamise õiguse kaotamisel säilitatakse inimese elukoha aadress rahvastikuregistris valla või linna ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral ka asustusüksuse täpsusega.

Aadressiandmete muutumise korral

Linna- või vallavalitsus muudab rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi, kui muutub aadressi aluseks olev haldusterritoriaalne korraldus või muutuvad aadressikohaks oleva objekti andmed, näiteks tänavanimi või majanumber. Linna- või vallavalitsus teavitab inimest elukoha andmete muutmisest.

Välisriigi pädevalt asutuselt saadud andmete alusel

Inimese elukoha andmete muutmine võib toimuda ka välisriigi pädevalt asutuselt saadud andmete alusel. Välisriigis asuva elukoha andmed, mis kantakse rahvastikuregistrisse, võivad sisalduda välisriigi asutuse välja antud dokumendis või need võidakse edastada ametiasutuste automaatse andmevahetuse käigus. Eestil on rahvastikuregistri andmevahetuse leping Soomega. See tähendab, et Soome edastab seal elukoha registreerinud või seda muutnud Eesti kodanike elukoha andmed rahvastikuregistrile automaatselt korra nädalas. Samamoodi edastatakse Eestis elukoha registreerinud Soome kodanike andmed Soome rahvastikuregistrile.

 

Viimati uuendatud: 28. juuni 2016