Kodanikuühiskonna programm 2021-2030

Siseministeerium alustas koos partneritega kevadel 2018 uue kodanikuühiskonna strateegiadokumendi - kodanikuühiskonna programmi - koostamisega. Loe siit, miks me seda teeme ja kuidas ka ise kaasa lüüa.

Järgmise aasta lõpuks valmiv Kodanikuühiskonna programm on jätkuks hetkel kehtivale Kodanikuühiskonna arengukavale 2015-2020. Tänaseks on uue dokumendi koostamiseks toimunud tegevuskeskkonna seminarid, tulevikule ja võimalikele lahendusteedele keskenduvad aruteluseminarid ning hetkeolukorra ülevaade. Töö jätkub probleemide kaardistamisega töögruppides.

Kodanikuühiskonna programmi koostamiseks on loodud nõuandev kogu ehk juhtrühm, kes jälgib programmi koostamist ning osaleb prioriteetide seadmisel.

 

Kodanikuühiskonna programmi juhtrühm

Nõuandvasse kogusse ehk juhtrühma kuuluvad:

  • Siseministeerium
  • Kodanikuühiskonna Sihtkapital
  • Vabaühenduste Liit
  • Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
  • Eesti Külaliikumine Kodukant
  • Haridus- ja Teadusministeerium
  • Kultuuriministeerium
  • Rahandusministeerium
  • Sotsiaalministeerium
  • Riigikantselei
  • MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused
  • Balti Uuringute Instituut
  • Mõttekoda Praxis
  • Tallinna Ülikool
  • Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE
  • Junior Achievement
  • Heateo Sihtasutus

 

Juhtrühma kohtumiste kokkuvõtted

Osale programmi koostamises!

 

Hetkel jätkub kodanikuühiskonna tulevikku puudutava dokumendi koostamine konkreetsetele teemadele keskenduvates töögruppides.

Programmi koostamiseks on moodustatud neli töörühma, kus osalevad juhtrühma liikmed ja teised partnerid. Kui tunned, et sinugi organisatsioon tahaks kaasa rääkida, võta julgelt töörühma juhiga ühendust ning anna oma osalemissoovist teada.

Töörühmad käivad koos kevadeni 2019, lisaks toimusid novembri lõpus-detsembri alguses ka seitsmes kohas kodanikuühiskonna mõttetalgud. Seega on osalemisvõimalusi mitu.

Siia lehele hakkame üles laadima ka programmi koostamisega seotud olulisi vahekokkuvõtteid.

 

Kodanikuühiskonna programmi töörühmad:

  • Tõhus poliitika kujundamine ja huvikaitse
    Töörühm keskendub märksõnadele nagu huvikaitse, strateegiline partnerlus, korrastatud rahastamine, annetuste kogumine (vabaühenduste vaatest), kaasamine ja koostöö ettevõtjatega.

    Töörühma juhid: Alari Rammo, Vabaühenduste Liit (alari@heakodanik.ee) ja Kai Klandorf, Vabaühenduste Liit (kai@heakodanik.ee)
    Osalevad: Eesti Noorteühenduste Liit, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Heateo SA, Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja Riigikantselei.

  • Aktiivne elanik
    Töörühm keskendub märksõnadele nagu kodanikuharidus, vabatahtlik tegevus ja annetamine (üksikisiku vaatest).

    Töörühma juht: Marten Lauri, Siseministeerium (marten.lauri@siseministeerium.ee)
    Osalevad: Haridus- ja teadusministeerium, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Eesti Külaliikumine Kodukant ja Sihtasutus Domus Dorpatensis.

  • Toetused ja tugiteenused vabaühendustele
    Töörühm keskendub küsimusele, milliseid toetusi ning tugiteenuseid vabaühendused vajavad.

    Töörühma juht: Agu Laius, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (agu@kysk.ee)
    Osalevad: MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Külaliikumine Kodukant, Siseministeerium, Maiu Lauring, Kristina Mänd ja Maris Jõgeva.

  • Sotsiaalne ettevõtlus ja (avalike) teenuste osutamine vabaühenduste poolt
    Töörühm keskendub sotsiaalsele ettevõtlusele ning teenuste ja avalike teenuste osutamisele vabaühenduste poolt.

    Töörühma juht: Jaan Aps, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (jaan@sev.ee)
    Osalevad: Tallinna Ülikool, Eesti Külaliikumine Kodukant, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Heateo SA, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium ja Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE

 

Perioodil 26. november kuni 13. detsember 2018 toimus üle Eesti seitmes paigas arutelu kodanikuühiskonna tulevikust, kuhu ootasime kaasa mõtlema nii aktiivseid vabaühendusi, kohaliku võimu esindajaid kui teisi seotud osapooli. Arutelud toimusid Pärnus, Narvas, Paides, Tartus, Viljandis, Tallinnas ja Kuressaares.

 

Kaasamise kava

 

1 Aprill-mai 2018

Tegevuskeskkonna ning aruteluseminarid

Koos siseturvalisuse arengukava koostajatega tutvustasime kahel korral regionaalpoliitikaga ja inimeste hoiakute-väärtustega seotud tulevikutrende. Kahel järgnenud ruteluseminaril aga arutasime tegevuskeskkonna seminaridelt kogutud mõtteid kodanikuühiskonna arengu valguses, keskendudes tulevikule ja võimalikele lahendusteedele.

2 Mai-august 

Hetkeolukorra ja arenguvajaduste ülevaade, visiooni sõnastamine

Seminaridel arutatu pinnalt koostasime esmase hetkeolukorra ja arenguvajaduste ülevaate ning sõnastasime esialgse visiooni kodanikuühiskonna programmi koostamiseks. Moodustasime juhtrühma ning töögrupid. Suvekuudel kogusime infot maakondlike arengukavade koostamise kohta ning käivitasime kahe kodanikuühiskonna jaoks olulise uuringu tellimise protsessi.

3 September-oktoober 

Töögruppide kohtumised probleemide kaardistamiseks

Neljal teemal toimuvad töögruppide kohtumised probleemide kaardistamiseks. Töögruppide info on lehe ülal osas, kusjuures kõigil huvilistel on võimalus jooksvalt enda osalemissoovist töörühma juhile teada anda. 

4 November-detsember 

Piirkondlikud seminarid

Novembri lõpus ja detsembri alguses toimuvad piirkondlikud seminarid, et koguda probleemide kohta tagasisidet ka väiksematest paikadest ning leida võimalikku lahendusi.

5 November 2018 - veebruar 2019

Töögruppide kohtumised jätkuvad

Novembrist 2018 kohtuvad töögrupid, et vaadata üle piirkondlikelt seminaridelt kogutud info, seda lahti mõtestada ning et leida neile võimalikke lahendusi

Veebruaris 2019 teeb probleemide valiku osas kokkuleppe juhtrühm ning selguvad kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüsi esialgsed tulemused

6 Märts-mai 

Programmi teksti koostamine

Siseministeerium alustab kodanikuühiskonna programmi teksti koostamisega. Vajadusel toimuvad arutelud töögruppidega.

Märtsis 2019 selguvad vabatahtliku tegevuse uuringu esialgsed tulemused.

7 Juuni Programmi kooskõlastamine juhtrühmas ja Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni ühiskomisjonis
8 Juuli-september 

Programmi avalikustamine ja avalik arutelu

Siseministeerium avalikustab kodanikuühiskonna programmi ning pakub kõigile huvilistele programmile tagasisidet anda, sh ministeeriumitele, partneritele jt-le). Võimalusel toimuvad programmi tutvustavad üritused mõnes piirkonnas.

9 Oktoober

Programmi lõppteksti koostamine laekunud tagasiside põhjal

10 Detsember 2019 Siseminister kinnitab kodanikuühiskonna programmi
 

Kuidas luua aastaks aastaks 2030 tugev kodanikuühiskond?

Ursula Kaasik, siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna nõunik

Kujutage ette üht mittetulundusühendust, mis aitab näiteks kodukohta arendada või pakub võimalust enda huvide eest seista - selline stereotüüp kerkib paljude silme ette, kui rääkida kodanikuühiskonnast. Ent laiemas käsitluses on kodanikuühiskond kõiki inimesi ühendav osalusühiskond, kus avalik-, era- ja kolmas sektor teevad koostööd. Võimekas kodanikuühiskonnas on suutlik avalik sektor, tugev erasektor ja aktiivne kolmas sektor. Seega on kodanikuühiskonna kujundamine meie kõigi - ettevõtjatest ametnikeni, meediast vabakonna esindajateni - ülesanne, vastutus ja vajadus.

Kuidas kodanikuühiskonda kujundada?

Kodanikuühiskonda kujundame ühiselt. Samas on valitsus määranud, et kodanikuühiskonna arengut kavandab Siseministeerium. Täpsemalt koordineerime vabaühendusi toetava poliitika kujundamist ja selleks ette nähtud tegevused on kokku lepitud kodanikuühiskonna arengukavas. Praegune arengukava kehtib aastani 2020 ja selle kohaselt on meie eesmärk tegutsemisvõimekad kodanikuühendused ja ühiskondlikult aktiivsed elanikud. Selle eesmärgi suunas oleme viimase kolme ja poole aastaga pidevalt liikunud.

Näiteks on suurenenud vabaühendustele annetamine, vabatahtlikke ja neid kaasavaid organisatsioone väärtustatakse, pidevalt tehakse tööd vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamise ja kaasamise parandamisega. Eelmisel aastal avaldatud vabaühenduste elujõulisuse indeksi järgi on Eesti kodanikuühiskonna areng Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrdluses tipus. Samas on veel pikk tee minna, et saaksime kõik aastaks 2020 seatud eesmärgid täidetuks lugeda ja järgmise kahe aasta jooksul on veel mitmeid tegevusi ees.

Paraku läheneb 2020. aasta kiirelt ja selleks, et kõik huvitatud osapooled saaksid uue eesmärgi ja tegevuste sõnastamisel oma panuse anda, oleme alustanud uue kodanikuühiskonna poliitikadokumendi koostamisega. Aprillis ja mais toimusid seminarid kodanikuühiskonna visiooni, murekohtade ja vajaduste sõnastamiseks. Seminaridel leiti, et aastal 2030 võiks Eestis olla aktiivsed, avatud ja haritud inimesed, kes teavad oma õigusi ja kohustusi. Samuti toodi esile nii digivõimekuse, vabatahtliku tegevuse kui rahastuse läbipaistvuse arendamine. Siiski oli nende seminaride näol tegemist vaid esimese sammuga uute eesmärkide, vajaduste ja tegevuste sõnastamisel.

Märksõnaks koosloome

Uue kodanikuühiskonna poliitikadokumendi edukas koostamine ja ühiselt eesmärkide seadmine ei ole vaid ühe ministeeriumi või ainult vabaühenduste huvi ja soov. Kuigi palju on räägitud koosloomest, siis kodanikuühiskonna kujundamine on tõepoolest valdkond, kus ilma koosloometa, ühiselt tegutsemise ja ühiste otsusteta häid tulemusi või tõelist kodanikuühiskonda ei saavuta. Vaid koos saame luua selle, mis meid kõiki kõnetab ja kuhu soovime ühiselt pürgida. Järgmise kahe aasta jooksul ootame kõiki osapooli aktiivselt kaasa rääkima, millisena soovitakse näha Eesti kodanikuühiskonda aastal 2025, 2030 või 2035.

 

 

EST