Välisvahendite kasutamine

Eesti kasutab oluliste arengute, reformide ja investeeringute elluviimiseks lisaks oma riigi tuludele ka erinevatest allikatest pärit välisvahendeid.

Siseministeerium on esitanud avalikule konsultatsioonile Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) ja Sisejulgeolekufondi (ISF) rakenduskavad eelnõu perioodiks 2021-2027. 

Rakenduskavad sisaldavad ülevaadet peamistest väljakutsetest AMIF-i ja ISF-iga seotud poliitikavaldkondades, Euroopa Liidu tegevuskavade täitmise seisust ning riiklikest strateegiatest, mis hõlmavad AMIF-i ja ISF-i eesmärkide sihte ja suundi. 

Eestile on ISF-i rakendamiseks eraldatud 27 656 519 eurot, sellele lisatakse nõutav kaasfinantseering.

Eestile on ISF-i rakendamiseks eraldatud 22 254 637 eurot.

Rakenduskavadega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

AMIF-i rakenduskava eelnõu.

ISF-i rakenduskava eelnõu

Tagasiside tähtaeg on 22.12.2021.

Täpsem info: info@siseministeerium.ee.

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide ülevaade

Euroopa ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondid (ESIF, mida tihti rahvakeeles kutsutakse ka eurotoetuseks) aitavad arendada liikmesriikide majandust ja sellega vähendada arenguerinevusi Euroopa piirkondade vahel.

Loe veel

Sisejulgeolekufond

Sisejulgeolekufond koosneb kahest rahastamisvahendist: ISF-i välispiiride ja viisade rahastamisvahend ja ISF-i politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend.

Loe veel

Varjupaiga-, rände- ja integratsioonifond

Fondi üldeesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-, täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele, austades seejuures täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid.

Loe veel

Periood 2014-2020

Loe veel

Periood 2007-2013

Loe veel

Euroopa Liidu 2021-2027 pikaajaline eelarve ja riigisisene strateegiline planeerimine

30. juunil 2021 jõustusid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid.

    15. juulil 2021 jõustusid siseküsimuste valdkonna fondide õigusaktid:

    Eestis Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi juhtimisel koostatud riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on leppida kokku pikaajalised ja olulisemad Eesti arengusuunad. Strateegia moodustab katuse kõikide erinevate valdkondade arengukavadele ning on aluseks ka EL 2021-2027 pikaajalises eelarves kavandatud EL fondide riigisisesele kasutamisele.

    12. mail 2021 võttis Riigikogu vastu riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ üldosa. Strateegia annab ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning Euroopa Liidu toetuste kasutamisele.

    Strateegia kohta loe lähemalt siit.

    3. juunil 2021 kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“, mis on aluseks rände, piirihalduse- ja viisapoliitika ning siseturvalisusega seotud EL fondide riigisisesele planeerimisele ja kasutamisele.

    Arengukava kohta loe lähemalt siit.

    Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks võtta riigis 2020. aastast kasutusele tegevuspõhine  eelarve. See tähendab, et riigis juurutatakse tulemusjuhtimist, milles on seotud strateegiline juhtimine ja finantsarvestus ning ressursside planeerimisel lähtutakse oodatavatest tulemustest. Valdkondlikes arengukavades seatakse alaeesmärgid ning nende alusel kavandatakse programmid, milles määratakse alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused (teenused) ja rahastamiskava. Rahastamiskava koostatakse allikaneutraalselt, kuid sisaldab ka EL eelarveperioodi 2021-2027 toetusi.

    EL fondide riigisiseseks kasutamiseks koostatavad riiklikud programmid (rakenduskavad) baseeruvad ühelt poolt EL poliitikaeesmärkidel, teiselt poolt katusstrateegia „Eesti 2035“ arengusuundadel ning valdkondlikes arengukavades seatud alaeesmärkidel.

    Последнее обновление 03.12.2021