Siseminister Lauri Läänemets selgitas, et erakorralise abiga kaetavad kulud on komisjoniga juba eelnevalt kokku lepitud. „Euroopa Komisjoni erakorralisest abist toetame nii riigi, kohalike omavalitsuste kui ka vabaühenduste võimekust Ukrainast saabunud sõjapõgenike aitamisel,“ ütles Läänemets.
Minister lisas, et toetus katab suures osas juba riigieelarvest tehtud kulutusi, mis jäävad perioodi alates sõja algusest ehk 24. veebruarist 2022. aastal kuni 23. veebruarini 2023. „Erakorralisest abist saame katta nii Sotsiaalkindlustusameti pakutud esmase majutusega kaasnenud kulud kui ka Rahandusministeeriumi poolt kohalikele omavalitsustele riigieelarvest eraldatud summad, mis on tehtud Ukraina põgenikele vahetu abi osutamiseks. Lisaks on Kultuuriministeerium sõlminud lepingud MTÜ dega, kes sõjapõgenikke vahetult toetavad ning komisjoni erakorraline abi võimaldab meil ka neid kulusid kompenseerida,“ tõi minister näiteks.
Euroopa Komisjon eraldab erakorralise abi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist, mille vahendite administreerimiskohustus lasub Siseministeeriumil.
Peamine toetusraha suunatakse Siseministeeriumist teiste ministeeriumite ja valitsemisala asutuste tehtud kulude katteks.
Selle Euroopa Liidu toetusega ei kaasne Eestile kaasfinantseerimiskohustust.
