Valitsus toetas siseminister Jaani ambitsioonikamat idapiiri väljaehitamise plaani   

03.12.2021 | 12:04

2. detsembril tutvustas siseminister Kristian Jaani valitsuskabineti istungil idapiiri väljaehitamise ambitsiooni tõstmise plaani. Valitsus toetas Jaani ettepanekut ning selleks plaanitakse täiendavalt eraldada 22,5 miljonit eurot.

„Arvestades Valgevene ja tema naabruses asuvate Euroopa Liidu liikmesriikide piiridel toimuvat, on füüsilised tõkked riigipiiril täitnud julgeoleku ja piiriturvalisuse tagamise kaalutlustel olulist rolli. Seetõttu tegin täna valitsuse kabinetinõupidamisel ettepaneku idapiirile rajatava piiritaristu ambitsiooni tõstmiseks,“ ütles Jaani.

„Kokkuvõtvalt tähendab ambitsiooni tõstmine idapiiri ehitusel seda, et välja ehitatakse varasemalt kõrvale jäetud arendused. See tähendaks lisaks 20,7 km viivitusaeda ning seeläbi paremat maismaapiiri kaetust, Narva jõe jõepiiri katmist 95% ulatuses tehnilise seirega ja Narva jõe kallasalale patrulltee rajamist, mis võimaldab vältida pikki ümbersõite ning tagada kiirema reageerimise sündmustele,“ kirjeldas Jaani.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on tegu teemaga, mis vajas kiiret otsust ja lahendust. „Euroopa Liidu ja Valgevene piiril toimuvad arengud on pingelised, me ei saa seda tähelepanuta jätta,“ ütles rahandusminister. „Valitsuskabinetile tehtud ettepaneku järgi suurendame Eesti piiri välja ehitamise rahastamist täiendavalt 22,5 miljoni eurot. See lisandub valitsuse sihtotstarbelisse reservi juba planeeritud idapiiri väljaehitamise rahale ja annab võimaluse katta piirilõigud, millel praegu rahastust ei olnud kavandatud.“

Tutvustatud plaani järgi: 

  • Maismaapiirile rajatakse kokku 115-le kilomeetrile piiritaristu. Seoses piiratud eelarvega ei olnud planeeritud kogu piiritaristu ulatuses viivitusaeda rajada. Lisafinantseeringuga rajatakse sinna 20,7 km viivitusaeda lisaks. Sellel alal oli varasemalt kavas teha vaid lihtsamaid pinnaseparandustöid, et muuta piiririba piirivalvuritele paremini läbitavaks. Lisanduva viivitusaia projekteerimine ja ehitus maksab hinnanguliselt 6,63 miljonit eurot.
  • Narva jõe jälgimiseks rajatakse täiendavalt 14 radari- ja kaamerapositsiooni, mis võimaldavad jõepiiri valvata tehnilise seirega 95% ulatuses seni realiseeritud 70% asemel. Jõepiiril on tehtud radarite ja kaamerate katvuse modelleerimine, kuid tööd on hetkel ootel, sest valitsus otsustas 2019. aastal suunata piiri väljaehitamise eelarve maismaapiiri taristu ehitamisele.
    Esimeses etapis on kavas investeerida Narva jõe seire suurendamiseks 7,8 miljonit eurot. Valve- ja seiretehnika on plaanis soetada nii EL vahenditest, kui ka välisabist.
  • Narva jõe kallasalale rajatakse patrulltee, mis võimaldab vältida pikki ümbersõite ning tagada kiirem reageerimine sündmustele. Kohtades, kus täna on võimalik patrulle läbi viia ainult veesõidukitega, lisandub võimalus teostada patrulle maismaal. Seni on Narva jõe äärse patrulltee rajamine olnud rahastuse puudumise tõttu ajatatud. Arenduse maksumus on hinnanguliselt 8,07 miljonit eurot.

Mari Tupits

kommunikatsiooninõunik