Siseminister Igor Taro sõnul on varjendite rajamise nõude kehtestamine oluline samm Eesti elanikkonnakaitse tugevdamisel. „Varjendite rajamine aitab meil sammhaaval täita ligi 30 aastat kestnud tühimikku elanikkonnakaitses. Tegemist on pikaajalise investeeringuga inimeste turvalisusesse, mis suurendab meie ühiskonna vastupanuvõimet erinevates kriisiolukordades,“ ütles minister.
Kooskõlastusringi käigus esitasid määruse eelnõule oma ettepanekud mitmed ministeeriumid, ametid, omavalitsused ja erialaorganisatsioonid. Tagasiside põhjal tehti eelnõus mitmeid muudatusi tagamaks nõuete parema rakendatavuse ja õigusselguse.
Esialgselt kavandatuga leevendati varjendi suuruse nõudeid majutusasutustele ning vabastati ridaelamud varjendi rajamise kohustusest. Varjendid ei ole tühjad ruumid hoones, vaid igapäevaselt kasutuses olevad pinnad, mistõttu peab neid olema võimalik ristkasutada ja rajada hoone erinevatesse osadesse. Just seepärast täpsustati ka nõudeid varjendi asukoha kohta hoones, võimaldades rajada seda näiteks basseini kõrvale või alla, kui on tagatud võimalus bassein vajaduse korral veest tühjendada. Lisaks sõnastati selgemalt nõuded haridus-, ravi- ja hoolekande- ning kinnipidamisasutustes viibivatele inimestele vajaliku varjumisvõimaluse tagamiseks.
Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räime sõnul on eelnõu täiendamine hea näide koostööpõhisest õigusloomest. „Varjendite määruse väljatöötamisse panustas laiapõhjaline ring eksperte ja partnereid. Kooskõlastusringilt saadud tagasiside aitas nõudeid täpsustada ja paremini rakendatavaks muuta. See on hea näide sellest, kuidas ühise eesmärgi nimel töötavad koos riik, kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja erialaeksperdid,“ ütles asekantsler.
Räime sõnul on juba praegu projekteerimisel hooned, millest saavad esimesed uutele nõuetele vastavate varjenditega hooned Eestis. „Oleme Siseministeeriumis jaganud huvilistele enne Eesti nõuete jõustumist ka Soome varjendite projekteerimise aluseid, mis sarnanevad Eesti omadega. Samas mõistame, et iga uue nõude rakendamisel võib tekkida küsimusi. Seetõttu saavad kõik, kes vajavad juba valmivates projektides varjendi projekteerimise nõude täitmisel abi, pöörduda Siseministeeriumi, Sisekaitseakadeemia või Päästeameti poole,“ lisas ta.
Mullu oktoobris vastu võetud Hädaolukorra seaduse muudatused loovad varjumise nõuete üldise raamistiku ning täna valitsuselt heakskiidu saanud ning 1. juulist kehtima hakkav määrus kehtestab selle rakendamiseks vajalikud miinimumnõuded. Samal ajal töötab Sisekaitseakadeemia juures tegutsev töörühm välja varjendite projekteerimisjuhist, mis aitab projekteerijatel määruse nõudeid ühtselt rakendada ning toetab asjakohaste lahenduste loomist.
