Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia aastateks 2022-2025, mis näeb muuhulgas ette siseturvalisuse valdkonna palgafondi kasvu 2022. aastal 7 miljonit eurot.
„Siseturvalisuse valdkonna töötajad peavad olema väärtustatud ka kokkuhoiu ja rahanduse korrastamise eesmärki kandvas riigieelarves. Viimane aasta on meile korduvalt meelde tuletanud kui oluline see valdkond riigi toimimiseks on. Seetõttu on ka palgafondi kasv äärmiselt vajalik. Siseturvalisuse valdkonnas töötavatel inimestel peab töötasu tõusma ja nelja aasta vaates tuleks siseturvalisuse töötajate palk tõsta vähemalt 1,2 Eesti keskmise palgani,“ ütles siseminister Kristian Jaani.
Jaani sõnul on eelkõige tegemist olulise sõnumiga kõigile valdkonnas hõivatud inimestele. „2022. aasta eelarvega väärtustame inimesi ja nende heaolu nii palju kui praegusel keerulisel ajal võimalik on. Tegemist ei ole kaugeltki sellise palgatõusuga, mida siseturvalisuse valdkonnas töötavad inimesed väärivad ja ootavad. Küll aga on tähtis teadmine, et me riigina peame oluliseks siseturvalisuse valdkonda ja seal töötavate inimeste toetamist,“ nentis Jaani.
Siseminister lisas, et tähtis on ka mõista siseturvalisust tagavate inimeste töö iseloomu ja sellega töö korraldamisel arvestada. Jaani tõi näiteks päästetöötajate ja politseinike füüsilisele võimekusele seatud nõuded, mida vanuse kasvades on üha keerulisem täita. „Eesliinil töötamine on tugevat kehalist pingutust nõudev, ohtlik ja raske töö, mis eeldab väga head vormi. Seetõttu kooskõlastas siseministeerium teiste ministeeriumitega eelnõu, millega pikendatakse päästetöötajate pensioni oote toetust varasema kolme aasta asemel viie aastani ning jätkatakse vanaduspensioni suurenduse maksmist peale 2023. aastat. Mul on rõõm, et neid ettepanekuid sisaldav eriteenistuste ühtlustamise eelnõu on läbinud ministeeriumitevahelise esimese kooskõlastusringi ja osapooled mõistavad nende sotsiaalsete garantiide vajalikkust,“ rõhutas Jaani.
Eriteenistuste ühtlustamise eelnõu järgi jätkatakse päästeteenistujate vanaduspensioni oote toetuse maksmist varasema kolme aasta asemel viis aastat ja vanaduspensioni suurenduse maksmist kõigile päästeteenistujatele, kel on vähemalt 10-aastane päästetöötaja staaž. Oote toetuse muudatus tagab sissetuleku neile päästeteenistujatele, kes ei saa veel pensioni, kuid ei saa tervise või füüsise tõttu enam kutsetööd teha. Pensioni suurendamise muudatus võimaldab pensionile jäänud päästeteenistujal paremini oma tervise eest hoolitseda, mis võib olla terviskahjustava töö tõttu kehvem, kui teistelt kutsealadelt pensionile jäänutel.
Palgafond kasvab järgmisel aastal jooksvate kulude kokkuhoiu arvelt, milleks teeb vastavad ettepanekud iga valitsemisala. 2022. aasta riigieelarve eelnõu arutab valitsus edasi sügisel.