Sa oled siin

Viola Murd: kas me oleme kriisideks valmis?

20. märts 2019 - 8:48
Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd
Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd

Kriisi puhkemisel peaks iga eestimaalane olema valmis oma perekonna ja kogukonna eest hoolt kandma vähemalt seitsme päeva jooksul. Kriisiolukorras on abivajajaid tavapärasest rohkem ja riigil võibki kuluda kuni nädal aega, et kõigi abivajajateni jõuda. Seetõttu on riik töötanud välja kriisiolukordades hakkamasaamiseks juhised, millest on kasu igale Eesti elanikule. 

Kolmapäeva, 9. jaanuari hommikul urahtas Saaremaal ühekorraga umbes 14 tuhat külmkappi, kui nad iseend elektrivoolu katkemise tõttu välja lülitasid. Täpselt nii palju kliente jäi sel hommikul rikke tõttu elektrita. Kui mitu raadiot sel hetkel vaikis ja mitu veeboilerit oma punase tule kustutasid, mitu rösterit viskasid välja veel liiga pehmed saiaviilud – kindlasti vähem, kuid paljude inimeste harjumuspärane kolmapäevahommik sai häiritud.

Möödus vaid tunnike, kui esimeste Kuressaare kesklinna äride akendele ilmusid sildid: „Elektrikatkestuse lõpuni suletud, vabandame!“ ja „Vabandame, voolukatkestus“ või ka rõõmsameelsemalt „Vool võttis töövõime“. Veel mõned kümned minutid hiljem andsid osad kohvikud ühismeedias teada, et voolukatkestusest hoolimata serveerivad nad lõunat. Kuid süüa tuleb küünlavalgel, sest kohvik on vooluta, ja selle pool-romantilise lõuna eest tuleb maksta sularahas, sest makseterminalid on tummad.

Me peame olema valmis kriisiolukordadeks

Kuressaare Vanalinna kool saatis lapsed koju ennelõunal, Kuresaare gümnaasiumi koolipäev lõppes keskpäevast. Elektrikatkestuse tõttu olid osati häiritud ka saare mobiilside ja telekommunikatsioonid. Kui elektrikatkestuse püsimisel kerkib lauale küttesüsteemide ja kanalisatsiooni toimimise küsimus. Saaremaa vallavanem Madis Kallas teadis täpselt, kuidas peab omavalitus tegutsema, kui elutähtsad teenused peaksid ära langema. Vallavanem andis avalikult teada, et kui lähimate tundide jooksul riket ei kõrvaldata, siis ollakse valmis käivitama kriisiplaan.

Selleks hetkeks ei teadnud saarlased, et harjumatu olukord püsib veel vaid tunni ja et koolilapsed said poole päeva vabaks piltlikult öeldes täiesti tasuta. Enne kui Saarema elanikud said hakata üldse juurdlema, kuidas peaks kriisiolukorras käituma, oli see 3,5 tunni pärast kõrvaldatud.  Kriisi toob kaasa see, kui järsud muutused elukeskkonnas häirivad suure hulga inimeste igapäevast toimimist. Valdav osa meie igapäevaelust toimib mingisuguste rutiinide järgi – üht või teist tehakse nii kuidas harjutud, siis kui harjutud ja seal kus harjutud. Kui see aga ühtäkki enam pole võimalik, siis tekitab see inimestes ebakindlust ja teadmatust. Kui teadmatus ja ebakindlus hakkab kogukonnas levima, siis võib tekkida paanika.

Elektrikatkestus on vaid üks näide, kuidas elutähtsa teenuse katkemine võib kriisiks kujuneda. Eesti elanikud satuvad kõige tõenäolisemalt kriisiolukorda, mis on tingitud elutähtsa teenuse katkemisest: elekter, veevarustus ja kanalisatsioon, toasooja äralangemine või sideteenuste katkemine. Aastate lõikes on näiteks elektrikatkestuste tõenäosus vähenenud kordades ja Saaremaal juhtunu sarnaseid olukordi tuleb ette aina vähem. Seevastu on Eesti inimeste sõltuvus elutähtsatest teenustest aina kasvanud ja mõne tunni pikkune elektrikatkestus, mis viieteistkümne aasta eest polnud märkimisväärne sündmus, võib tugevalt häirida meie elanike igapäevaseid harjumusi.

Kes saab kriisiga hakkama?

Saaremaal juhtunu ilmestab suurepäraselt, et sellised olukorrad muutuvad kriisiks just nende jaoks, kes pole osanud ette mõtelda, kuidas kõik eluks vajalik saab aetud ilma harjumuspäraste tegevusteta. Paanikasse satuvad need inimesed, kel puudub informatsioon selle kohta, miks konkreetne olukord on tekkinud, ega tea kuidas edasi käituda. Inimesed, kes on enda ja oma perekonna jaoks läbi mõtelnud erakordses olukorras käitumise viisi, ei tunne sellise olukorra ees hirmu.

Elektrikatkestus või ükskõik millise muu elutähtsa teenuse katkemine ei kujune kriisiks nende jaoks, kes hoiavad oma rahakotis sularaha oma pere ühe päeva vajaduste tarvis ja kodus veel pere ühe nädala vajaduste tarbeks. Infosulgu ei jäänud need perekonnad, kes hoiavad kodus vähemalt üht patareidega raadiot. Oma lähedaste pärast ei pea muretsema need, kel on kokku lepitud võimalikud kohtumispunktid ja -ajad selleks puhuks, kui perekonnaga pole mingil põhjusel võimalik sidet saada.

Eesti on kriiside vaene piirkond

Võrreldes muu maailmaga on Eesti võrdlemisi turvaline ja kriiside vaene piirkond, kus inimesed ei taju suuri ohte. See on omakorda raskendanud ka riigiasutuste, omavalitsuste ja ettevõtete valmistumist kriisideks, kuna tähelepanu on koondunud igapäevaste murede lahendamisele. Tänasest alustame ennetustööd keerulisemate ja laiema ulatusega õnnetuste vältimiseks.

Eesti riik on iseseisvuse taastamisest saati pingutanud selle nimel, et siseturvalisus kasvaks. Eri riigiasutused on aastakümnete jooksul tegelenud väga eriilmeliste probleemidega, mis ohustavad paljude inimeste elu eraldiseisvate õnnetusjuhtumitena. Pidades silmas väga paljusid kampaaniaid, millega on püütud eestimaalaste hoiakuid ja käitumist muuta, on aastakümnete taguse ajaga meie elu väga palju muutunud.

Suuremad arengud hakkasid toimuma 2000. aastate alguses, mil hädaolukorraks valmisoleku seadusega määrati Päästeametile ülesanne teha elanike hulgas kriisialast selgitustööd. 2005. aasta jaanuarikuise tormiga kaasnenud üleujutused Pärnus, Haapsalus ja Kuressaares tõid esimest korda teravalt välja riigi puuduliku ohuteavituse võime ja elanike nõrga kriisideks valmisoleku.

Mõisteti, et elanikud peavad iseseivalt hakkama saama ka olukorras, kus riik ei suuda õigeaegselt neile abi osutada või käitumisjuhiseid edastada. Juhised ja ohualane teave peavad teatud juhtudel olema juba eelnevalt ettevalmistatud ja inimestele välja jagatud.

Käitumisjuhised ei ole midagi uut

Kuidas ennetada keerulisi olukordi ja kuidas nende puhkemise korral tegutseda, seda selgitustööd on eri asutused teinud juba aastakümneid, iga asutus oma vastutuse piirides. Seega ei ole riigi poolt elanikkonnale mõeldud käitumisjuhiste väljaandmise juures ei ole sisuliselt midagi uut. Küll on uus asjaolu, et nüüdseks oleme kokku kogunud eri asutuste teadmised ja kogemuse ning teeme selle ühtsel platvormil kättesaadavaks kõigile eestimaalastele.

Soovitused, kuidas kriiside puhkedes nendega võimalikult valutult toime tulla on eesti, vene ja inglise keeles kogutud veebilehele www.kriis.ee ning käsiraamatusse „Käitumisjuhised kriisiolukordadeks“. Viimane on kättesaadav raamatukogudest üle Eesti, jõuab peagi enamikesse Eesti koolidesse ja saadetakse ka kõikidele Eesti elanikele elektrooniliselt läbi riik.ee postkasti. Lisaks saab kasulikke näpunäiteid kriisiolukordadega toimetulemiseks Naiskodukaitse mobiilirakendusest „Ole valmis!"

Kuid see pole ühekordne projekt, vaid sellest ootame elanike hulgas uute hoiakute väljakujunemist. Me soovime, et igaüks mõtleks iseenda, oma perekonna ja kogukonna peale, et millised tegurid võivad oluliselt mõjutada igapäevast elu. Kas ollakse valmis elektrikatkestuseks? Kas ollakse valmis lumetormiks, mis ei võimalda mitme päeva jooksul sõita poodi toiduvarusid täiendama?

Kriisi puhkedes on riik sellest teadlik ja jõuab kõigi abivajajateni esimesel võimalusel. Kuid kriis oma olemuses tähendabki just seda, et abivajajaid on väga palju ning mõni perekond peab suutma ise hakkama saada kuni ühe nädala. Selleks peab neil olema läbi mõeldud, kuskohast nad selle nädala jooksul saavad süüa, juua ja peavarju. Kui Eesti elanikud on sellisteks olukordadeks valmis, siis õnnetusjuhtumid ei pruugigi võtta kriisi mõõtu.

Eesti inimesed on targad

Kui minna veebilehele kriis.ee ja tutvuda käitumisjuhistega, siis enamik sealsest infost  meie inimesi ilmselt ei üllata. Eestimaalastele on olnud kohane koguda mitte üksnes ühe nädala toiduvaru, vaid köögivilju ja keediseid koguti keldrisse terveks talveks. Ekstreemsetes tingimustes toimetulemine voolab meil kõigil soontes, kuid me kipume neid tarkusi unustama.

Eestis on palju kogukondi, kelle jaoks on kriisiolukorrad tavapärane osa elust. Mina olen pärit Soomaa lähistelt Jõesuu külast ja seal üles kasvanud. Soomaa inimeste jaoks ei ole suurvesi olnud kriis, mis lööb kiilu kogukonna ja igapäevase toimimise vahele. Meile oli suurvesi alati ühendajaks, sest me olime selleks valmis ja teadsime, kuidas teineteisele toeks olla. Me oleme üksteisega rohkem seotud, kui see igapäevaselt näida võib. Mis iganes olukorras peame suutma üksteist aitama. Vesi tõi inimesed kokku.

Käitumisjuhiste avalikustamisega tahame esiteks anda kõigile enesekindlust ja teadmisi, kuidas sellistes olukordades peaks käituma. Teiseks kutsume kõiki üles oma kogemusi jagama nii oma naabrite ja kogukonna kui ka teiste eestimaalastega, sest üksteise kogemustelt õppides muutume me kõik teadlikumaks.

Mida riik minult ootab?

Usun, et täna on Saaremaal rohkem neid raadioaparaate, mis töötavad patareide peal. Kindlasti on paljud tikud ja küünlad toodud kapipõhjast esimesse sahtlisse. Saaremaa kodudesse varutud konservide ja kuivainete kogumass on mõõdetav tonnides. Sest see on esmane reaktsioon peale kriisi üleelamist. Aga see võiks olla ka reaktsioon enne võimalikku kriisi ja mitte ainult Saaremaal, vaid kogu Eestis.

Inimeste reaktsioon on ka kriisides erinev. On neid, kes saavad kindlasti hakkama, sest nad on omal initsiatiivil ja soovil end võimalikeks kriisiolukordadeks ette valmistanud. On neid, kes on altid end ja oma kodu kriisiolukordadeks ette valmistama – jälgima ja järgima juhiseid – ning ka nemad tulevad kriiside puhul hästi toime. Kuid on ka passiivseid inimesi, kes ei tea kuidas sellistes situatsioonides käituda, kes ei ole valmis. Kutsun kõiki üles käitumisjuhistega veebilehel kriis.ee tutvuma ja mõtlema läbi oma perekonna haavatavused.

Siin on minu viis lihtsat soovitust, mis aitavad teid kriisiolukorraks ette valmistuda.

  1. Varuge koju oma pere tarvis ühe nädala jagu toiduaineid, esmatarbekaupu, ravimid ja sularaha.
  2. Mõtle läbi, kuidas talvel oma kodus sooja saab, kui küte ära langeb.
  3. Kriisiolukorras on väga tähtis info liikumine. Riik jagab kriisiolukorras infot ERRi raadiokanalite kaudu ja ka igas kogukonnas on olemas kogenud ja teadjad inimesed – tutvu oma naabritega.
  4. Arutage oma perega, kuidas käituda, kui üksteisega pole võimalik kiiresti kontakti saada – leppige näiteks kokku kohtumispaik kui te üksteist side katkemisel kätte ei saa.
  5. Hoidke alati auto kütusepaak nii täis, et see võimaldab pere kokku koguda ja sõita sinna, kus teid ootab see kartuleid ja keediseid täis kelder.

Kui olete need läbi arutanud, siis võtke kriis.ee lehekülg lahti ja leidke sealt veel võimalusi, kuidas oma perekonda kriisideks hästi ette valmistada.

Veel uudiseid samal teemal

Sisekaitseakadeema uus rektor Marek Link
12.02.2019|Siseministeerium

Sisekaitseakadeemia rektoriks saab Marek Link

Siseminister Katri Raik nimetab Sisekaitseakadeemia rektoriks praeguse arendusprorektori Marek Linki, kes on olnud ka senine rektori kohusetäitja.

02.01.2019|Siseministeerium

Politsei määrab edaspidi kergemate rikkumiste eest fikseeritud mõjutustrahve

Sellest aastast jõustunud seadusmuudatused lubavad politseil paljude kergemate rikkumiste korral kasutada lühimenetlust, mis hoiab kokku politseinike aega ja vähendab ülekriminaliseeritust.