Sa oled siin

Valitsuskomisjon: Uimastitarvitajad ei saa piisavalt abi

20. veebruar 2018 - 15:47

Täna uimastiennetuse valitsuskomisjonis kohtunud kolm ministrit ja erinevate asutuste juhid jõudsid järeldusele, et Eestis on vaja oluliselt suurendada uimastisõltlastele pakutavaid tervishoiuteenuseid.

„Möödunud aastal, kui politseil õnnestus Eesti turult praktiliselt kogu fentanüül konfiskeerida, ei toonud see kaasa ravile pöördunud sõltlaste arvu suurenemist. Meie eesmärk on tekitada seis, kus inimesel on lihtsam saada ravi kui hakata uut sõltuvusainet otsima,“ ütles siseminister Andres Anvelt.

Alates 2015. aastast on fentanüülisurmade arv taas tõusnud. Kui 2015. aastal suri uimasti üledoosi tõttu 88 inimest, siis 2016. aastal oli surnuid 114 ja 2017. aasta näitab sarnast trendi. Selle põhjuseks on turule tulnud uued fentanüülid, mille kangus on kasutajatele tundmatu ja mis on seetõttu ohtlikumad kui varem turul olnud kaup.

Aastatega on suurenenud fentanüülisõltlaste ja üledoosi saanute keskmine vanus – täna on keskmine fentanüülisõltlane 35-aastane. „Paljud nendest käivad tööl, kasvatavad lapsi, elavad esmapilgul normaalset elu, ja me lihtsalt ei märka neid või ei taha märgata,“ rääkis Anvelt.

Tänases valitsuskomisjonis kohtusid siseminister Andres Anvelt, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ja justiitsminister Urmas Reinsalu ning eksperdid erinevatest valdkondadest. Peamine aruteluküsimus oli, kuidas tagada uimastisõltlaste abi situatsioonis, kus tal on valik, kas minna ravile või pöörduda mõne uue sõltuvusaine poole.

Komisjon jõudis järeldusele, et tulevikus peaks uimastisõltlaste karistamise asemel oluliselt rohkem keskenduma võimalusele pakkuda neile ravi ja sotsiaalteenuseid – see on riigi seisukohalt pikas perspektiivis mõistlikum ja ravi abil õnnestub loodetavasti päästa nii mõnegi inimese elu. Selleks peaks Eestis olema oluliselt rohkem keskusi, kus pakutaks sõltuvusravi ja rehabilitatsiooni, metadoonasendusravi, nõustamist ja süstlavahetust.

Lähiajal analüüsivad kolm ministeeriumit, kui palju ja milliseid teenuseid esmajärgus vaja on ning taotlevad selleks valitsuse lisaeelarvest aastateks 2019–2021 vajalikku raha. Mõned sammud teenuste kättesaadavuse suurendamiseks on plaanis juba praegu – selle aasta jooksul avatakse uued uimastikahjude vähendamise keskused Sillamäel ja Tallinnas Lasnamäel, samuti võtab Tervise Arengu Instituut kasutusele 2 bussi, mis pakuvad sõltlastele abi asukohast sõltumata. Teenuste pakkumisse on plaanis kaasata ka apteeke.

Lisaks teenuste olemasolule on oluline see, et abivajajad nendeni ka jõuaksid. Näiteks käivitub märtsist pilootprojekt, kus politsei suunab kanepi tarvitamisega vahele jäänud inimesi nõustamisele. Sama suunda järgivad justiitsministeeriumis välja töötatavad seadusemuudatused, mis toetavad uimastitarvitajate karistamise asemel nende ravile suunamist.

Komisjon rõhutas ka vajadust samaaegselt tegeleda uimastitarvitamise ennetusega ja otsustas järgmisel koosolekul keskenduda ennetuse teemadele, sealhulgas vanemlust toetavatele programmidele.

2016. aastal said riigieelarvest rahastatud narkomaania ravi ja rehabilitatsiooniteenuseid 1419 täiskasvanut ja 152 alaealist. Uimastiennetuse valitsuskomisjon on asutusteülene ümarlaud, kuhu on kaasatud uimastiteemadega kokku puutuvad asutused ja eksperdid erinevatest eluvaldkondadest.