Sa oled siin

Uus siseturvalisuse arengukava arvestab probleemidele lähenemisel üleilmseid suundumusi

18. detsember 2019 - 10:49

Siseministeerium saatis kooskõlastusringile „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“, mille eesmärk on globaalseid suundumusi arvestades turvalise Eesti ühiskonna planeerimine. Arengukava loomisel on arvestatud siseturvalisust enim mõjutavaid üleilmseid suundumusi nagu tehnoloogia areng, linnastumine ja hõreasustuste lisandumine, kasvav ränne, rahvastiku vananemine, rahvusvahelised konfliktid ja kliimamuutused. Tagasisidet ootab Siseministeerium 30. jaanuariks 2020.

Arengukava keskendub viiele valdkonnale: ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine, kiire ja asjatundlik abi, kindel sisejulgeolek, tõhus rahvastikuhaldus ning tark ja innovaatiline siseturvalisus. Olulisemad muutused, mis on vaja neis valdkondades järgmisel kümnel aastal teha, on seotud inimeste kaasamise, sihistatud ennetustegevuse, kriisideks valmisoleku ja IKT võimekuse arendamisega.

„94% Eesti inimestest leiab, et Eesti on täna elamiseks turvaline riik. Pidevalt muutuvas maailmas on sellise taseme hoidmine väljakutse. Veel suurem väljakutse on aga turvalisuse taset tõsta. Järgmisel 10 aastal on meie siht, et igal Eesti inimesel oleks turvatahe ja valmisolek panustada ohutusse elukeskkonda,“ selgitas siseminister Mart Helme. „Samas peab riigil olema võimekus ja valmisolek reageerida 24/7 kohe kui on vaja ning seista turvalise Eesti eest muutuvate ohtudega maailmas. Selleks vajab siseturvalisus investeeringuid.“

Rahvastikuminister Riina Solman toonitas, et siseturvalisuses on tähtis roll kodanikuühiskonnal ja koostööl nii riigi, omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonide kui ka inimeste vahel. „Meie riigi elanike arv on väike ja seda enam peame ühte hoidma. Siseturvalisuse arengukava näeb ette ka samme, mis aitavad Eestis kohaneda nii võõrsil elanud eestlastel kui ka Eesti oma koduks valinud teiste rahvuste esindajatel,“ märkis rahvastikuminister.

Solman peab eriti tähtsaks, et Eesti oleks peresõbralik riik, kus lapsed on õnnelikud, inimesed tahavad end teostada, peret luua ja väärikalt vananeda. „Peresõbralik riik on turvaline riik. Turvalisus algab meist kõigist endist, meie kogukondadest. Kogukondade väärtustamine ja omavaheline sidustamine on turvalise ühiskonna alus. Oluline on kasvatada inimeste endi rolli turvalise ja peresõbraliku elukeskkonna loomisel nii suurema isikliku vastutuse kui tegutsemise kaudu ning soodustada ja tunnustada vastutustundlikku tegutsemist,“ rääkis rahvastikuminister.

Siseturvalisuse arengukavas mõtestatakse turvalisust stabiilse elukeskkonnana, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja kus on tagatud tema heaolu ja ohutus. Inimene aitab sellise elukeskkonna kujundamisele ise kaasa.

Juba praegu kehtiva arengukava rakendamisel loodi eeldusi reageerimissuutlikkuse, elanike teadlikkuse, turvalisusele kaasa aitavate hoiakute ja kogukondliku turvalisuse edendamiseks – seda nii erinevate mudelite, analüüside kui ka regulatsioonide kaudu. Edaspidi on vaja neid algatusi juurutada ja edasi arendada.

Siseministri sõnul on siseturvalisuse arendamisel tähtis arvestada, et turvalisus on horisontaalne teema ja eri valdkondade asutused aitavad turvalisust saavutada, täites oma tavapäraste eesmärkide saavutamiseks suunatud ülesandeid. Arengukava arvestab ka siseturvalisuse töötajate vananemisest tingitud muutusi ning nende leevendamiseks on vaja üha enam tegeleda nii töötajate leidmise kui hoidmisega ja rakendada senisest nutikamaid lahendusi. Muu hulgas kaasatakse ühiskonna turvalisuse loomisse edaspidi üha enam erinevate valdkondade esindajaid, kogukondi ja tunnustatakse vabatahtlike panust.

Siseturvalisuse arengukavas ja selle programmis on lepitud kokku täpsed eesmärgid ja tegevussuunad turvalisuse suurendamiseks, võimalused eri asutuste turvalisust suurendava mõju parandamiseks ning määratud kindlaks pooled ja nende roll eesmärkide saavutamisel.
Rohkem infot leiab ja arvamust saab avaldada Siseministeeriumi veebilehel: https://www.siseministeerium.ee/STAK2030.