Sa oled siin

Uue turvategevuse seaduse eelnõu eesmärk on tõsta turvateenuse kvaliteeti

26. november 2019 - 6:49

Siseministeerium esitas kooskõlastamiseks ja avalikuks arutamiseks turvategevuse seaduse eelnõu, mille eesmärk on tõsta turvaettevõtete ja -töötajate kvaliteeti ning usaldusväärsust.

Siseminister Mart Helme ütles, et kuigi Eesti turvaturg ja -reeglistik on üks Euroopa parimaid, on meil siiski arenguruumi. „Mure on selles, et täna pakutavate turvateenuste kvaliteet kõigub ja see mõjutab ka inimeste usaldust nende teenuste kasutamisel. 2015. aastal tehtud uuringu järgi usaldab turvaettevõtteid vaid 65 protsenti Eesti elanikest,“ tõi Helme välja. Minister märkis, et eelnõu eesmärk on muuta turvateenus inimeste jaoks senisest kvaliteetsemaks ja usaldusväärsemaks ning suurendada turvaettevõtjate, politsei ja kohalike omavalitsuste omavahelist koostööd turvalise elukeskkonna kujundamisel.

Turvategevuse regulatsiooni uuendamise töörühma juhtinud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre märkis, et igale tegevusalale kehtestatakse täpsemad nõuded, täiendatakse turvaettevõtjate kohustusi ning sätestatakse korrakaitseõigusele sarnaselt turvatöötajatele selged õigused sekkumiseks.

„Turvatöötajate õigused sekkuda inimeste tegevusse on kohati ebaselged, kuid vahele minemise piirid ja põhjused peavad olema seadusega paika pandud. Varasemalt on olnud juhtumeid, kus turvafirma töötaja on ületanud oma tegevusõigusi, kuid kaasajastatud regulatsioon paneb paika, mida turvatöötaja võib ja ei või teha, kas ja mis olukordades on tal õigus inimest peatada, kontrollida või kinni pidada ning mis vahendeid selleks kasutada võib,“ sõnas Veldre.

„Eelnõuga saavad turvatöötajad edaspidi õiguse valveobjekti kaitsmiseks isikuid küsitleda ja dokumenti küsida, isikusamasust tuvastada, vallasasja kontrollida ja hoiule võtta, isikut kontrollida, valveobjektile ligipääsu või sealt väljapääsu tõkestada, isikut valveobjektilt eemaldada või kinni pidada ja politseile üle anda,“ tõi Veldre välja.

„Turvatöötajad hakkavad edaspidi olema põhjalikumalt koolitatud, mis omakorda vähendab aga turvatöötajate eksimusi ja rikkumisi,“ ütles Veldre. Ta märkis, et samas suurendab see ka inimeste usaldust ja julgust oma murega turvaettevõtte või -töötaja poole pöörduda. Veldre tõi välja, et eelnõuga nähakse ette, et turvatöötaja väljaõppele kehtestatakse täpsemad nõuded.

„Samuti on oluline panna paika miinimumnõuded turvateenuseid pakkuvatele ettevõtetele, et välistada turvaturul ebakvaliteetset teenust pakkuvad firmad. See annab inimesele kindluse, et ükskõik, millise ettevõtte poole ta pöördub, saab ta sealt kvaliteetset abi,“ lisas ta.

Eelnõuga kehtestatakse uus turvategevuse seadus. Sellega seoses tunnistatakse kehtetuks senine turvaseadus ja muudetakse veel kaheksat seadust. Eelnõuga võetakse turvategevuse reguleerimisel arvesse senisest enam majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse põhimõtteid, sätestatakse edaspidi turvategevuse tegevusaladena valvetegevus, turvaaudit, turvatöötaja väljaõpe ning valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine.

Võrreldes kehtiva seadusega koondatakse varavalve ja isikukaitse üheks valvetegevuseks, turvakonsultatsioon kujundatakse ümber turvauditiks. Lisaks kaotatakse põhjendamatud loa või teatamiskohustused ning tegevusalade jaotamisel määratakse vabad, teatamiskohustusega ja loakohustusega majandustegevusalad. Kaob loakohustus turvakonsultatsioonilt (uue nimetusega turvaaudit) ja juhtimiskeskuse pidamiselt, mida ei käsitata enam eraldi tegevusalana, vaid ettevõttesisese töökorraldusena. Samuti ühtlustatakse loa taotlemise menetlust ning turvatöötajate väljaõppe korraldamiseks hakkab Haridus- ja Teadusministeeriumi asemel lube väljastama Politsei- ja Piirivalveamet või tema volitatud ühing.

Eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud siseturvalisuse valdkonna asjaomased asutused ja erialaorganisatsioonid. Eelnõu väljatöötamiskavatsuse ja eelnõu koostamiseks moodustas Siseministeerium 2016. aastal töörühma, millesse kuulusid Eesti Turvaettevõtete Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Panga, Politsei- ja Piirivalveameti, Sisekaitseakadeemia, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Justiitsministeeriumi esindajad.