Sa oled siin

Soodustused Eestis õppivatele või siin kõrghariduse omandanud välismaalastele

13. september 2018 - 16:02

Suureneva tööjõupuuduse kontekstis on kasulik teada, et Eesti soodustab igakülgselt siin õppivate või siin kõrghariduse omandanud välismaalaste jäämist meie tööturule. Seda põhjusel, et siin õppinud välismaalased on Eesti eluga juba kohanenud, neil on hea potentsiaal ning nad võiksid end just Eestis teostada. Milliste seadusandlike sammudega me märku anname, et soovime nende jäämist Eesti tööturule? Kõigepealt ei kuulu Eestis õppimise eesmärgil elanud välismaalased piirarvu arvestusse, mis tähendab, et nad saavad Eestis töötada ka siis, kui piirarv on täis. Samuti oleme teinud erisuse palgakriteeriumi ja Eesti Töötukassa loa nõudest ning oleme neile andnud võimaluse jääda pärast õppimise lõppemist teatud perioodiks Eestisse, et siin tööd otsida ning uuel alusel elamisluba taotleda. Nii nagu teisi Eestisse elama asunud välismaalasi, toetab ka välisüliõpilasi 2015. aastal käivitatud kohanemisprogramm, mille raames pakutakse välismaalastele informatsiooni Eesti ühiskonna ja ka töökultuuri kohta, samuti esmast keeleõpet. Eestis töötamist puudutavate nõuete kohta on võimalik täpsemat teavet ja nõu küsida PPA juures tegutsevatelt migratsiooninõustajatelt. Järgnevalt selgitame eeltoodud märksõnu põhjalikumalt.

Piirarvu alla ei lähe

Teatavasti on Eestis kehtestatud sisserände piirarv, millega piiratakse Eestisse saabuvate välistöötajate arvu. On aga mitmeid soodustatud gruppe, kes piirarvu arvestusse ei lähe – nende seas Eestisse õppima asunud välismaalased, kes soovivad jätkata siin töötamisega. Näiteks juhul kui välismaalane saabus Eestisse õppimise eesmärgil ja omab elamisluba õppimiseks ning pärast õpinguid taotleb elamisluba töötamiseks, ei kohaldu talle sisserände piirarv. Seejuures kohaldub piirarvu erisus ka siis, kui välismaalane vahepeal Eestist lahkub ja naaseb Eestisse uut elamisluba taotlema. Näiteks võib välismaalane Eestis elamisloa õppimiseks alusel õppida aasta-paar, naasta õpingute lõpetamiseks kodumaale ning seejärel tulla Eestisse tööle.

Erisus palgakriteeriumist ja Töötukassa loa nõudest

Selleks et kaitsta Eesti tööjõudu ning vältida nn odava tööjõu sisserännet, on seaduses ette nähtud nõue, mille kohaselt tuleb tööandjal tasuda välismaalasele vähemalt Eesti keskmist brutokuutasu. Samuti peab tööandja saama Eesti Töötukassalt loa välismaalase tööle võtmiseks. Töötukassa kontrollib enne vastava loa andmist, kas välismaalase tööle võtmine on tööturu olukorda arvestades põhjendatud – ehk siis kontrollitakse, kas vakantset töökohta ei ole Töötukassa andmete kohaselt võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis juba elava välismaalasega.
Nende välismaalaste puhul, kelle sisserännet soositakse (nt teadurid, iduettevõttes töötavad välismaalased jne) on tehtud erisus palgakriteeriumi ja Töötukassa loa nõudest. Et soodustada Eestis kooli lõpetanud välisõppurite riiki jäämist, on kehtestatud erisus palgakriteeriumist ja Töötukassa loa nõudest välismaalasele, kes :
- on omandanud Eestis kutsehariduse neljanda või viienda taseme kutseõppes või
- on omandanud kõrghariduse rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes, magistriõppes või doktoriõppes.

Võimalus viibida Eestis pärast elamisloa kehtivusaja lõppemist

Üldjuhul on välismaalasel lubatud pärast elamisloa kehtivusaja lõppemist Eestis täiendavalt viibida 90 päeva, et vajadusel siin uut elamisluba taotleda. Erisusena võivad pärast elamisloa kehtivusaja lõppemist kuni 270 päeva Eestis viibida välismaalased, kes on saanud elamisloa õppimiseks. Seega on välimaalasel võimalik pärast õpingute lõppemist jääda Eestisse täiendavalt pea üheksaks kuuks, et siin tööd otsida ja taotleda elamisluba uuel alusel.  Kui välismaalane leiab endale töö täiendava viibimisperioodi jooksul ning esitab elamisloa taotluse, ei pea ta riigist lahkuma, vaid võib Eestis viibida kuni elamisloa taotluse suhtes otsuse tegemiseni.

Kohanemisprogramm

Kui välisüliõpilane on omandanud elamisõiguse või –loa, on tal võimalus osaleda kohanemisprogrammis. Tegemist on tasuta koolitusprogrammiga, mis aitab äsja riiki saabunud välismaalastel siinse eluoluga kiiremini kohaneda ning leida vastuseid praktilistele küsimustele. Kohanemisprogramm koosneb erinevatest lühikestest ja interaktiivsetest koolitusmoodulitest – baasmoodulist, mis annab ülevaate Eesti riigi toimimispõhimõtetest, ühiskonnast, kultuurist ja rahvast, elanike õigustest ja kohustustest, avalikest teenustest jne, ning täiendavatest temaatilistest moodulitest, mis annavad ülevaate töö ja ettevõtluse, pere, õppimise ja teaduse kohta. Lisaks praktilisele infole on uues keskkonnas toimetulekuks võtmetähtsusega ka kohaliku keele oskus. Seetõttu sisaldab kohanemisprogramm ka A1-taseme eesti keele õpet. Koolitused toimuvad inglise ja vene keeles ning peaasjalikult Tallinnas, Tartus ja Narvas. Koolitustele saab registreerida ja rohkem programmiga kohta lugeda www.settleinestonia.ee

Migratsiooninõustajad

Nii välistööjõudu värbavatel ettevõtetel kui ka Eestisse elama asumist planeerivatel või siin juba elavatel välismaalastel on vaja personaalset ja usaldusväärset nõu. Seetõttu pakub politsei- ja piirivalveamet Euroopa sotsiaalfondi toel alates 2017. aasta märtsist eesti, vene ja inglise keeles migratsioonialast nõustamisteenust. Nõustajate peamiseks eesmärgiks on toetada välismaalaste Eestisse elama asumist (mh välisüliõpilasi) ning olla partneriks tööandjatele, ettevõtjatele, õppeasutustele ning teistele osapooltele, kes välismaalasi Eestisse kutsuvad. Kui üliõpilane soovib õppimise kõrvalt ka tööle asuda või peale õpingute lõppu asuda nt Eestisse tööle, on migratsiooninõustajad abiks erinevate võimalike juriidiliste küsimustega. Nõustajad töötavad eesti, inglise ja vene keeles. Teenus on tasuta. E-post: migrationadvice@politsei.ee.

Valdkond: 

Veel uudiseid samal teemal

23.07.2018|Siseministeerium

Eesti kavatseb luua innovaatilise viisa

Siseministeerium saadab kooskõlastusele välismaalaste seaduse eelnõu, millega muudetakse välismaalaste Eestis töötamise reeglid paindlikumaks. Samuti on plaanis luua uus viisa liik – diginomaadi viisa.

25.05.2018|Siseministeerium

Anvelt: välistööjõu palgaküsimus vajab pikaajalist lahendust

Siseminister Andres Anvelt tegi sisserände töörühmale ettepaneku leida välistööjõu palgaküsimusele pikaajaline lahendus. Ettepaneku kohaselt peaksid välismaalt pärit töötajate palgatingimustes omavahel kokkuleppele jõudma tööandjad ja ametiühingud.