Sa oled siin

Siseminister Anvelt: kodanikuühiskonda ei saa ega tohi üle reguleerida

28. september 2017 - 11:02

Täna riigikogus peetud kodanikuühiskonna arutelul esitas siseminister Andres Anvelt küsimuse, et kus on kodanikuühiskonna arendamise ja reguleerimise piir. Tema sõnul ei saa ega tohi kodanikuühiskonda üle reguleerida.

„Meie ülesanne on luua poliitika- ja seadusekujundajatena raamistik, kus kodanikuühendused saavad areneda, olla jätkusuutlikud ning riigile heaks partneriks,“ märkis siseminister. Lähiajal viib ta valitsuskabinetti memorandumi, mille eesmärk on mitmekesistada vabaühenduste rahastamist. Riik toetab vabaühendustele annetamise kasvu, omatulu teenimise võimekuse edasiarendamist ja koostööd erasektoriga.

Oma kõnes tõi Andres Anvelt välja, et vabaühendused on head partnerid, kelle eesmärk on ühiskonnale lisandväärtust pakkuda. „Vabaühendused teevad suuri asju, kuid vahel jääb nende oluline panus märkamata. Kutsun ühendusi olema nähtav, rääkima ja näitama ennast julgemalt,“ lisas ta. Hea näitena tõi ta Teeme Ära vabaühenduse, millest on sündinud suured teod, kuhu saab panustada igaüks. Siseministri sõnul ootab riik kodanikuühendustelt professionaalset strateegilist partnerlust. „Paraku võib sobiv partnerlus pooleli jääda, sest mittetulundusühendusi nähakse tihti abivajajatena, mitte abipakkujatena. On aeg näidata, et vabaühendused on parimad partnerid, sh ka teenuseosutajad,“ lausus Anvelt.

Tänavu detsembris möödub Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni ehk EKAKi heakskiitmisest riigikogus 15 aastat. „Nende 15 aasta jooksul on vabaühendused muutunud iseseisvamaks, tugevamaks ja edukamaks, kuid kodanikuühiskonna põhiolemus on jäänud samaks,“ iseloomustas siseminister neid aastaid. „Kodanikuühiskond on meie ühiskond, kuhu iga inimene võiks ja peaks panustama,“ lisas ta kokkuvõtvalt.

EKAKi rakendamise arutelu toimub riigikogu täiskogus igal teisel aastal. Arutelu võtab kokku novembris toimunud riigikogu põhiseaduskomisjoni, kultuurikomisjoni ja sotsiaalkomisjoni avaliku istungi. EKAK on avaliku võimu ja kodanikualgatuse koostöökokkulepe, mis määratleb mõlema poole vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel.

.............................................................................................................................................................

Andres Anvelti riigikogus peetud kõne täispikkuses:

Siin samas saalis kiitis riigikogu 2002. aastal heaks Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni ehk EKAKi. 12. detsembril saame tähistada EKAKi 15. sünnipäeva. Nende 15 aasta jooksul on vabaühendused muutunud iseseisvamaks, tugevamaks ja edukamaks, kuid kodanikuühiskonna põhiolemus on jäänud samaks.

EKAKi eesmärgid on seotud nii vabaühenduste, avaliku võimu kui ka kogu elanikkonna arenguga - kolmanda sektori tegevus peab kokkuvõttes soodustama aktiivsuse, koostöö ja vastutustunde levimist kogu elanikkonna hulgas kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

2002. aastal lepiti kokku, et nende eesmärkideni – kaasamise, osalusdemokraatia, kodanikualgatuse, ärisektoriga koostöö arendamiseni – jõudmise viisideks on tunnustamine ja esindamine, partnerlus, ühiselt poliitikate väljatöötamine ja vahendite eesmärgipärane kasutamine ehk läbipaistev rahastamine.

Riigi ülesanne on tagada, et EKAKis kirjeldatud kodanikühiskonna tekkeks, eksisteerimiseks ja kestmiseks oleksid loodud sobivad eeldused, tehes seda läbi  kodanikuühiskonna arengukava elluviimise. Kodanikuühiskonna arengukava, mille Vabariigi Valitsus võttis vastu 2015. aasta algul, eesmärk on tegutsemisvõimekad kodanikuühendused ja ühiskondlikult aktiivsed elanikud.

Seega oleme lisaks EKAKi 15. sünnipäeva tähistamisele jõudnud ühisloomes valminud plaani täitmisega poole peale ning õige aeg on siin, riigikogu liikmete ja koostööpartnerite ees vabakonnast, vaadata otsa tänasele Eesti kodanikuühiskonnale ning ühtlasi vaadata, kuhu edasi minna. Siinkohal võiks kasutada fraasi "quo vadis, kodanikuühiskond", kuid õigem oleks öelda "quo vadimus" ehk kuhu me läheme. On ju kodanikuühiskond meie ühiskond, kuhu iga inimene võiks ja peaks panustama.

EKAKi eesmärkide täitmise viisid - tunnustamine ja esindamine, partnerlus, ühiselt poliitikate väljatöötamine ja vahendite eesmärgipärane kasutamine ehk läbipaistev rahastamine, on kõik kodanikuühiskonna arenguks vajalikud teineteist toetavad tegevused, ning seega tuleb neid vaadata koosmõjus.

1. Esindamine
8. novembril 2016 toimus riigikogu põhiseaduskomisjoni, kultuurikomisjoni ja sotsiaalkomisjoni avalik istung, kus vabaühendused andsid edasi riigikogule kuus ettepanekut. Kaasamise, sotsiaalsete ettevõtete, strateegilise partnerluse arendamise ja teiste ettepanekute esitamine ning kaitsmine on näide vabaühenduste enda esindamisest kõige kõrgemal tasemel. Oluline on märkida, et kõik kolm riigikogu komisjoni arutasid nimetatud ettepanekuid ja leidsid, et ettepanekud on olulised ja vajalikud. Vabaühendused saavad ja peavadki enda huve esindama kõige kõrgematel tasanditel, sest vaid nii on võimalik soovitud muutusi ellu kutsuda.

Vabaühendused esindavad lisaks oma liikmetele tihti ka kogukonda, katusorganisatsioonid ka teisi vabaühendusi. Kui kodanikuühendused on suutelised mõjusalt esindama erinevaid vajadusi ja huvisid ühiskonnas, kaasates oma sihtrühmi ja liikmeid ning koondades põhjendatud arvamusi, saab ühiskondlik dialoog konstruktiivsem ja järjepidevam.

2. Partnerlus
Riigina ootamegi kodanikuühendustelt professionaalset strateegilist partnerlust. Vabaühendused, mis tegutsevad avalikes, see tähendab ühiskonna huvides, on aatelised ja tihti innovatiivsed, on riigile väärikaks partneriks. Paraku võib sobiv partnerlus pooleli jääda, sest mittetulundusühendusi nähakse tihti abivajajatena, mitte abipakkujatena. On aeg näidata, et vabaühendused on parimad partnerid, sh ka teenuseosutajad. Eesti kodanikuühendused on maailma mastaabis arvestatava võimekusega, mida võib näha ka rahvusvahelistest uuringutest, näiteks USAID indeksist, kus Eesti on jätkuvalt Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas esimesel kohal. Valitsuse üheks vabaühendustega seotud ülesandeks oli  suurendada avaliku sektori ja vabaühenduste vahelist strateegilist partnerlust. Näiteks siseministeeriumil on 9 strateegilist vabaühendusest partnerit, kes panustavad nii kodanikuühiskonna arendamisse, toetavad usuorganisatsioone kui ka muudavad Eestit turvalisemaks. Vabatahtlikud päästjad päästekomandodes, abipolitseinikud politseijaoskondades, vabatahtlikud merepäästjad merepäästeseltsides, naabrivalve liikmed naabruskondades on asendamatud kogukonnaliikmed, kes aitavad ennetada ja lahendada korrarikkumisi.

Juuli keskel oli noor mees nimega Karl-Juhan Laanesaar õhtusel jooksuringil Võsu metsade vahel, kui märkas tekkivat ja juba laienenud metsatulekahju. Kiirelt otsustas mees tegutseda, leegid särgi abil kustutada ja kutsuda kohale päästjad, kes metsa lõplikult kustutaksid. Kuigi Võsul ei tegutse enam kutselisi tuletõrjujaid, on vabatahtlike abiga võimalik ka seal kiiresti ohule reageerida. Kohale kiirustasid vabatahtlikud päästjad Võsu Vabatahtlike Tuletõrjeühingust, kes tegid viimasedki sädemed kahjutuks. Tähelepaneliku ja hooliva eraisiku ja vabatahtlike päästjate abiga päästeti loodus suurema kahju eest.

Vabaühendused on head partnerid, kelle eesmärk ei ole tulu teenimine, vaid ühiskonnale lisandväärtuse pakkumine. Heaks näiteks on siinkohal sotsiaalne ettevõtlus, millega paljud ühendused lahendavad ühiskondlikke probleeme teenuse pakkumise ja omatulu teenimise abil. Uuskasutuskeskus on hea näide sotsiaalsest ettevõttest, mis mittetulundusühinguna on nullist üles ehitatud toimivaks kasutatud asjade müügikohaks. Algselt vabatahtlike abiga kliente teenindanud keskusest on saanud edukas ühing, mis on viimastel aastatel panustanud Kiusamisvaba Kooli programmi. Nii Uuskasutuskeskusel kui ka teistel sotsiaalsetel ettevõtetel on tulu teenimine vahend, mitte eesmärk omaette.

Uuskasutuskeskus pole kindlasti ainus ega üks väheseid näiteid edukatest toimivatest ühendustest. Vabaühendused teevad suuri asju, kuid vahel jääb nende oluline panus märkamata. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik lõi mõju hindamise veebilehe, kus kõik huvilised saavad näha vabaühenduste panust kogukonna elu parandamiseks. Siinkohal kutsun ühendusi olema nähtav, rääkima ja näitama ennast julgemalt. Näidake end nii veebis, trükistel kui ka tänavatel. Teeme Ära on vabaühendus, mille esimese prügikoristustalgute järel tuli teine, kolmas, neljas, kümnes ja järgmisel aastal on see juba ülemaailmne suurüritus. Väikestest algatustest sünnivad suured teod ning iga inimene, iga vabaühendus saab sellesse panustada.

3. Ühiselt poliitikate väljatöötamine
Suurtest, ülemaailmsetest tegudest ei ole vähemtähtis kohalikul tasandil tegutsemine. Valdav enamus Eesti vabaühendustest tegutsebki just kohalikul tasandil. Kohalikest omavalitsustest on üle 90% teinud viimasel kolmel aastal koostööd kodanikuühendusega nii kohaliku elu kujundamisel, ürituste korraldamisel kui ka projektide kaasfinantseerimisel. Just teil, kohalikel vabaühendustel, on teadmine, kuidas parimal viisil kohalikku elu edendada. Samas on teil ka vastutus kohalike otsustajate üle kontrolli teostamisel, otsustajate harimisel ja toetamisel. Haldusreformiga tekkinud uutes kohaliku omavalitsuse üksustes on vabaühendustel veelgi vajalikum olla nähtav ja leitav. Otsustamisprotsess, eriti rahastamise otsustamine, peab olema läbipaistev ja õiglane. Riigina luban omalt poolt, et lähtume rahastamisel läbipaistvusest ja ühenduste rahastamise juhendmaterjalist ning teostame formaalset kontrolli. Igapäevaselt olete siiski just teie, vabaühendused, need, kes saavad kõige vahetumalt kohaliku tasandi elu mõjutada. Valitsuse üheks aluspõhimõtteks on kujundada selgem vabaühenduste kaasamist ja osalemist toetav poliitika ning sellel suunal töötame järgmistelgi aastatel.

4. Läbipaistev rahastamine
Kodanikuühendused on muutunud aasta aastalt võimekamaks. 2008. aastal asutas riik sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital, mille eesmärk oli kodanikuühenduste võimestamine. Algusaastatega võrreldes on sihtkapitalist taotlejad muutunud professionaalsemaks, projektid mõjusamaks ning lisaks enda organisatsiooni arendamisele rõhutatakse koostöö aspekti. Muutus ei ole toimunud üleöö ega juhuslikult, vaid tegemist on pühendunud inimeste igapäevase strateegilise tegevusega. Oleme riigina kodanikuühenduste arendamisse panustanud ja jätkame seda kindlasti ka edaspidi, kuid õige aeg on küsida, kui palju ja kuhu suunas saame veel kodanikuühiskonda arendada. Kus on arendamise ja reguleerimise piir?

Olen seisukohal, et kodanikuühiskonda üle reguleerida, piire jäigaks tõmmata, ei saa ega tohigi. Riik, meie kõik, kes me täna siin oleme ja riiki esindame, saame anda oma parima panuse ja toetuse, et vabaühenduste areng jätkuks. Seetõttu toetame riigina vabaühendustele annetamise kasvu, omatulu teenimise võimekuse edasiarendamist ja koostööd erasektoriga.

Vabariigi Valitsus võttis eelmise aasta lõpul tegevusplaani eesmärgi korrastada vabaühenduste rahastamist, muutes selle stabiilsemaks ja eesmärgistatumaks. Selleks leppisime kokku analüüsi ja ettepanekute tegemise vabaühenduste rahastamisallikate mitmekesistamiseks. Olemegi valitsuskabinetti minemas memorandumiga, mille eesmärk on analüüsida ja mitmekesistada vabaühenduste rahastamist. Sealjuures on rõhk just annetamise suurendamisel ja eraraha kaasamisel. Üheks näiteks on ettevõtted, kes annetavad tulumaksusoodustusega ühingutele. Nimelt maksab aastas annetuste pealt tulumaksu vaid 5% ettevõtetest, kes on annetanud tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kuuluvatele ühingutele, ning enamik ettevõtetest tulumaksu annetuste pealt ei maksa. See tähendab, et 95% ettevõtetest annetavad vaid nii palju, kui maksuvaba piirmäär lubab ning mitte grammigi rohkem. Seega mõjutab piirmäär oluliselt vabaühendustele tehtavate annetuste hulka ning suurust. Piirmäärade kaotamine on üks võimalusi motiveerida ettevõtteid annetuste hulka suurendama. Meie ülesanne on luua poliitika- ja seadusekujundajatena raamistik, kus kodanikuühendused saavad areneda, olla jätkusuutlikud ning riigile heaks partneriks.

Kutsun üles teid, vabaühendusi, olema professionaalsed, iseseisvad ja riigile võrdsed partnerid. Arendage ennast, oma vabatahtlikke ja tehke koostööd sektori sees ja äriettevõtetega. Ühiste eesmärkide nimel koos tegutsedes on kasu nii teile kui ka ühiskonnale suurem kui üksinda võideldes.

Siinkohal palun KOVidel õppida senisest paremini tundma oma partnereid ning tunnustada neid. Ka lihtne "aitäh!" on tunnustus.

Aitäh kõigile!

 



 

Veel uudiseid samal teemal

31.05.2020|Siseministeerium

Rahvastikuminister eesti päritolu noortele üle maailma: koos oleme suuremad – meil on maailmale midagi anda

Eile, 30.mai õhtul Zoomis toimunud Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku korraldatud Virtuaalpäevadel, mis olid suunatud välismaal elavatele ja õppivatele eesti päritolu noortele, arutleti üheskoos üleilmse eestluse teemadel ning otsiti viise kuidas panustada rahvastikuministri eestvedamisel aasta lõpuks valmivasse üleilmse ees

28.03.2019|Siseministeerium

Iga teine inimene on viimase aasta jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses

Siseministeeriumi tellitud ja Balti Uuringute Instituudi läbi viidud uuringust selgub, et iga teine Eesti inimene on viimase aasta jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses.