Sa oled siin

Siseminister andis üle kodanikupäeva aumärgid

28. november 2018 - 19:04

Siseminister Katri Raik andis täna üle kodanikupäeva aumärgid viieteistkümnele silmapaistvale inimesele, kes on oma kogukonnas või laiemalt ühiskonnas jätnud olulise jälje, edendades kodanikukasvatust, väärtustades kodanikuteadvust või tehes vabatahtlikku tööd oma kogukonnas.

„Juba kaks aastakümmet tunnustame neid tublisid inimesi, kes oma vabast ajast ja tahtest kogukonna eest seisavad. Täna olid need hariduse edendajatest lähisuhtevägivalla vastu võitlejateni, esmaabikoolitajatest laste ja perede aitajateni,“ ütles Katri Raik Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones toimunud pidulikul tunnustusüritusel. „Tänu on ära teeninud aga kõik need kümned tuhanded inimesed, kes iga päev mõne suure või väiksema vabatahtliku teoga Eesti elu edendavad,“ lisas siseminister.

Eestlased on abivalmid

Üks kodanikupäeva aumärgi saajatest, Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Rainer Rahasepp rõõmustas oma tänukõnes selle üle, et elame riigis, kus vabatahtlike panust hinnatakse. „Eesti inimesed on oma loomult abivalmid. Sageli teevad inimesed vabast tahtest palju enam, kui ühiskond neilt ootab. See on väga suur väärtus.“

Siseministeerium annab kodanikupäeva aumärke välja alates 1998. aastast. Tänavu esitati aumärgi komisjonile 92 ettepanekut aumärgi andmiseks.


Kodanikupäeva aumärgi saajad:


Teibi Torm on andnud suure panuse Eesti haridusvaldkonna edendamiseks Noored Kooli programmi käimalükkajana, õpetajakoolituse valdkonna arendajana ja sotsiaalse ettevõtjana asendusõpetajate süsteemi loomisel. Tänavu juhtis Teibi Torm 100 e-külalistunni projekti, mille raames kaasati noorte jaoks oluliste ühiskondlike teemade e-külalisõpetajaks 100 aktiivset kodanikku. MTÜ Tagasi Kooli projekti jõudis tänu 1200 õpetajale ja 100 külalisõpetajale tuhandete õpilasteni ligi 400 koolis.

Rakvere Reaalgümnaasiumi abiturent Maris Praats seisab hea õpilaste õiguste eest ja võitleb koolikiusamisega. Ta on Väike-Maarja noortevolikogu algataja, Lääne-Virumaa Noortekogu asepresident, Salliva Kooli foorumteatrite koordinaator ning paljude noortele suunatud ürituste ja aktsioonide korraldaja.

Sillamäe Jaaniussikese Lasteaia innukas ja uuendusmeelne pedagoog Jana Arshinova on edukas keelekümblusmeetodi arendaja ja rakendaja, kolleegide koolitaja ning mentor. Tema töö tulemusena on suurenenud lastevanemate toetus keelekümblusele ning laste ja nende vanemate soov ja oskus eesti keeles suhelda.

Võru Pensionäride Päevakeskuse juhataja Astrid Hurt on toonud kõige väärikamate linlaste eludesse värve ja võimalusi. Tema eestvedamisel on käima lükatud mitmed eakatele mõeldud huvialaringid, üritused ja ettevõtmised. Võrus tähistatakse nüüd vanavanemate päeva, taidlejad on esinenud isegi rahvusvahelistel lavadel ja Lõuna-Eesti memme-taadi peod on Võrumaale kokku toonud tuhatkond väärikat esinejat.

Kairis Kontusele on oluline, et tema kodukandis saaks elu muutuda paremaks ja inimesed märkaksid enam neid, kellega õlg õla kõrval koos elatakse. Ta on Kohila Mõisakooli õpetaja, võimlemistreener, Kohila kogukonnamuusikalide traditsiooni algataja ja üritussarja „Kohila Hoovide Teater“ initsiaator. Kairis Kontuse käivitatud heategevusprojektiga „Avatud südamega“ toetatakse majanduslikes raskustes peresid ja valla hoolekandeasutusi, kus elavad psüühilise erivajadusega inimesed.

Mai Timmi on Navi külakogukonna eestvedaja ja tagantutsitaja, külamaja hea haldjas ja külaelu hinge puhuja. Võrokesed teavad, et Navi külamajas aetakse töö- ja teadusjuttu, korraldatakse lastelaagreid, tehakse sporti ja peetakse pidusid. Mai Timmi märkab abivajajaid enda ümber. Nii palus ta pensionipõlvega kohaneval isal panna kokku vanadest multifilmidest koosneva programmi ja võttis ise ühendust erinevate lasteaedadega. Nüüd käivadki isa ja tütar mudilastele Mai lapsepõlveaegseid multikaid näitamas.

Naiskodukaitse tegevliige Taive Saar on vabatahtlikuna andnud suure panuse Eesti elanikkonnakaitse arengusse. Tema loodud Naiskodukaitse ohutushoiu kursus annab oskused erinevate ohtudega toimetulemiseks nii tava- kui kriisiolukorras. Taive Saar koolitab ohutushoiu instruktoreid ja on neile mentoriks. Oma palgatöö kõrvalt on ta panustanud tuhandeid töötunde inimeste koolitamisse ja koolitussüsteemi arendamisse.

Tartu Kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets on alates 2013. aastast korraldanud kampaaniat "Sinu käed päästavad elu“. Selle eesmärk on harida tavalisi inimesi esmaabi andmises ja õpetada neile elustamisvõtteid. Tänaseks on selle elustamiskoolituse läbinud tuhanded inimesed üle Eesti.

Sigrid Petoffer on viimased 20 aastat pühendunud vanemliku hoolitsuseta laste abistamisele. Ta on Haiba lastekodu juhatajana ning lapsendaja-, hooldus- ja eestkosteperede tugiorganisatsiooni MTÜ Oma Pere tegevjuhina seisnud selle eest, et kurva saatusega lapsed saaksid endale pere. Ta on aidanud kaasajastada lapsendamise protsessi, loonud abiteenused ning innustanud ühise eesmärgi nimel tööle enam kui 300 lapsevanemat, spetsialisti ja vabatahtlikku. Lisaks palgatööle nõustab Sigrid Petoffer ka vabatahtlikuna tuge vajavaid peresid.

Nelja lapse ema Herle Gerassimova pani aluse MTÜ-le Tartumaa Lasterikkad, et pakkuda suurperedele tuge ja neis kasvavatele lastele võimalusi. Tema juhtimisel on lasterikkad vabatahtlikeks spordiüritustel. Ühenduse talgupäevadel tehakse ühiselt ära tööd, millega abivajav pere ise hätta jääb. Kõige selle kõrvalt jõuab Herle Gerassimova abiks käia ka Tartu Laste Turvakodus.

Sirje Norden on toonud helgust paljudesse murest vaevatud peredesse. Tema rajatud päevakeskus Autistika pakub esimese omataolisena Eestis erihooldusteenust autismispektri häirega täiskasvanutele. Tänu keskusele saavad raske ja sügava puudega autistlikud noored jääda kogukonda ja olla tegevuses ka peale koolikohustuse lõppemist. Noorte lähedased ei ole enam sundseisus, neil on omakorda võimalik käia tööl ja võtta osa ühiskondlikust elust.

Ingrid Meerbach lõi vabatahtlikus korras võrgustiku, et lähisuhtevägivalla ohvrid saaksid informatsiooni ja tuge ühest kohast. Tema loodud tugigrupp Facebookis sai juba esimesel päeval liitumiseks üle 30 sooviavalduse. Naised jagavad seal oma lugusid, toetavad üksteist ja saavad vastuseid enda küsimustele. Võrgustiku töösse on Ingrid Meerbach kaasanud ka Pärnu ohvriabi, Pärnu naiste tugikeskuse, juristid ja teised spetsialistid. Paljudele lähisuhtevägivalla ohvritele on see diskreetne kanal ainus viis abi saamiseks.

Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik ja Lõuna prefektuuri vabatahtlike koordinaator Rainer Rahasepp on politseinikuna töötanud üle 20 aasta. Rainer Rahasepa algatusel õpetavad abipolitseinikud Lõuna-Eesti koolides ja lasteaedades, kuidas rattaga ohutult liigelda. Ilma temata poleks ka tänavu viiendat korda toimuvat helkurkõndi „Helkuriga Sõbraks“, mis abipolitseinike eestvedamisel on kasvanud juba üle-eestiliseks ettevõtmiseks.


Kauaaegne Anija valla elanik Anne Oruaas on põiminud kodanikukasvatust igasse oma tegemisse küll pedagoogi, raamatukoguhoidja ja kodanikualgatuste eestvedajana.  Tema  kümneaastase vabatahtliku töö tulemusena renoveeriti Kehra raudteejaama hoone ja avati seal tänavu Vabadussõja murdelahingute muuseum.

Eesti Vabariigi eruohvitser, vanemleitnant Tiit Põder seisab väsimatult hea selle eest, et vabadusvõitlejate ja metsavendade mälestus saaks väärikalt hoitud ja tulevastele põlvedele edasi antud. Tiit Põderi algatusel on toimunud kümneid isamaalisi üritusi, konverentse ja Eesti sõjaajaloo oluliste tähtpäevade meelespidamisi. Tema kaasabil toimub igal aastal Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinna metsakalmistul.