Sa oled siin

Sisekaitse reserv aitab võidelda laiahaardeliste kriisidega

17. september 2019 - 11:54

Siseministeerium loob tulenevalt laiapindse riigikaitse käsitlusest sisekaitse reservi, et tõsta võimekust mastaapsete kriisidega toimetulekuks.

Eesti riigikaitse lähtub laiapindsest riigikaitsest, mille kohaselt võetakse arvesse palju mitmekesisemaid ohte kui vaid sõjalised rünnakud. Vastavalt laiapindse riigikaitse käsitlusele peavad riigi kaitsmiseks valmistuma kõik riigiasutused, elutähtsate teenuste osutajad, aga ka elanikkond. Sellest põhimõttest lähtuvad laiapindse riigikaitse arengukavad aastani 2026.

Sisejulgeolek on üks kuuest omavahel seotud riigikaitse peamisest tegevussuunast. „Vastavalt riigikaitse arengukavale tuleb meil sisejulgeoleku tugevdamiseks arendada eriüksuste ja kiirreageerijate tegutsemisvõimet, suurendada ja uuendada varustust, tugevdada vastuluuret ja piirikaitset, parandada sisejulgeoleku asutuste ohtude ennetamise ja tõkestamise võimekust ning kasvatada üldist vastupanuvõimet kriisideks. Selleks tulebki meil luua sisekaitse reserv,“ selgitab siseminister Mart Helme.

Pääste, kriisireguleerimise ja rahvastikutoimingute asekantsleri Viola Murdi sõnul on siseministeeriumi valitsemisalal tavaolukorras toimetamiseks piisav võimekus olemas. Laiahaardeliste hädaolukordade nagu metsatulekahjude, tormide ja üleujutuste puhul kaasatakse partneritena kaitseväge, kaitseliitu ja vabatahtlikke. Mastaapsete kriisidega toimetulemiseks vajab sisejulgeolek aga lisajõudu.

„Selliseks lisajõuks on sisekaitse reserv, mis peab aitama toime tulla nii selgelt siseriiklike kriisidega kui ka välisriigi mõjutustegevuse toimel kasvavate olukordadega, nagu pronksiöö ning ka varjatud agressiooniga teise riigi poolt, nagu juhtus Ukrainas,“ räägib Viola Murd.

Murdi sõnul ei ole mõistlik hoida üleval tavaolukorras jõude seisvaid ressursse. Seetõttu on vajalik luua sisekaitse reserv, kuhu kaasatakse kaitseväeteenistuse läbinud isikuid, peamiselt sõjaväepolitsei ja jalaväe erialaväljaõppe läbinud reservväelasi, aga ka endiseid politseinikke ja Sisekaitseakadeemia lõpetanuid. Sisekaitse reservi formeerimise ja õppekogunemiste eest hakkaks vastutama PPA.

„Reserviste kaasataks eelkõige avaliku korra tagamisse juhul, kui on vajalik politseijõudude kohalolu suurendada ja tagada ülesannete täitmiseks rotatsioon. Sellised olukorrad oleksid näiteks massiliste korratuste ohjamine, elutähtsate teenuste objektide kaitsmine ja piirikaitse tugevdamine,“ ütleb Mart Helme.

Sisekaitse reservi järgmise nelja aasta (2020-2023) arvestuslik kulu on 19,7 miljonit eurot ehk ligi 5 miljonit eurot aastas. Peamiseks kuluks on varustus, mis oleks sarnane piirivalve kiirreageerimisüksustele. Lisaks on vaja eelarvet väljaõppele ja ka PPAsse formeerimisvõimekuse loomiseks.