Sa oled siin

Selle aasta esimeses kriisikomisjonis oli fookus julgeolekuküsimustel

1. veebruar 2017 - 22:21

Täna, 1. veebruaril kogunes siseministeeriumis valitsuse kriisikomisjon. Seekord keskenduti riigikaitse alase õigusruumi ülevaatamisele, ohtude hindamisele, kriisiinfotelefonile ja sigade Aafrika katkule.

Käimas on riigikaitseõiguse ülevaatus. „Hindame, kas Eestis kehtivad kriiside lahendamiseks loodud õigusaktid – sh hädaolukorra, erakorralise seisukorra ning riigikaitse seadused – vastavad tänasele julgeolekuolukorrale, mis nõuab meilt varasemast suuremat kiirust ja paindlikkust. Hetkel on põhiseaduses nimetatud kolm erikorda, mis annavad riigiasutustele, ettevõtetele ja elanikele erinevad õigused, aga seavad ka kindlad kohustused. Need on eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord,“ lausus justiitsministeeriumi juures tegutseva töörühma juht Margit Gross. „Meie ülesanne ongi pakkuda lahendusi, kuidas muuta ja kaasajastada kehtivat õigusruumi nii, et see aitaks meid ka tänastes kriisides,“ lisas ta.

Ühe olulise teemana oli laual ka ohtude hindamine. Inimeste turvatunnet ja riigi julgeolekut mõjutavate otsuste tegemisel tuleb hinnata kogu ohuspektri ulatuses ohtude realiseerumise võimalikke tagajärgi. Seda alates üleujutusest ja küberrünnakust, lõpetades sõjalise ründega. Tervikliku ohupildi loomiseks teeb riigikantselei ettepaneku sünkroniseerida senisest läbimõeldumalt riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude ning hädaolukordi põhjustavate ohtude analüüsimine.

Samuti liiguti edasi kriisiinfotelefoni teemal. 2015. aasta sügisel jõuti kriisikomisjonis seisukohale, et luua tuleks üleriigiline kriisiinfotelefon, mis suudaks lühikese aja jooksul teenindada sadu kõnesid. Selleks kutsuti häirekeskuse vedamisel kokku rühm asjatundjaid, kes pakkusid eelmise aasta lõpus välja võimalused sellise teenuse loomiseks. Ministeeriumid, kes kriisikomisjoni kuuluvad, toetasid erinevaid lahenduskäike. Täna jõuti aga üksmeelele, et ühtne kriisiinfotelefon tuleks luua häirekeskuse baasil. Järgmise sammuna koostab häirekeskus taotluse selleks vajaliku lisaraha saamiseks, mille siseministeerium esitab rahandusministeeriumile ja valitsusele otsustamiseks.

Lisaks andis veterinaar- ja toiduameti peadirektor Indrek Halliste ülevaate sigade Aafrika katku levikust ja seisust 2016. aastal. Võrreldes 2015. aastaga on olukord küll paranenud – kodusigade taudikollete arv vähenenud kolm korda, 18-lt kuuele –, kuid seis on jätkuvalt kriitiline, sest katk pole metsadest kuhugi kadunud. Sigade Aafrika katku kõrval tutvustas Halliste ka teisi Euroopas levivaid nakkushaigusi, mis võivad Eesti loomi ja linde ohustada.

Ühtlasi tutvustati tänasel kohtumisel elanikkonnakaitse rakkerühma vahearuannet ja tehti ülevaade kriisikomisjoni 2016. aasta tööst.

Valitsuse kriisikomisjon koordineerib valitsuse tegevust kriisireguleerimise küsimustes ja esitab ettepanekuid selle valdkonna edendamiseks. Komisjon, kuhu kuuluvad siseminister, ministeeriumite kantslerid, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja häirekeskuse juhid, kaitseväe peastaabi ülem ja teised kõrged ametnikud, käib koos vähemalt korra kvartalis.

#kriisikomisjon #kriisiinfotelefon #riigikaitseõigus #elanikkonnakaitse