Sa oled siin

Politsei ja piirivalve kriisireserv aitab lahendada mastaapseid kriisiolukordi

25. juuni 2020 - 10:39

Siseministeerium saatis täna kooskõlastusringile politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseinike seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis loob õiguslikud alused politsei ja piirivalve kriisireservi moodustamiseks ning tagab politsei- ja piirivalveameti (PPA) kriisiaja ülesannete parema täitmise.

„Meie eesmärk on, et ulatuslike ja pikaajaliste kriiside lahendamiseks on Eestis olemas piisavalt väljaõpetatud inimesi ja vajalikku varustust,“ ütles siseminister Mart Helme. „Siseturvalisuse valdkonna kriisideks valmisoleku aluspõhimõtted, sealhulgas nii piirivalve kui korrakaitse ülesannete täitmiseks moodustatava kriisireservi loomise, leppisime valitsuses kokku juba koalitsioonilepingus. On hea meel näha, et oleme seadusloomes jõudnud eelnõu kooskõlastamise faasi,“ lisas Helme.

Siseministri sõnul võimaldab seadusemuudatus PPA-l kriisiaja ülesandeid paremini täita ning laiendada võimekust piirivalve, objektikaitse ja massiohje osas. „Politsei ja piirivalve kriisireservi loomine on osa laiapindsest riigikaitsest, mille kohaselt on lisaks sõjalise kaitse tagamisele üheks oluliseks tegevussuunaks ka siseturvalisus,“ sõnas siseminister ning lisas, et loodav kriisireserv ei võistle kaitseväe ega kaitseliiduga, vaid võimaldab igal asutusel pühenduda oma põhiülesannetele ja tagada, et siseturvalisuse valdkond tuleb kriisiohu ja kriiside ajal hästi toime.

„Kriisireservi kasutamine võib tulla kõne alla näiteks põgenike massilise sisserände ja massilise korratuse puhul või olukorras, kus on vaja tagada inimeste turvalisus ja julgeolek,“ kirjeldas võimalikke kriisireservi kaasamise juhtumeid pääste, hädaabi ja kriisireguleerimise asekantsler Viola Murd. „Need olukorrad ja sündmused võivad edasi areneda hädaolukorraks või erakorraliseks seisukorraks ning riigil peab olema valmisolek kriisidega toimetulekuks ja erikordade ennetamiseks ning vajadusel ka nendes tegutsemiseks,“ lisas Murd.

Asekantsleri sõnul leiab näiteks viimases siseturvalisuse uuringus 59% vastanutest, et nende arvates on riik massiliste tänavarahutustega hakkamasaamiseks hästi valmistunud. „Samas, me teame, et ulatuslike ja pikaajaliste rahutuste puhuks napib meil nii vastava väljaõppega inimesi kui varustust. Kriisireservi luues suurendame riigi valmisolekut avalikku korda tagada, sealhulgas näiteks massirahutuste või terrorirünnakutega toime tulla,“ sõnas ta.

Kooskõlastusringile saadetava eelnõu järgi hakkavad loodavasse kriisireservi kuuluma kriiside lahendamiseks vajaliku väljaõppe saanud abipolitseinikud ja koosseisuvälised politseiametnikud. „Reservi koosseis ja kulud olenevad sellest, kui palju inimesi soovib reservi tulla ning milline on PPA ja riigi vajadus ning võimalused,“ ütles asekantsler Murd. „Soovime, et meil oleks nelja aasta pärast kriiside lahendamiseks lisaks kuni 700 inimest, kuid välja peame õpetama mõnevõrra rohkem,“ lisas ta.

Värbamise ja väljaõppega seotud kuludele lisaks peab asekantsleri sõnul arvestama ka kriisiolukordade lahendamiseks vajaliku varustuse soetamise kuluga. Politsei ja piirivalve kriisireservi väljaõppe ja varustuse maksumus aastatel 2021–2024 on ligi 20 miljonit eurot.

Seaduseelnõu saadeti kooskõlastamiseks kaitseministeeriumile, rahandusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, politsei- ja piirivalveametile, kaitsepolitseiametile ja Eesti abipolitseinike kogule. Eelnõule on võimalik tagasiside anda ka valitsuse eelnõude infosüsteemis: eelnoud.valitsus.ee. Seadusemuudatused jõustuksid 1. juuli 2021.
 

News category: 

Veel uudiseid samal teemal

30.06.2020|Siseministeerium

Lasketiirud ja -paigad muudetakse ohutumaks

Siseminister saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega soovitakse muuta lasketiirud ja -paigad ohutumaks.

29.06.2020|Siseministeerium

Tallinnas alustab abipolitseinike taktikaline rühm

Täna rivistusid pidulikult abipolitseinikud, kes liituvad värskelt loodud PPA Põhja prefektuuri taktikalise suuna rühmaga. „Mul on hea meel tervitada vabatahtlikke, kes on valmis ka kõige keerulisematel aegadel andma oma panuse kogukonna ja inimeste kaitseks,“ ütles siseminister Mart Helme.