Sa oled siin

Päästeseadus muudab kriisiolukorras esmase info saamise lihtsamaks ja soosib vabatahtliku päästjana tegutsemist

18. detsember 2019 - 10:11

Vabariigi Valitsus toetas tänasel istungil päästeseaduse muutmise eelnõu, mille ettepanekud puudutavad peaasjalikult vabatahtliku päästjana tegutsemist ja Häirekeskuse ülesandeid kriisiinfo teenuse osutamisel.

„Ühtne olukorrateadlikkus on kriiside lahendamisel olulise tähtsusega,“ sõnas siseminister Mart Helme. „Päästeseadusega tõstame Häirekeskuse võimekust anda kriisiolukordades elanikele väga vajalikku infot. Juba märtsi lõpust on plaanis üleriigiliselt kasutusele võtta üks abi- ja infoteenusenumber 1247, mis kriisiolukorras hakkab muuhulgas tööle kriisiinfotelefonina. Viimaste aastate loodusjõududest tingitud olukorrad on näidanud, et sellise infoteenuse järele on vajadus suur,“ märkis siseminister.

31. märtsil 2020 on Häirekeskusel kavas käivitada üleriigiline abi- ja infoteenusenumber 1247, millele kriisiolukorras helistades saab käitumisjuhiseid toimetulekuks ja infot kriisist puudutatud isikute kohta. Samal numbril saab ka ise Häirekeskusele infot anda. Igapäevaselt hakkab number tööle abi- ja infotelefonina. Hädaabiteateid võtab Häirekeskus endiselt vastu hädaabinumbril 112.

Vabatahtlike päästjate kaasamist puudutava muudatuse eesmärk on soodustada vabatahtliku päästjana tegutsemist. Ettepaneku järgi laiendatakse päästetööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele kehtivaid sotsiaalseid tagatisi ka ennetustööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele.

Lisaks kaotatakse vabatahtliku päästja tervisetõendi viieaastane kehtivusaeg, mille saab edaspidi määrata perearst lähtuvalt konkreetse inimese tervisenäitajatest. See muudatus vähendab märkimisväärselt tervisekontrolli läbimise sagedust. Tervisekontrolli tõendina aktsepteeritakse edaspidi mootorsõidukijuhi tervisetõendit, kuid seaduse muudatusega võimaldatakse vabatahtlikel päästjatel edaspidi tõendada tervisehäirete puudumist ka mõne muu lubatud tervisetõendiga, nt abipolitseiniku, politseiniku, relvaloa jne tervisetõendiga.

„Hindan kõrgelt vabatahtlike panust nii päästjate kui ennetajatena,“ ütles siseminister Mart Helme. „Riik väärtustab vabatahtlikuna tegutsemist ning kuna ennetustöö maht ja ohud on suurenenud, siis on oluline tagada vabatahtlikele päästjatele sotsiaalne kindlustunne ning muuta nende teenistus lihtsamaks,“ märkis Helme.

Seaduse muudatus loob ka õigusliku aluse Päästeametile tulekahjude tekkepõhjuste menetlemiseks ja õigusselguse ennetustöö sisu ning tegevuste osas. Lisaks kehtestatakse nõuded demineerimistööde lõhkamiskohtade tähistamiseks ja tagatakse kõikide päästetöödele rakendatud isikute toidu ja joogiveega varustamine. Seoses Päästeameti demineerimiskeskuse demineerijatele hädakaitseks tulirelva kandmise ja kasutamise õiguse muutmisega, muudetakse ka relvaseadust.

Eelnõu koostamisel oli pääste, demineerimise ja ennetustöö valdkonnas põhiliseks partneriks Päästeamet, lisaks kaasati muudatuste väljatöötamisse MTÜ Eesti Perearstide Selts, MTÜ Eesti Töötervishoiuarstide Selts ja MTÜ Päästeliit. Kriisiinfotelefoni regulatsiooni väljatöötamisel oli põhiline partner Häirekeskus, kuid suure panuse andsid ka Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Päästeamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Sotsiaalministeerium, Terviseamet ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.